Kadri Luik: väärtustagem õiget
22 juuli, 2010
Seintel on miljonid pildiraamid, millel särab abielupaar – naisel on seljas silmnähtavalt kallid kostüümid, mees on tõsise olekuga. Rikkad inimesed, ilmselt edukad ja elus kaugele jõudnud.
Köögis istub mees, tema pea on ühele poole viltu, suu ammuli vajunud ja kuulda on vaid segast mõminat. Ägenenud mõmina peale jookseb hooldaja kohale süstlaga, et talle juua anda. See mees on selle uhke maja omanik – Matti, kes on 10 aastat elanud ajukasvajaga, mis on temast teinud elava laiba. Matti naine suri mõned aastad tagasi sooltevähki. Lapsi neil pole, naisest on maha jäänud vaid garderoobi täis uhkeid kingi ja kostüüme. Ning sentimeetri täpsusega paika pandud portselanikogu.
See mida ma siin majas näen, meenutab mulle vaid üht – inimene võib olla rikas ja edukas, aga on asju, mida ta osta ei saa. Tervis, õnn, armastus. Majas sebivad ringi hooldajad, paremad silitavad pead, mõned teevad puiselt oma tööd – peaasi, et patsient elab ja hingab.
Terve elu on nad ilmselt tööd rabanud, et lubada endale kõike seda glamuurset elu ja lõpus ei suutnud kumbki teineteise eest hoolt kanda – hääbus üks ja ilmselt pole teiselgi pikka pidu. Istusin minagi Matti voodiserval, vaatasin teda pikalt ja tundsin pitsitust südames – mees minu kõrval on kannatamas, tema elus pole enam midagi elamisväärset ja ma ei saa mitte midagi muuta. Tema saatus on määratud. Kuidas tahaks kasvõi midagigi muuta – anda võimaluse tundeid väljenadada, võimaluse omal jala seista või minna üle aastate kordki sinna, kuhu ise minna tahaks, mitte kuhu keegi sind kärutab.
Raha on teadupärast kaduv väärtus ja mingi hetk saab see otsa, siis pole Mattil enam isegi mitte lootust surra oma voodis, vaid tuleb minna hooldushaiglasse, kus ainult jumal ise teab, kas tema mähe vahetatakse või lastakse ööpäev läbi seal haududa. Olgu, usun, et Soomes pole asi nii hull, sellised asjad juhtuvad ikkagi tavaliselt Eestis, kus sotsiaaltöötajad ja põetajad on nii alahinnatud, et ega väga ei imestagi, et nad ei vaevu käsi määrima.
Päeva lõpus läksin andsin Mattile käe. Ta hoidis seda tugevalt kinni. Ilmselt poleks lahti lasknudki, kui ma poleks seda jõuga sealt lõpuks ära tarinud. Kurb oli minna… Ilmselt ma teda enam iialgi ei näe. Tunnen siiani tema südametukseid – ta on ju elav mees, parimates aastates. Aga kas see on siiski elu?
Lugeja võib arvata, et ega sellised asjad ju teda puuduta. Aastaid tagasi oli ühe minu hea tuttava abikaasa tõsine ja karm mees. Ühel grillõhtul juhtus temaga õnnetu õnnetus, nimelt tõmbas ta kogemata kurku kanakondi, mille tagajärjel jäi aju hapnikuta. See mees elab nüüd Erastveres – seal, kus kõik mõistuse kaotanud inimesed. Ei tundnud ta kunagi enam ära oma naist ega teisi lähedasi, sellestki mehest sai vaid kurva kuju rüütel.
Osakem hinnata seda, mis teil on – tihti on seda nõnda palju, kuid selle eest ei osata tänulikud olla. Miks raisata oma elu mammona kokku ajamisele, kui ükski euro meiega hauda kaasa ei tule? Vaadake enese ümbere, kas või üks päev. Vaadake, kui palju on neid, kel elus palju halvemini läinud ja mõistkem siis, et väärtustades õigeid asju, oleme loonud enesele märksa parema maailma.
Priit SIbul: Noored pole sugugi hukas
22 juuli, 2010
Portaal võimaldab teada saada kõigest, mida maakonnas noortele pakutakse. Noored teavad ju ise kõige paremini, mida neil vaja on. Ja kui on võimalus omavahel suhelda, siis seda parem. Nüüd on Põlvamaa noortel koht kus «koos käia».
