Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse tantsusaalis pühapäeval kõlanuga jäi peakorraldaja igati rahule. «Meeldisid kõik koorid, kava oli omanäoline ja eripärane. Ei esitatud üksnes kolme juubilari loomingut, vaid ka neile pühendatud laule.»

Esinemisest said koorid teada vaid paari nädala eest – sellele vaatamata jõuti selgeks saada koguni täiesti uued laulud.

«Olen siiralt tänulik kõigile kooridele, kes oma suvevaheaega katkestades E STuudio kutsele vastasid. Üllatas ka see, et nii palju rahvast oli kuulamas – seega ei laulnud kuus koori pelgalt üksteisele.»

Kontserdil ei kõlanud üksnes tänavuste juubilaride helindid. Näiteks Põlvamaa Meeskoor pühendas kolmele moodsale mehele Alo Ritsingu «Teretuse», segakoor  «Kevadised hetked» Urmas Lattikase «Väikese maa» ning naiskoor Mai Sirje Kaasiku «Ühe väikese palve». Arvo Pärdi teosed söandasid ette kanda E STuudio tütarlaste- ja kammerkoor. Pärdi «Ukuaru valsi» esitas lõõtsamees Heino Tartes.

Algselt pidi kolmele tänavusele juubilarile pühendatud tänukontsert toimuma Moostes, aga sealset folgikoda ei saadud korda.

Tormise mõju eesti muusikale on Lokko tõdemusel nii sügav, et tema laule peetakse vahel rahvaloominguks ja rahvaloomingut Tormise tehtuks. Tegelikkus on see, et Tormis on ühendanud erinevad ajad, kohad ja helid ning teinud sellest üldeestiliku muusikalise keele. Tema muusikas kohtub pärimus tulevikuga ning regilaul 20. sajandi heliloometehnikaga. Tormis on aidanud eestlastel taastada side oma juurtega, tuua rahvalaul tagasi lauljate suudele.

Urmas Sisask end ise heliloojaks ei pea, vaid pigem muusika «üleskirjutajaks». Ta ise on kirjutanud: «17 miljardit aastat vana universum on hiiglaslik «orel», mille leiutas Jehoova. Galaktikad, tähed, planeedid, komeedid ning teised kosmilised kehad ja süsteemid on tänu gravitatsiooniseadustele selle «hiiglaoreli» viledeks – see on minu elu ja töö credo.»

Koorilooming on Sisaskile toonud palju rahvusvahelist kuulsust ja tuntust. See on lihtne ja siiras, hellitav helimaailm, mis justkui pärinekski ühest teisest galaktikast.

Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud  80 laserplaadil. Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus.

 

 

 

Meediasüst - Põlvamaa noored reporterid
polvamaa.ee
Innove_Rajaleidja
Lasteombudsman
ENTK
Teeviit
Erasmus+