Inimõiguste ajaloost
Esialgu kuulus õigus inimese elu üle otsustada valitsejale. Aja möödudes anti inimesele kõigepealt vabadus ja siis aastaid-aastaid hiljem hakati mõtlema, kuidas anda inimesele ka õigused. „Sellest üksi ei piisa, et sul on vabadus ja su pead maha ei raiuta,” ütleb Aru. Seega pole tänapäeval nii iseenesest mõistetav õigus ausale kohtumõistmisele kuigi vana nähtus.
Oluline on ka märkida, et igas riigis kehtisid väga erinevad reeglid. Ning kõige esimene mitmeid riike kaasav dokument loodi sõjaolukorras Punase Risti poolt.
Selleni, et lapsel on eriõigused, jõuti palju hiljem. Lapse õiguste konventsioon sõlmiti alles 1989. aastal.
Õigus on tegelikult ka kohustus
Aru selgitab, et kõik õigused on omavahel läbi põimunud, seega ei saa pidada ühtesid teistest olulisemaks. Kui asjasse süveneda, võiks öelda, et noortel on üsna vähe kohustusi – koolikohustus, sõjaväekohustus, kohustus toetada vanemaid.
Tegelikult peaks saama iga noor aru, et kuigi ühtpidi on temal õigused, mida teised rikkuda ei tohi, tähendab see samas, et ka teistel inimestel on inimõigused, mida tema rikkuda ei tohi.
Miks vajab laps ja noor eraldi kaitset?
Loomulikult võib tekkida küsimus, miks üldse on eraldi tarvis välja tuua lapse õiguseid. Lihtne vastus on see, et laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt ning tihti vajavad lapsed kaitset just täiskasvanute eest. Kuigi üldmõistena kasutatakse sõna „laps“ kõigi alaealiste kohta, ei tähenda see siiski, et 7- ja 17-aastane oleksid samaväärsed, vaid arvestatakse lapse arengut. Igal lapsel peab olema tagatud võimalus areneda vastavalt oma potentsiaalile, osaleda vastavalt oma vanusele ja küpsusele ühiskonnaelus ning õigus kasvada hoolivaks ja vastutustundlikuks kodanikuks.
Varemalt oli laps kohtlemise objekt, kellel puudus õigus enda elu üle otsustada. Praegu on igal lapsel sünnist saati õigused ning seega ei saa kõike otsustada vaid täiskasvanud.
Iga laps või noor võib abi palumiseks pöörduda lasteombudsmani (laste õiguste kaitsja) poole. Pöörduda võib ka nende muredega, mis esialgu pisut tühisedki tunduvad. Aru toob näite, et just hiljuti pöördus nende poole üks tüdruk, kes küsis, kas erakoolis kehtivad samuti reeglid kontrolltööde läbiviimise ajale ja tihedusele.
Kui soovid saada rohkem infot laste õiguste ja kohustuste kohta, külasta veebilehekülge http://lasteombudsman.ee või liitu Lasteombudsmani Facebooki leheküljega.
Kristina Pentsa