Olen mitmel korral viitanud sellele, et üks meie noorte probleemidest on enese väljendamisega. Põlvamaa noored (Kanepis näiteks konkreetselt) on sisult paremad ja ei oska seda piisavalt hästi väljendada või on liialt tagasihoidlikud. Siiani olen mõelnud suulist, aga tegelikkuses ei ole mul aimu, milline on noorte võime end kirjas arusaadavaks teha. Nüüd on see võimalus neil olemas ja see on selgelt positiivne. Kui on olemas võime end väljendada, esialgu kirjalikult, küll siis tuleb see hiljem ka kõnes.
Portaaliga saab likvideeritud veel üks probleemidest. Kui suuremates koolides ja linnades on koos rohkem inimesi, siis liigub info ka inimeste vahel. Just info ja võimaluste teadmatus oli see probleem, mis meid konkurentsivõitluses nõrgemaks tegi. Portaaliga suudame vajaliku info koguda ühte kohta ja noored saavad ise sellele kaasa aidata.
Igal juhul väga hea asi ja näeb välja ka väga mõnus. Tänan Teid ja meeskonda, kes selle tegid ning soovin edu, et portaal leiaks endale palju kasutajaid. Luban ka omalt poolt kaasa aidata, et teadmine portaali olemasolust leviks.
Serviti tantsutüdrukud otsivad oma ridadesse uut liiget
22 juuli, 2010
Kui sa oled esineja ja soovid alustada tähelendu, siis tule katsetele. Registreerimiseks saada oma kontakt märksõnaga serviti aadressil: meie.stuudio@gmail.com. Infot Meie Stuudio kohta leiab www.meiestuudio.ee.
Noored avasid Põlvas kunstinäituse
22 juuli, 2010
Poe pindu rentima hakanud Eneli Moorastil tuli idee pakkuda andekatele noortele võimalust oma töid laiemale vaatajaskonnale eksponeerida. Sügisest Tartu Kunstikoolis kolmandal kursusel õppiv Martin Semm haaras ideest kinni ning asus näitust koos teise kunstikooli õpilase Liina Plaadoga ette valmistama. «Mõned tööd olid mul juba siis näitusevalmis, kuid et neid galeriisse jaguks, tuli mõni juurde teha,» rääkis Semm näituse avamisega seotust. «Mõneti oleks parem, kui oleks rohkem aega olnud.»
Semm märkis, et näitusele valitud pealkiri «Picture this for a world» (Kujutle seda maailmana – R.V.) kannab endas tabavalt seda, et inimesed võiksid end enam väljendada, anda endast rohkem emotsioone. «Joonistamine-maalimine on minu jaoks nagu teatud tüüpi teraapia. Kui tunnen mingisugust emotsiooni, mis oleks paberilepanekut väärt, siis ma kindlasti teen seda. Need taiesed sümboliseerivad poolt aastat minu elust,» kirjeldas Semm loomeprotsessi.
Irooniat kui ka maailmavalu
Kahe noorkunstniku tööd on emotsionaalselt üsna sarnased, kuid sisult suuresti erinevad, luues ruumi tervikliku pildi. Irooniast, revolutsioonimeelsusest ja maailmavalust pakatavad pildid ongi see, mida noored kogevad, tunnevad ning seejärel paberile panevad. «Pärast seda, kui olen oma mõtted saanud joonistatud, tekib kohe parem tunne, nagu mure oleks kaelast ära,» rääkis Semm.
Kahe noorkunstniku näitus sai Semmi sõnul avatud peaasjalikult seetõttu, et tööd on mõneti sarnased ja samas väga erinevad. «Võib-olla on sarnane see, et joonistame mingi teatud emotsiooni ajendil ja mõlemil on tööd võrdlemisi värvilised,» arvas Semm. Värvilisus ja emotsioonirikkus näitusel kahtlemata võidutseb. Kunstnik Martin Semm usub aga, et taoline lähenemine annab väljapanekule tõesti eripära.
«Esimesel näituse päeval mängis kunstinautlejatele taustaks ka muusika, mis sai ühiselt koos Liinaga valitud. Ideeliselt pidanuks see aitama piltide mõttest paremini aru saada,» lisas Semm.
Noored kunstnikud ootavad kõiki kunstihuvilisi vaatama, mis piltidega tegemist on. Semm kutsub vaatama neidki, kes tahaksid ise midagi paberile panna, kuid kes ei tee seda näiteks inspiratsioonipuudusest. Kunstinäitus Jaama tänaval peaks aga kindlasti inspiratsiooni tekitama.
