«See küsimus võis tekkida ka neil teemavälistel kodanikel, kes kolmapäeva õhtul siin ja seal pool Saarjärve kallast liikuma või telkima juhtusid. Malevlaste plate peale hõikamine tähendas aga seda, et kõigil kokkutulekul osalenutel tuli info kuulamiseks koguneda järveäärsele vaateplatvormile ja munade ettenäitamine oli tingitud kokkutulekule saabumisel igale malevagrupile antud ülesandest hoida järgmise hommikuni purunematuna toorest muna, mida malevlased pidid iga tegevuse juures endaga kaasas kandma. Muna tuli laagri programmijuhile Andre Lainele ette näidata kohe, kui tal selleks tahtmine tuli,» selgitas toimuvat PÕM-i pealik Veera Kutser.
Kokkutulek järgis ajatuid malevatraditsioone
Avamispäeval austasid malevlasi oma kohalolekuga maavanem Priit Sibul, Kanepi vallavanem Aivar Luts ja Kõlleste vallavanem Andrus Seeme. Tervitused saatsid Vastse-Kuuste vallavanem Lennart Liba ja Värska vallavanem Raul Kudre. Mooste vallavanem Ülo Needo transportis oma valla malevlased isiklikult kohale.
Teise kokkutuleku päeva ennelõunal nägid nii põmlased ning PÕM-i ülem Veera Kutser ning tema entusiastlikud staabiohvitserid välja väsinud kuid õnnelikud. Oli ka põhjust, sest üks malevasuvi oli taas edukalt mööda saamas. Kokkutulek on see koht, kus kõigist maakonna malevatest saab üks ühtne tervik, kes tunnevad rõõmu ühistegevusest ja suhtlemisest.
Hetkel, mil toimetus sündmuskohale jõudis valmistasid malevlased ette kell 11 algavat Põlva linna pärimusaastale pühendatud teemakäsitlust malev ennemuistsel aal. Fantaasialend ületas sõna otseses mõttes aja ja ajastute piirid. Inspiratsiooni oli ammutatud nõukogude korrast, reklaamiklippidest, Eesti kirjandusest ja filmidest. Valmis isegi püramiid vaarao Veerale.
Malevlastel tuli end väljendada maleva lipu, logo, hüüdlause ja laulu kaudu. Kehalised võimed pandi proovile kolmeosalises jantlikus teatevõistluses. Iga tegevust jälgis žürii ning jagas punkte, mille kokkuarvamisel selgus esikolmik. Seekord võttis võidu Vastse-Kuuste rühm ning reporteri kõrv püüdis malevlaste omavahelistest sosinatest kinni, et tulemust peeti õiglaseks. Tegemist on 4-5 aastat üsna ühtses koosseisus püsinud malevaga, kes on varasematelt kokkutulekutelt lahkunud tagasihoidlikemate tulemustega, kuid kelle skoor on siiski kasvanud tõusvas joones. Seega on Vastse-Kuuste malev igati õigustanud oma tunnuslauset «(r)evolutsiooniline eõm». Võit tähendab, et viie päeva pärast tuleb minna maakonna malevate au kaitsma vabariiklikul kokkutulekul. Esikolmikusse jõudsid ka Laheda ja Kanepi II rühm.
2010. aasta kokkutulekut jääb malevlastele meenutama ühispilt, CD fotomaterjaliga ning hiljem ka DVD.
Kuidas elab Eesti Õpilasmalev?
Teist aastat osales PÕM-i kokkutulekut ettevalmistavas meeskonnas ka Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi Noorsootöö Keskuse õpilasmalevate projektijuht Toni Käsper, kelle sõnul läheb Eesti õpilasmalevatel õnneks hästi. «Tänavu osales üle-Eesti malevates 5100 õpilast. Veidi parematel aastatel oli see arv 6000. Põhiline rahastus tuleb omavalitsustelt ja hasartmängumaksu nõukogult. Osa omavalitsusi loobub rahapuudusel malevast, kuid samas on juurde tulnud ka uusi, kes soovivad malevlasi heakorratöödele rakendada. Seega püsib osalejate arv suhteliselt stabiilne. Arusaam maleva olemusest on aga väga erinev. Sisuline tegevus vajab ühtlustamist, sest tegelikult on ju malev midagi enamat kui ainult töötegemine.»
PÕM-s osales tänavu 195 õpilast ligi 20 rühmajuhiga. Malevad tegutsesid kaheksas vallas. Osaleda soovijaid oleks rohkemgi, kuid malevasse pääsejate arv sõltub Põlvamaalgi omavalitsejate rahakotist, sest peamiselt annavad malevlastele tööd ja tasu just nemad.
Mida malevlane teeb ja palju teenib?
«Osa malevaid said tööd ka talunike juures maasikaid ja kurke korjates ning kartuleid võttes. Keskmiselt teenib üks malevlane kahe nädalase laagri jooksul 1000 krooni. Malevast osavõtutasu on 100 krooni. Selle eest saab malevlane tööd teha, malevasärgi, 50-kroonise Simpel kõnekaardi, osaleda kokkutulekul ja rühma huvitegevuses. Võin kindlalt öelda, et Põlvamaa malevlaste omaosalus on üks vabariigi väiksemaid. Mujal on see summa 300-500 krooni. Saame hoida omaosaluse madala seetõttu, et me ei maksa rühmajuhtidele ebamõistlikult suurt palka, nii jääb huvitegevuseks rohkem,» märkis Kutser, lisades, et tänavuse kokkutuleku toitlustamise kulud lubas kanda Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill.
Malevlaste töö kvaliteedi üle nurisemist pole kuulnud. Pigem on probleem selles, et maleva ajaks planeeritud tööfront kipub enne maleva lõppu otsa saama, sest lapsed teevad tööd kiiresti. Põhilised tööd malevas on heakorratööd: võsalõikamine, okste kandmine, tänava äärekivide puhastamine, staadionite, valla- ja külakeskuste ning kalmistute korrashoid.
Kõik senised PÕM-i rühmajuhid liigitab Veera Kutser kuldvara hulka, kes on tulnud see on ka jäänud. Vaid üksikud on loobunud, uusi aga lisandub igal aastal. Samuti kinnitas malevaülem, et Põlvamaalt malevaelu enam välja ei sure.