Olukorda praeguses eKoolis iseloomustan lühidalt. See on sarnane olukorraga korteris, kus tehakse remonti. Kui asi lõpuks korda saab, on kindlasti hea meel paljudel. Kuid millal kõik vead kõrvaldatud saavad, ei oska küll öelda.

Praegu on eKooli keskkond väga muutlik. Igal hommikul avastad ikka midagi uut. Mõni asi on korda tehtud, aga vahel mõni apsakas juurde tekkinud. Igav juba ei hakka.

Uue eKooli plussid: kiirem töökeskkond, paremad aruanded ja statistika, suuremad suhtlemisvõimalused.

Uue eKooli miinused: ei ole veel valmis, vead sees, nõuab õpetajalt rohkem aega, kuna rohkem andmeid on vaja sisestada ning õpetajate ja kooli administraatorite õigusi on piiratud, paljud tegevused on delegeeritud ülespoole. Seega nende teostamine on vähem operatiivne.

Üldhinnang – toimib üle kivide ja kändude. Ootame stabiilsust.

Erich Virk,
Põlva Keskkooli infojuht

Orava koolis oli plaan septembrist 2010 liituda eKooliga, aga juba talvel saime mitmelt autoriteetselt inimeselt soovitusi mitte kiirustada. Ja nii ongi meist see teema praegu mööda läinud. Sisuliselt kolmandikul lapsevanematel pole kodus internetiühendust ja eKooliga liitumine tähendaks meile kindlasti topelttööd. Hetkel ei oska prognoosida, millal liitume.

Ene Säinast,
Orava Põhikooli direktor

Õppekavad on sisestatud, päevikud ja õpilased on olemas, st põhimõtteliselt saab uut eKooli kasutada. Kõik sisestatud andmed on ka vähemalt ühe korra üle kontrollitud. Hetkel ei saa kasutada eKooli kolm õpetajat. Neid lihtsalt ei õnnestu tehniliselt eKooli kutsuda. Umbes sama arv õpilasi ei õnnestu tehnilistel põhjustel eKooli sisestada. Väga palju on vigu. Näiteks osa lapsevanemad ei näe oma laste kõiki hindeid. See tähendab, et tegelikult hetkel pole kellelgi otse jälgitavat ülevaadet hinnetest ja puudumistest.

Vale liigutuse peale teatab eKool veateateks lihtsalt Error või mingi keerulise skripti nime, mis on puudu, et toimingut teostada. Puuduvad korralikud veateated.
Lastevanemate ja õpilaste eKooli sissesaamine on väga segane. Vanemate ja õpilaste registreerimise osa on neile väga keeruliseks tehtud ning lapsevanema ja õpilase rollid lähevad segamini. Laste ja lastevanemate küsimused puudutavadki peamiselt eKooli registreerumist.

Õpetajad kurdavad, et eKool on muutunud töömahukamaks ja raskemini hallatavaks. Õpilased kardavad jälle ahistajate jõudmist eKooli keskkonda, kuna eKool on suhteliselt avalik suhtlusportaal.

Kui teemast kõrvale kalduda, siis on meil viimasel ajal nende uuendustega unustatud ära prioriteedid. Uuendustest tähtsam on organisatsiooni tõrgeteta toimimine. Praegusel juhul on koolidel, lastel ja lastevanematel vigane süsteem, mida ei saa usaldusväärselt kasutada. Tisler ei aseta ju saepinki saeketast, kus on pooled hambad puudu ning inimene ei ürita tõsimeeli hommikuti tööle sõita autoga, millel puudub jagaja või üks ratas. See on hullumeelne, aga sedasama näeme liiga sageli meil tarkvaraarenduses, kusjuures kõik osapooled üritavad tõsimeeli teha nägu, et see asi kõik toimib. See pole normaalne.

Tiit Raik,
Räpina Ühisgümnaasium arvutispetsialist

eKooliga liituda võib tegelikult igaüks, selles pole probleem. Kui aga kool ei soovi liitujat aktsepteerida, siis ühegi kooli andmeid ei näe ja kasutamisvõimalused on kasinad.

Probleeme tekitavad kasutajad, kes on küll mingi kooli liikmed mingil ajal olnud, kuid vahepeal lahkunud või oma parooli unustanud. Mõnikord võib juhtuda, et uuesti eKooliga liitumisel saab inimene kasutajate nimekirja juba mitmendat korda. Adminstraator saab küll kooli nimekirjast mitmekordsed kasutajad kustutada, aga eKooli kasutajate hulka need mitmekordsed kasutajad siiski jäävad. Niisugusel puhul tekivad näiteks isikuandmete täitmise puhul olukorrad, kus süsteem teatab, et sarnaste andmetega isik on juba olemas.

Mingis plaanis on eKooli andmebaasi ja andmete haldamist lihtsustatud. Päevikuid lisatakse eKooli aines antavate kursuste põhiselt. Seetõttu peab eKooli administraator olema kursis õppekavaga või andma ainete kursustele abstraktseid nimetusi (näiteks 10. kl matemaatika I). Seega administraatori koormus on oluliselt suurenenud. Samas on õpetajad oma tööd kohustatud täpsemini organiseerima.
Oleme omas koolis käivitanud ainult päevikute süsteemi. Arvan, et momendiseisuga sellega ka piirdume.

Erilist tagasisidet kasutamismugavuse kohta veel pole, sest süsteem on töötada saanud vaid nädala. Paistab, et ID-kaardi kasutamisel on õpetajal kasutusmugavus tõusnud (andmetele ligipääs on kiirem).

Arvan, et eKooli projekti pole väga tarvis siunata, sest sellega liitumine on ju koolile vabatahtlik. Põhimõtteliselt võib ju süsteemi arendajatele nii mõndagi ette heita, kuid antud juhul pole kedagi teist, kes sellisest teenust avalikult pakuks.
Soovitada võiks küll kujunduse paremat disaini (näiteks sisselogimise lahtrid võiks asuda lehe vasakus servas, nimekirjad võiks paigutada tihedamalt, päevikus hindelahtrid võiks olla kitsamad ja vajadusel laieneda, vähem võiks läbi paista oma naba imetlemist ja keskenduda sellele, et lehe vasak pool ning ülemine äär oleks täidetud rohkem olulisega).

Toivo Kadarpik,
Värska Gümnaasiumi infojuht

 

 

 

Meediasüst - Põlvamaa noored reporterid
polvamaa.ee
Innove_Rajaleidja
Lasteombudsman
ENTK
Teeviit
Erasmus+