Käimas mäng «Muhedad elamused Eestimaa lõunaservas»
21 juuli, 2010
Külastusmäng algas 15. veebruaril ning kannab pealkirja «Muhedad elamused Eestimaa lõunaservas».
Külastusmängus osalejatel tuleb kaasa haarata fotoaparaadid, külastada igas maakonnas viite turismiobjekti, teha neist muhedad fotod ja edastada need Võru, Põlva ja Valga turismiinfokeskustesse.
«Mäng loob külalistele põnevust ja elevust, mistõttu tänavu suvel otsustati seda korrata,» selgitas Põlva turismiinfokeskuse konsultant Gerta Hääl. Teist korda korraldatav kampaania on aga laienenud Valgamaale, kestab pikemat aega ja ka loosikast on suurem, lisas ta.
Külastusmängus osalevate vaatamisvääruste nimed ja külastusmängu tingimused on kirjas mängu trükises, mida saab alla laadida maakondade veebilehtedelt www.visitvoru.ee, www.polvamaa.ee/turism ja www.turism.valgamaa.ee. Trükised on mängu jooksul saadaval ka Valga, Otepää, Võru ja Põlva turismiinfokeskustes, turismiinfopunktides Rõuges ja Vana-Vastseliinas, Setomaa turismiinfopunktides Värskas ja Obinitsas ning maakondade muuseumites.
Mäng kestab kuni 1. novembrini ja mängus osalejate vahel loositakse välja erinevad auhinnad alates mahekaubast kuni saunaõhtu ja majutuspakettideni. Loositav eriauhind talverõõmude jäädvustajatele on 2011 Otpää MK etapi perepilet Tehvandi Spordikeskuselt.
Seega Eestimaa lõunaserva avastama ja nautima tulles, võta fotoaparaat kaasa!
Noorteportaali eestvedajad väisasid Marta Raadiot
21 juuli, 2010
Kuula intervjuud.
Tsirkust ja leiba!
20 juuli, 2010
Sündmust pealt näinud ja kohal viibinud seltskonna jaoks polnud päevavalgus ja tänavamüra just väga meelt mööda.
Nimelt olid kõik neist korralikult pudeli suule tõstmisega tegelenud. Mees, kes januste sõnutsi vette otsustas minna, ei suutnud sealt omal jõul tagasi tulla.
Muidugi on kahju tõdeda, et ka Põlvasse on saabunud uppumissurmade tragöödia. Õnnetusi juhtub, nagu öeldakse. Veel enam juhtub neid siis kui ei olda adekvaatses seisundis (loe: kaine).
Kuid kõige hämmastama panev selle loo juures on see, et inimesed päriselt tahavadki näha õudusi ja päriselt saavadki naudingut teiste kannatustest.
Kui päästeteenistus esmaspäeva lõunal Põlva järves otsinguid alustas, hakkas tasapisi rannajoon uudishimulike inimestega täituma. “Elusuuruses Reporteri krimisaade,” mõtlesin.
Tuli pähe, et Põlvas võib pidusid ja kultuuri reklaamida palju tahes ja ei tule ka nii palju inimesi kohale kui esmaspäeval Põlva järve ümbrusesse. Kui midagi juhtub, on uudishimulikud varemgi kohal kui päästeteenistus haisu ninna saab. Kurb aga tõsi.
Kõndisin siis mööda rannaperve ja kuulasin, millest need inimesed räägivad. Jutud olid üsna argised. Uppunu polnudki enam nii aktuaalne. Juttu tehti küll piimahinnast ja seebiooperis juhtunust ning kui vahel mõni ägedam tuukri sulpsatus käis, katkes ka jutt ning kõigi pilgud pöördusid ägenenult järvepinna poole. Ja nii mitu korda.
“Mis valu see on, seal seista ja vahtida?” mõtlesin endas. Ilmselgelt tegin ma ise sama, kuid veidi teistel põhjustel. Kas tõesti teiste valu, surm või misiganes muu tragöödia on inimestele naudingut pakkuv? Ma tahaks loota, et tsirkus ja leib jääksid ikka teatud piiridesse. Poleks ju normaalne kui ainuke lõbustav “kultuurisündmus”, mis rahva kohale toob, on mingi järjekordne tragöödia.
