Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse ja Euroopa Parlamendi Eesti Infobüroo rändnäituse «Hüvasti, Charlie! 20 aastat kommunismi kokkuvarisemisest Euroopas» projektijuhi Herke Vaarmanni tõdemusel lahutas demokraatlikku Lääne-Euroopat ja kommunistlikku Ida-Euroopat vaid kaks aastakümmet tagasi raudne eesriie. Väljapanek vaatabki tagasi murrangulistele sündmustele, mis aastatel 1987–1991 kujundasid ümber Euroopa kaardi, arutleb kommunismi kokkuvarisemise põhjuste üle ning püüab uuesti hinnata maailma, kus elame praegu.
«Oleme välja valinud kõige pöördelisemad sündmused Ida-Euroopa riikides. Tagasivaade algab Hirvepargi sündmustest 1987. aastal. Siis tutvustame Nõukogude Liidu uutmisaega ning jõuame Balti keti, Poola ja Berliini sündmuste kaudu 90-ndate algusse. Tšehhi sametrevolutsioon on kajastatud – küll on välja jäänud näiteks Bulgaaria ja Balkanimaad, mis oleksid muutnud näituse raskesti hoomatavaks. Näituse ja kogu sündmuste kese on Berliini müüri langemine,» rääkis Vaarmann.
Iga teema/sündmus on lahti räägitud sellega seotud isikute kaudu. «Kui me räägime uuest maailmakorrast, siis siin on ajalooliseks isikuks Lennart Meri. Minu isiklik lemmik sellel näitusel on Ungari looduskaitsja Janos Vargha, kes võitles tammide rajamise vastu,» mainis projektijuht.
Teema «Külma sõja raugemine» puhul on esile tõstetud Toomas Hendrik Ilves, Mariann Kelam ja Ameerika Hääle Euroopa osakonna asedirektor Vello Ederma. Hirvepargi sündmusi avab oma mälestuste kaudu Merle Jääger. Ühes mitmesaja tuhande eestlasega olid Balti ketis Kaido ja Virve Krass, kes on kirglikud kalastajad ja võitlevad siiamaani Järvamaa veekogude puhtuse eest.
Ekraanil jooksevad ka videoklipid sündmustest Eestist, Mihhail Gorbatšovist, Berliini müüri langemisest jm. «Meie suureks kurvastuseks ei olnudki filmikaadreid nii palju saada, kui lootsime Kahjuks ei ole kättesaadavaid kaadreid just kõige põnevamatest sündmustest,» kahetses projektijuht.
Trabant toodi otse Saksamaalt
Peamiselt Ida-Saksamaa teedel vuranud säästusõiduk Trabant toodi näituse tarbeks otse Saksamaalt. «See on üllatavalt hästi hoitud. Kahjuks ei saa me lubada selle sisse istumist, sest me ei julge riskida sellega, et auto sisemus ei ole lõpuks enam selline nagu ta on praegu. Pileteid me sellele näitusele ju ei müü – seega ei ole ka järelevaatajat,» põhjendas Vaarmann.
Figuurid müüridel ei kujuta kedagi personaalselt, vaid sümboliseerivad kommunistlikule reziimile omast allasurutust ja süngust. «Kõik need inimkujud justkui tungivad läbi selle müüri, mis annab hästi edasi seda, et tavainimesed ei soovinud niisugustes tingimustes elada,» mainis projektijuht, kes oma nooruse tõttu kõnealust aega küll ei mäleta.
Välja on pandud ka iseloomulikud esemed tollest ajast – talongid, rublad, tarbe- ja toidukaubad.
Näitus avati Tallinnas veebruari lõpus, käinud veel Haapsalus ja Kuressaares ning Põlvasse jõudis otse Pärnust. Põlvas saab aegade taha vaadata 19. oktoobrini.
Näitusi tuleb sobitada vastavalt oludele
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse kultuurijuht Innar Täht leidis, et
näitusi tulebki sobitada vastavalt oludele. «Siin (teatrisaali vestibüülis – M.M.) määrab asukoha Berliini müüri tükkide kõrgus ja näituse maht. Eelmine kliimateemaline näitus oli tantsusaali pikenduses. Kunstinäitustega on lihtne, sest seinu, kuhu pilte üles riputada, on küll ja küll.»
Päevasel ajal pääseb näitusele peauksest, õhtul aga tagaukse kaudu.
Projektijuht Herke Vaarmanni sõnutsi võib näitusega tutvuda vabalt valitud järjekorras. Välja on pandud ka iseloomulikke esemeid paarikümne aasta tagusest ajast.