Lisaks eestlastele olid kohal veel noored Saksamaalt, Leedust ja muidugi Türgist. Noortevahetus leidis aset linnakeses nimega Sinop, mis asub Istanbulist umbes 720 km kaugusel Musta mere ääres. Reisi alustasime Tartust lennukiga kuni Istanbulini ning sealt 12 tundi bussiga Sinopisse.
Nädala jooksul kogesime palju uut ja huvitavat. Lisaks keskkonnateemalistele töötubadele saime uusi teadmisi islami usu, kohaliku kultuuri ja toidulaua kohta. Olulisel kohal oli ka teiste rahvaste ja nende kommete tundma õppimine: igal õhtul toimus ühe osaleva maa kultuuriõhtu. Eesti õhtul laulsime, rääkisime Eestist üldiselt, näitasime videosid, tantsisime ning viisime läbi meeleoluka show-mängu. Ja külakostiks pakkusime kodust kaasa toodud kama, vorstileibu, Kalevi komme, kalja ja õlut.
Maalilise linnakese mere ääres tegi veelgi omapärasemaks kaks korda nädalas toimuv turg. Sealt võis leida lademetes puuvilju, vürtse, juurvilju, riideid, jalanõusid (Nike=Nixe), kodutarbeid – peaaegu kõike, mida vaja võiks minna. Ning muidugi põhiliseks magnetiks olid värvitud tibupojad. Sai valida sinise, oranži, kollase (ka värvitud), roosa, lilla ja valge vahel. Eestlased jäid siiski naturaalsetele kodukanadele kindlaks.
Nädala jooksul käisime veel mitmel väljasõidul – näiteks paadiga merel, astmik-koske pidi ronimas, talus heina lõikamas, rannas prahti korjamas ning niisama mererannikut avastamas ja ilusamaid paiku külastamas. Õhtud Sinopis olid väga huvitavad: olles väike kuurortlinnake, on suvel selle elanikkond kahekordistunud ning seega olid linnatänavad nii öösel kui päeval paksult rahvast täis ja igav ei hakanud kunagi. Mõnus oli ööpimeduses sadamakail jalutamas käia ning sealt siis pilk tuledesäras linnale visata.
Noorte endi sõnul jäid kõik reisi/noortevahetusega ülimalt rahule, nädalake Sinopis oli justkui nädalake Musta mere-äärses paradiisis. Järgmisel aastal toimub tõenäoliselt jätkuprojekt Leedus.