Vabadus meie õuel – osale fotokonkursil
20 juuli, 2010
Meil on õnn elada maal, kus saame ise mõelda ja ise öelda. Võime tegeleda just sellega, mis meile meeldib, ja kui oma arvamuse valjult välja ütleme, ei ähvarda meid karistus või vangistus. Kui tihti mõtleme sellele, millised võimalused on meile antud ja kuivõrd palju sõltub meist endist?
Vabadust on kerge hinnata seal, kus seda pole. Näiteks väikestes külades Birma džunglis, kus sõjavägi korraldab halastamatuid tapatalguid omaenda inimeste vastu. Või Põhja-Korea vanglate arvukates piinakambrites, kuhu võib sattuda pelgalt selle eest, et heidad juhi portreele vale pilgu. Või Usbekistani puuvillapõldudel, kus koolilastel tuleb teenistust saamata kuude kaupa varahommikust hilisööni orjatööd teha.
Milles seisneb vabadus sinu jaoks siin ja praegu? Kuidas näed sina vabadust meie kodumaal, on seda piisavalt või tuleb selle saavutamiseks veel parasjagu pingutada?
Kutsume sind haarama fotoaparaati ja jäädvustama just neid sündmusi, nähtusi, inimesi, juhtumisi, esemeid, mis tähistavad sinu jaoks vabadust tänases Eestis – linnades ja külades, hoovides ja looduses. Vaata ringi avatud silmadega, jäädvusta see, mida näed, ning jaga seda meiega!
Avatud Eesti Fondi fotokonkursil on oodatud osalema kõik Eestis elavad inimesed kõigis vanustes, kõigist rahvustest ja kõigilt elualadelt.
Fotod palume digitaalsel kujul üles laadida aadressil http://www.it-stuudio.ee/fotokonkurss/ hiljemalt 1. septembril 2010. Samalt aadressilt leiate ka info konkursi tingimuste kohta.
Laekunud fotode seast valivad hindamiskomisjoni liikmed välja viis huvitavamat nägemust vabadusest, millest igaüht auhinnatakse 3000-kroonise stipendiumiga.
Fotodest pannakse sügisel kokku ühisnäitus koos ameeriklanna Mary Frances Lindströmi fotonäitusega «Impeeriumi varjud», mis toob meieni pildikesi Nõukogude Liidu varemetest tänastes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, sealhulgas Eestis. Fotonäitus avatakse pidulikult septembri alguses Tallinnas ja näituse avamisele on oodatud kõik fotode saatjad.
Lisainfo:
Kelly Grossthal,
Avatud Eesti Fond
Telefon: 631 3791
E-post: foto@oef.org.ee
www.oef.org.ee/foto
Põlva Talurahvamuuseumis kohtuvad Lõuna-Eesti kooliteatrid
20 juuli, 2010
Laager viib osati ajas tagasi ning pakub võimalust õppida professionaalsete lektorite käe all ning saada osa koreograafia, hääleseade, liikumise-mängimisega seotud teadmistest. Laagrisse on oodatud 10.-12. klasside õpilased (kindlasti ei öelda “ei” neile, kes jäävad nimetatud vanuserühmast välja, k.a. vanemad ja/või üliõpilased).
Lõuna-Eesti kooliteatrite suvelaagrisse on oodatud kõik noored, kel huvi teatri vastu. Ka neid, kes pole varem ka harrastustasemel teatriga tegelenud. Kuuepäevalise laagri lõppresultaadiks valmib kohalikule publikule etendus. Milline saab see olema, seda otsustavad noored ühes lektoritega ise.
Laagrisse saab veel registreerida. Selleks vajalik info on veebiaadressil http://laager.eksperimentaalteater.com
Laagrit toetavad: Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp, Hotell Pesa, Põlva Talurahvamuuseum, Põlva Eksperimentaalteater ja Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi näitetrupp.
Kohtumiseni Põlva Talurahvamuuseumis, Karilatsis.
Veredoonor Tauri Oimar: Elada hoolides, soovides aidata
20 juuli, 2010
Oma töökohas arvutit kokku pakkides jäi minu pilk musta värvi tassile kirjaga «Elada hoolides, soovides aidata», mille taga seisab liivakell.
Just selline lause ilutseb Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskuse koduleheküljel. Tol hetkel sai liivakellast minu jaoks antud kontekstis hoopis teistsugune sümbol – inimelu päästmine on sekundite, minutite küsimus. Verekeskused näevad ränka vaeva, et koguda patsientidele puhast verd, mis võib olla suureks elus püsimise eelduseks.
