Pille, mida siin õppida saab, on palju – väikekanneldest külakanneldeni, lõõtspillist akordioniteni. Muidugi ei puudu poogenpillid – viiul ja hiiu kannel; puhkpillid – torupill; paljude lemmik – parmupill jm. Samuti pannakse rõhku koosmängule ja praktilisele rahvamuusikast tulenevale muusikateooriale, et kooli lõpetaja oleks võimalikult nobe noodistlugeja ja samaaegselt ka kuulmisele toetuva matkimismeetodi silmapaistev esindaja.
Õpetajateks on oma ala tunnustatud tegijad Krista ja Raivo Sildoja. Lisaks on andnud nõusoleku õpetajatöös oma panusega osalemiseks Meelika Hainsoo, Lauri Õunapuu ja Ott Kaasik. Vastavalt võimalustele soovitakse meistriklasside vormis külla kutsuda häid rahvapillimehi kõikjalt Eestist, eriti Lõuna-Eestist.
Kooli on oodatud erinevas vanuses õppijad. Õppekava järgselt on võimalik õppida neljas erinevas õppeastmes. Eelkooli on oodatud kuni 8-aastased lapsed, et grupitundides laulda, mängida ja tantsida ning valmistuda muusikakooli põhiastmes õppimiseks. Põhikool koosneb nooremast ja vanemast astmest. Kui õpilane läbib kõik õppekavas ettenähtu, saab ta muusikakooli lõputunnistuse omanikuks.
Kel on peale põhikooli veel huvi pillimänguga jätkata, saab valida lisa-astme, et täiendada end näiteks kõrgemasse muusikaõppeasutusse sisseastumiseks. Kõigile huvilistele (ka täiskasvanutele), kelle eesmärgiks ei ole muusikakooli lõputunnistus, on loodud vabaõppe vorm, mille kestvuse valib õppur ise ühe aasta kaupa. Koolituskeskusena püüab Mooste Rahvamuusikakool pakkuda täiendõppevõimalusi muusikaõpetajatele ja teistele huvilistele, kel soov tundma õppida ajaloolist rahvamuusikat tema kontekstis.
Laiemalt on Mooste jõudnud rahvamuusikakaardile läbi rahvamuusikatöötluste festivali “Moisekatsi elohelü”, mis toimus 2012. aasta jüripäeva paiku juba 13. korda. Rahvamuusika töötlemise õhinast kantuna on toimekad Mooste kandi inimesed – eesotsas vallavanem Ülo Needoga – võtnud nõuks hakata süvenema meie esivanemate muusikalisse pärandisse. Uue kooli rajamine on selle soovi uhkeks väljenduseks.