Sellepärast, et Põlva Linna Puhkpilliorkestrit jätkus kolme päeva jooksul kõikjale. Kahtlemata on festival «Mürtsub pill» kujunenud üheks Eesti suurimaks puhkpilliürituseks ja lööb laineid isegi juba Euroopa mastaabis.
Seega on festival ka Põlva Linna Puhkpilliorkestri aasta tähtsündmuseks, milleks valmistutakse terve hooaja jooksul. Festival pakub esinemisvõimalust rahvahulkade ees, millistest muidu üks väikelinna orkestrant ainult unistada võiks. Motivatsiooni seisukohalt on sellel üritusel osalemine saanud orkestriliikmete seas väga oluliseks.
Sel korral oleks Põlva Linna Puhkpilliorkestri osalemise peaaegu nurjanud üks uskumatuna tunduv juhtum. Nimelt oli kadunud orkestri logoga suur plakat. Uurimisel selgus, et viimati nähti seda möödunud aasta Tallinna laulupeol ja peamise kahtluse alla sattus bussijuht Enn (nimi muutmata). Ennust on saanud meie orkestri suur fänn ja nõnda on arusaadav, et ta püüdis trofeed terve aasta enda läheduses hoida. Peale põhjalikku töötlemist soostus Enn orkestri plakati meile tagastama ja talle on andestatud ning sõprus taastatud.
Kuulajaskonna kasv
Festivali korraldus oli seekord kõrgel tasemel, eriti möödunudaastase ebaõnnestumise taustal, kus festival oli ühendatud Tartu Juubelilaulupeoga. Halb ilm ja laulupeo väga kehv korraldus rikkusid eelmise aasta üritused. Tänavu oli festival ühendatud Tartu Hansapäevade laadaga, mis kasvatas ka kuulajaskonna mitmekordseks.
Põlva Linna Puhkpilliorkester esines eraldi neljal korral – kahel korral festivali pealaval ja kahel korral ülikooli peahoone ees. Eriti menukad olid pealava esinemised, kus orkester esitas veidi nõudlikumat kontsertrepertuaari. Samuti osalesime festivali ühisorkestri kahe loo ettekandmisel, millest üks oli esmaettekanne, «meie enda poisi» Riivo Jõgi loodud «Marss nr.2». Sellest noormehest kuuleme tulevikus kindlasti veel palju seoses nii puhkpillimuusika kui heliloominguga.
Nagu juba eelpool öeldud, jätkus Põlva orkestrante kõikjale. Peale meeletus kuumuses antud kontserte ei pidanud vanemas keskeas orkestrandid paljuks kuulata kolleege ja istuda raekoja platsi suvekohvikutes. Mitmeid nooremas keskeas ja vastseid üliõpilasikka jõudnud põlvakaid võis kohata Emajõe kaldal, arutlemas puhkpillimuusika tuleviku üle. Esimese aasta pisikesed muusikud tormasid mööda kesklinna ringi nagu peata kanad, ahmides endasse festivali algava ööelu esimesi värinaid.
Sünergia esinejate ja publiku vahel
Festivali üheks kulminatsiooniks oli kahtlemata Tõnis Mäe ja ansambel Estraadiraadio esinemine laupäeva õhtul. Vanad head lood uues kuues panid kaasa laulma ja hüppama enamiku raekoja platsil viibinud inimesi. Sellest professionaalsest ja emotsionaalsest esinemisest tekkis tõeline sünergia publiku ja esinejate vahel.
Põlva Linna Puhkpilliorkestri tegemistest veel niipalju, et 19.-25. august viibib orkester kontsertreisil Slovakkias, kus esinetakse Pribylina vabaõhumuuseumis ja tänavakontsertidega. Kontsertreis on omamoodi kokkuvõte orkestri elukäigu ühest tsüklist, kuna mitmed andekad muusikud suunduvad õppima ülikoolidesse ja ühinevad sealsete orkestritega ning Põlvas alustab uus põlvkond noori, kellest loodetavasti saavad sama kohusetundlikud muusikud. Selline uute muusikute pealevool saab toimuda muidugi ainult tänu Põlvas elava raudvara olemasolule, kellele siin ka nimeline tänu – Mati, Ulvi, Volli, Priit, Raivo, Rain.
Orkestrandi elu ei ole meelakkumine – 35-kraadises kuumuses tassida oma pill, noodipult ja noodimapp Reiniku gümnaasiumi juurest Raekoja platsile ei ole kerge, kuid selle kompenseeris kindlasti publiku reageering, mille üks osa on aplaus, ja teine, ehk mängijatele olulisemgi, hiljem lava taga kuuldud asjatundlike muusikainimeste tunnustus, et Põlva Linna Puhkpilliorkester on endiselt heas vormis. See teeb juba südame tõeliselt soojaks.