Veredoonorlus on minu hinnangul väikseim tervete inimeste kingitus abivajajatele ja selle tõttu otsustasin küsitleda inimest, kes pole vaatamata oma noorusele olnud kingituste tegemisega tagasihoidlik. Minu küsimustele vastab aktiivne veredoonor TAURI OIMAR, kes on 21-aastane õpilane Andre külast Põlvamaal.
Mitu korda oled oma elu jooksul verd loovutanud?
Hetkeseisuga olen käinud verd andmas üheksa korda.
Millal oli esimene kord, kui Sa otsustasid anda ära osa oma verest?
Esimest korda otsustasin verd loovutama minna pärast 18. aasta sünnipäeva sama aasta sügisel.
Mis aasta see siis oli umbes?
2007.
Miks tuleb noorel mehel üldse taoline soov anda verd?
Tol korral oli see tingitud sellest, et koolist sai ära. Nüüd on see heatahtlikkus.
Mida tähendab Sinu jaoks sõna «veredoonorlus»?
Vere loovutamine heategevuse nimel.
Kui tihti verd anda saab?
Iga kahe kuu tagant meestel.
…aga naistel?
Iga kolme kuu tagant.
Kus Sa tavaliselt verd loovutamas käid?
Põlva Haigla null-korrusel. Seal käib Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskus verd vastu võtmas.
Millal on järgmine vere loovutamise võimalus Põlva Haiglas?
26. juulil.
Kas verd saavad kõik inimesed loovutada?
Jah, kõik, kes on vähemalt täisealised, kelle tervisega on kõik korras, kes pole alakaalulised. (Täpsemat informatsiooni leiab aadressil www.verekeskus.ee)
Kui palju verd Sinu seest välja pumbatakse?
450 ml, umbes pool liitrit.
Varem maksti vere loovutamise eest raha. Kas tänapäeval ka jagatakse midagi?
Jah, jagatakse tasse, erinevaid šokolaade, kakaod, makarone, toiduõli.
Mida Sina oled kaasa võtnud?
Mina olen võtnud üldjuhul tasse. Neid on mul hetkel umbes 7-8 tükki.
Miks just tassid? Kõhu saaks täis makaronides ja šokolaadist ja muust taolisest.
Tass on rohkem nagu mälestuseks, see ei saa otsa.
Soovid mäletada seda, et käisid verd andmas ja oled hea inimene?
Täpselt!
Kas oled mõelnud vereloovutamise aktsiooni lõpetamisele?
Ei, pigem olen mõelnud mõne pausi tegemisest, kui tervis parajasti ei luba, aga vereloovutamise aktsiooni ma kindlasti lõpetada ei kavatse.
Kas ja kuidas kutsuksid üles teisi verd loovutama?
Kindlasti kutsuksin, kui on kedagi kutsuda ja kui inimesed on ikkagi huvitatud. Tegelikult on iga kord keegi kaasa võetud, üksi pole kunagi käidud. Kui tood ühe inimese, toob tema veel omakorda ühe jne.
Lisainformatsioon alloleval aadressil:
Tartu Ülikooli Kliinikum Verekeskus
http://www.kliinikum.ee/verekeskus/
«Verevarud kuivasid kuuma juuliga kokku»,
Tarbija24 http://www.tarbija24.ee/?id=288010
Taaniel Tooming sõitis Portugalis rattaorienteerumise MM-il 11-ndaks
20 juuli, 2010
Taanielile on need MM võistlused juba kolmandad. Kaks aastat tagasi, siis veel 16 aastasena sai ta Poolas toimunud MM-i lühirajal 16. koha. Eelmisel aastal Taanis jäi parimaks tulemuseks sprindi 18. koht.
«Konkurents sel alal on aga iga aastaga kõvemaks läinud,» selgitas OK Kobras president Nikolai Järveoja. «Et saavutada kõrge koht, peab lisaks orienteerumisoskustele olema ka väga kõva maastikurattasõitja ning seepärast osaleb Taaniel kodustel rattavõistlustel. Tehnilisel spordialal peab olema ka õnne ja hea varustus. Tihti tuleb ette kummi purunemisi ja muid tehnilisi viperusi rattaga. Kallimad rattad maksavad juba 60 tuhande juures,» märkis Järveoja.
Täiskasvanutel MM-il tuli tavaraja finaali pääsemiseks jõuda oma alagrupis 20 parema sekka ja see õnnestus kolmel eestlasel neljast – kummi purunemise tõttu nurjus sõit sprindis hõbemedali võitnud Tõnis Ermil.
Margus Hallik oli tugevaimaks kujunenud alagrupis täpselt 20. kohal, Lauri Malsroos teises meeste alagrupis 14. ja Maret Vaher ühes naiste kahest alagupist 8. kohaga kindel edasipääseja. Maret oli esimestel distantidel: sprindis 21. ja lühirajal 32. kohal.
Reedel võisteldakse tavarajal.
Võistluste kodulehekülg: http://mtbwoc2010.fpo.pt/
Lisainfo:
Nikolai Järveoja
OK Põlva Kobras
Tel: 799 4851
kobras@neti.ee
Noortekogu avab noorteportaali
19 juuli, 2010
Portaali peaeesmärgiks on pakkuda noortele võimalust lugeda aktuaalseid uudiseid maakonnas toimuva kohta interaktiivses veebikeskkonnas, mis lisaks noortega seotud teabele kuvab maakonna noorsoo- ja haridusasutuste kontaktid ning info. Põlvamaa Noortekogu liikmete hinnangul saab üheks noortele kõige atraktiivsemaks osaks loodava veebikeskkonna juures kultuurikalender, milles kuvatakse maakonna olulisimaid noortele suunatud üritusi.
Põlvamaa Noortekogu kutsub kõiki maakonna ettevõtjaid, usinaid kultuurikorraldajaid ja noortekeskusi varustama portaali värske teabega nende valdades/linnades toimuva kohta.
Põlvamaa noorteportaali eesmärgiks on ka luua keskkond, mis pakuks võimalust maakonnast pärit, kuid siit mujale õppima asunud noortel hoida sidet kodupaigaga ning siinelavatele end kursis hoida kõige värkemaga noorsootöö vallas.
22. juulil Põlva Maavalitsuses toimuval ametlikul portaali avamisel tutvustatakse kõigile osapooltele portaali võimalusi ning ühtlasi vahetatakse ideesid, milline peaks olema Põlvamaa Noorteportaali tulevik.
E STuudio kammerkoor esines Itaalias
18 juuli, 2010
Lõuna-Tiroolides toimunud rahvusvaheline koorifestival oli sedakorda juba kolmeteistkümnes, kus osalesid Austraalia, Lõuna-Korea, Horvaatia, Lõuna-Aafrika, Soome, Saksamaa, Iisraeli, Norra, Portugali, Sloveeni, Inglismaa, Hispaania ja Itaalia lauljad – kokku 90 koori üle maailma.
Enne jaanipäeva alanud reis Itaaliasse oli E STuudio kooridele juba neljateistkümnes välisreis, mille tarvis valmistas koor ette kaks erinevat kontsertkava. Itaalia kirikud on teada-tuntud oma fantastilise akutika poolest, mis seekordsetel koori esinemistel taas kinnitust leidis.
Viimasel kontserdil, mis toimus 26. juuni hilisõhtul Chienesis San Pietro E Paolo kirikus, suutis koor midagi sellist, mida võikski kokku nimetada müsteeriumiks ning mis oli kindlalt koori ajaloo parim kontsert ja esitus.
Folgikava oli kooril võimalik esitada kolmel korral, kus kõlas tänavuse juubilari Veljo Tormise kooriloomingust «Kihnu pulmalaulud» ja kolm osa «Ingerimaa õhtutest». Ja taas kord leidis kinnitust tõsiasi, et Veljo Tormise muusikat tuntakse kogu maailmas.
Kokku toimus festivalipaigas 62 kontserti, millest kõrgemad asusid 2500 meetri kõrgusel ja kuhu lauljad ning publik viidi suusatõstukitega.
Mõeldes tagasi Itaalia laulureisile ja saadud kogemustele, tänada kogu meie imevahvat, rõõmsameelset ja sõbralikku koori. Suur aitäh meie automeestele Joonasele, Keidule ja Priidule (kõik meie lauljad), kes meid turvaliselt kontsertkohtadesse viisid. Tänan väga ka Küllike Joosingut, kellega jagame täieliku teineteisemõistmisega juba mitmendat aastat dirigenditööd E STuudio kammerkooris.
Mõeldes tagasi Itaalia laulureisile ja saadud kogemustele, tänada kogu meie imevahvat, rõõmsameelset ja sõbralikku koori. Suur aitäh meie automeestele Joonasele, Keidule ja Priidule (kõik meie lauljad), kes meid turvaliselt kontsertkohtadesse viisid. Tänan väga ka Küllike Joosingut, kellega jagame täieliku teineteisemõistmisega juba mitmendat aastat dirigenditööd E STuudio kammerkooris.
«Rong see sõitis» lõpetas
18 juuli, 2010
Rongi neljaks peatuskohaks oli Põlva Talurahvamuuseum, Kanepi Jõksi Laululava, Ruusa Kultuurimaja ja Leevi Laululava.
Andrus Kivirähki näidendi «Helesinine vagun» põhjal valminud tunnipikkune lavalugu «Rong see sõitis» pakkus kahtlemata nalja nii noortele kui nende vanematele ja vanavanematele. Selle kinnituseks on etendust kokku vaatama tulnud 150 inimest, keda Põlva Eksperimentaalteatri noortetrupp omalt poolt tänada soovib.
Näidendi peaosas oli Indrek (Timo Palo), kes hakkas oma poissmehelikus ühikatoas sünnipäevapidu pidama, mis tarvis sinna juurde ka viin, kõhupoolis ja sõbradki kuulusid. Üksteise järel saabusid Indreku korterisse vanad koolikaaslased. Nostalgiliselt meenutati Nõukogude aega, mis kellegi jaoks suisa päris reaalsuseks sai.
Lavastusse süstisid koomikat Sirts (Linda Varusk), Tõnu (Indrek Varik), Märt (Silver Lusti), Anton (Andre Sikkal) ja Leopold (Reno Veski). Ronge liigutas ja juhtis Rivo Veski.
Põlva Eksperimentaalteatri eelseisvatest tegemistest leiab äpsemat infot veebiaadressilt www.eksperimentaalteater.com .
Kolmapäeval peetakse Veepäeva
18 juuli, 2010
Vesi on kuumal suvepäeval ka asendamatu vahend enesejahutamisel, seda kas juues või selles supeldes. Nii ongi Põlvamaa Noortekogu tulnud ideele korraldada noortele ja ka lastega peredele toreda päeva Põlva rannas, mille kestel pakutakse erinevaid võistlusmänge, mille keskmes mängib kandvat rolli kõikvõimas vesi.
21. juulil algusega kell 15 oodatakse kõiki veesõpru osa saama võistlusmängudest. Parimatele on ette nähtud mitmed auhinnad.
Avatakse Põlvamaa noorteportaal
Põlvamaa Noortekogu kestval tegevusel ja noorte aktiivsel kaasamisel on olnud eesmärk anda noortele eneseteostamise võimalus. Eelseisval Veepäeval avatakse aktiivsete võistlusmängude keskel esimene Põlvamaa noortele suunatud veebikeskkond – Põlvamaa Noorteportaal, kust saab edaspidi lugeda noorteuudiseid, tutvuda eesseisvate üritustega, leida infot maakonna noortekeskuste kohta ja palju muud.
Põlvamaa noorteportaali eesmärgiks on luua keskkond, mis pakuks võimalust maakonnast pärit, kuid siit mujale õppima asunud noortel hoida sidet kodupaigaga ning siinelavatele end kursis hoida kõige värkemaga noorsootöö vallas. Veepäev on kõigile tasuta ning oodatud on kõik, kes peavad end nooreks või nooremeelseks. Kohtumiseni Veepäeval Põlva rannas.
Vaata Veepäeva pilte siit.
Augustis toimub «Uue ajastu festival 2010»
17 juuli, 2010
Ühingu eesmärk on rikastada Põlva linna kultuurielu.
Ees seisab meeste suur ühisettevõtmine «Uue ajastu festival 2010», mis laiub tegevuspaigana augustiks Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse peasissekäigu ette ja Kesk tänava ümbrusesse.
«Mittetulundusühingu Munalinn eesmärgiks on muuta elu Põlvas kultuuriliselt aktiivsemaks ning luua seeläbi kuvandit Põlvast kui atraktiivsest linnast, kuhu tasub tulla nii puhkama kui elama,» seisab MTÜ Munalinn põhikirjas.
Munalinna kontseptsioon tuli ühingu asutajate pähe kui uut algust või sündi kujutav märk. «Mütoloogias on muna maailmaloomise sümbol,» räägib üks eesseisva festivali korraldajatest Lehari Järg.
Martin Ruus täiendab Järgi, lisades, et Munalinna tuleks käsitleda kui loovmajanduse inkubaatorit, kust pidevalt ideesid koorub. «Paremad ideed eraldatakse nagu terad sõkaldest, ning püüame neid ka teostada.»
Alternatiivüritusi Põlvas napib
Küsinud, miks on Põlva kultuuriellu uut algust tarvis, vastasid munalinlased, et kuigi üritusi Põlvas toimub, on siinne kultuurielu senimaani rohkem kanda kinnitanud harrastus- ja pärimuskultuur kui alternatiivsete kultuuriürituste valdkonnas. «Ehk ei olegi see, mida me teeme, niivõrd alternatiivne kui toimiva kultuuri toomine siia hubasesse linnakeskkonda,» leiab Ako Laugamets.
Kolm ühingu (muna)kivi on pikemat aega tuliselt jahvatanud ideed luua midagi, mis tooks Põlvasse rohkem külastajaid ning reklaamiks linna ka väljaspool maakonda. «Sellised üritused nagu Pikalauapidu ja Põlva Päevad ei too siia inimesi väljastpoolt. Need ei ole üritused, mida saaks turundada,» leiab Järg. «Meie eesmärgiks on aga pakkuda midagi ka teistele, siia kaugemalt tulijaile.»
Festivalist rääkides peab Laugamets oluliseks momendiks ka selle n-ö tagasikutsuvat efekti. «Tahame suunata oma üleskutse neile endistele põlvakatele, kes siit kaugele lennanud. Tahame, et neil oleks põhjust paariks päevaks oma kodulinna külla sõita.»
Pidu igas vanuses kultuurinautlejale
Võib tekkida arusaam, nagu pidu oleks suunatud ainult noortele, kuid nii see sugugi pole. «Kultuuriprogrammi jagub kõigile. Pealegi toimub festival ajal, mil on Põlva linna sünnipäev, mistõttu võiks öelda, et see on rohkem nagu perefestival,» leiab Laugamets.
Lisaks nimekatele artistidele astuvad programmis üles kohalikud kollektiivid Eesti Mandoliinide Orkester ja Põlva Muusikakooli koor. Festival pole korraldajate sõnul sugugi ainult muusikafestival. «Maastikuarhitektid teevad installatsioone, visuaalkunstnikud kuvavad õhtuhämaruses Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse seinale visuaalkunsti ja Põlva Kunstikooli õpilased loovad kohapeal kunstiprojekte. Lisaks kasutatakse linnaruumi kui kunstigaleriid,» paotab Ruus programmi munakoort.
Kohalikud linnaruumi ilmestama!
Linnaruumi koduks muutmisel lähevad korraldajad ideelennuga kõrgele ja soovitavad kõigil peole tulijail võtta kodust kaasa kas või oma mööblit, et festivalil end koduselt tunda. «Pillimängijad siin-seal linnatänavail või pargis on samuti teretulnud,» lisab Järg.
Kultuurifestivali «Uue ajastu festival 2010» korraldab MTÜ Munalinn ning koostööpartneriteks on Põlva Linnavalitsus, Põlva Avatud Noortekeskus, Põlva Maavalitsus, Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus, Põlva Muusikakool ja Põlva Kunstikool.
Festivali korraldustee on olnud pikk ja konarlik. Munalinna mehed olid aga kõige enam üllatunud ja tänulikud, et Põlva Linnavalitsus ja linnapea Tarmo Tamm nende ideed juba algusest peale soojalt toetas. «Algul põdesime kergelt, kui linnapea jutule läksime, aga pärast seda saime indu juurde,» märgib Ruus.
Tänavuse festivali alapealkirjaks on «Armastuse sagedus», millega korraldajad kutsuvad kõiki ühiselt armastuse sagedusel võnkuma. Festivali ametlik programm on kõigile tasuta.
Festivali täpsem kava avaldatakse peatselt loodaval festivali kodulehel, samuti tulevad juuli keskel välja plakatid. Et festivali kava täies mahus läbi saaks viia, ootavad korraldajad toetust kohalikelt ettevõtjatelt.
Ilmunud Põlvamaa ajalehes Koit
Rivo Veski, rivo@polvakoit.ee
