Kagu-Eesti riigigümnaasiumid ühendasid jõud ja pidasid augusti lõpus maha ühe vägeva suvekooli. Ja, eriti eriliseks teeb ettevõtmise see, et korraldajateks olid nende samade koolide noored ise.
Suvekool kestis kolm päeva, sellest võtsid osa Põlva Gümnaasium, Võru Gümnaasium, Valga Gümnaasium. Jõgevamaa Gümnaasium ja Tartu Tamme Gümnaasium.
Vaata videost lähemalt!
Video jäädvustamine: Karol-Ari Krimses
Video montaaž: Katariina Kinnunen
Juhendajad: Kristina Masen ja Ilona Tint
Vihmane Põlva välismaalasi ei morjendanud
26 juuli, 2019
18.-21. juulil toimus Euroopa Maapiirkondade Harta aastakohtumine, kus Põlva valla eestvõtul said kokku noored 25-st Euroopa riigist. Mida arvavad noored Euroopa Liidust ja kohalikust kostitamisest? Vaata lähemalt videost!
Video tegi: Kairi Parson
Juhendas: Kristina Masen
VIDEO: suvine Põlva
17 juuli, 2019
Sedapuhku ei intervjueeri me kedagi. Ei käi ühelgi üritusel. Selle asemel näitame hoopis, kui kaunis on meie kodulinn. Kas sina oled näiteks kunagi meie kirikutorni pealtpoolt näinud?
Video tegid:
Caroly Märtson
Katariina Kinnunen
Juhan Villem Kaivo
Juhendajad:
Kristina Masen
Ilona Tint
Uus peatoimetaja pagendas vana laoruumi?
11 juuli, 2019
Meediasüsti senine peatoimetaja, Kairi Parson, andis juuni lõpus oma ameti üle uuele peatoimetajale, kelleks on Kristin Kooskora. Kui pealtnäha tundus, et asjad uue ja vana juhi vahel on sõbralikud, paljastas meie staarreporter Foks Njuus, et asjad Meediasüstis on hämaramad ja veidramad kui arvata oskaks.
Mis saab Meediasüsti tulevikust? Ja kus elab Kairi nüüdsest? Vaata videost järele!
Saverna suvealguspidu
26 juuni, 2019
Põlvamaal on tegusad noored ja sedapuhku olid Saverna noorteka noorteka noored täiesti ise korraldanud ägeda suvealguspeo, kus jagus tegevusi kõikidele.
Lisaks hirmsatele kaadritele põgenemistoast, näeb videos ka südantsoojendavat intervjuud peo peaesineja Daniel Leviga!
Põlva Tõuks 2019
12 juuni, 2019
Põlva Päevad 2019 raames toimus trikitõukerataste võistlus Põlva Tõuks 2019. Kohalikud adrenaliini nautlejad ei hoolinud pisikestest kukkumistest ega kuumast ilmast, neile oli tähtis vaid hea tuju ning enese proovilepanek. Tõukerattafänne oli publiku hulka kogunenud arvukalt ja parimad sõitjad said pärjatudki. Meediasüst käis meeleolu püüdmas ja pani kokku vähese jutu, kuid rohkete trikkidega heatujuklipi.
VIDEO: Mis asi on Põlva Valla Noorsootöö Keskus?
21 mai, 2019
Kas sina teadsid, et selle aasta algusest alates on kõik Põlva valla noortekeskused liidetud üheks asutuseks, mis kannab ametlikku nime Põlva Valla Noorsootöö Keskus?
Mida see tähendab? Et kõik senised noortekeskused, mis tegutsesid üksteisest eraldi ja sõltumatult, on nüüd ühiseks pundiks kokku liidetud. See tähendab, et kui varasemalt olid noorsootöö alased tingimused ja võimalused igas valla nurgas erinevad, töötatakse nüüd ühiselt selle nimel, et kõikidel noortel oleks õiglane ja võrdne ligipääs noorsootööle. Aga, loomulikult, igale noortekeskusele jäävad alles oma armsad eripärad! Ja seda antud videos ka näeb!
Ahja, Mooste, Vastse-Kuuste, Laheda ja Põlva noorsootöötajad räägivad, mis on nende keskustes erilist ning end ja oma tegemisi tutvustab ka valla mobiilne noorsootöötaja.
Mida uut sina sellest videost teada said?
Euroopa päev
15 mai, 2019
Seitsmendal mail tähistati Põlva keskväljakul Euroopa päeva. Kuna programm oli tihe, siis otsustas Meediasüsti võttemeeskond kohale minna ja kogu melu edasi anda. Sai vaadata Ivo Linna juhitud mängu, kuulata muusikat ansambel Supernoovalt, süüa pannkooke, kohtuda poliitikutega jne.
Ka väike parandus: tegelikult saab Euroopa Liit peagi 70aastaseks!
Millal sina viimati teatris käisid?
27 märts, 2019
Täna, 27. märtsil, tähistatakse rahvusvahelist teatripäeva ja meie usin reporter Kristin Kooskora viis seepeale läbi ühe põhjalikuma usutluse teatriteemadel.
Kust teatripäev on alguse sai?
Millal viimati põlvakad teatris käisid?
Miks Alle-Saija teatritalu harrastusnäitlejad oma hobi juurde sattusid?
Vaata videost ja saad teada!
Reporter-toimetaja: Kristin Kooskora
Video ja montaaž: Caroly Märtson
Juhendaja: Kristina Masen
Põlva töö- ja karjäärimess 2019
21 märts, 2019
Meediasüst läks kohale Põlva karjääri- ja töömessile, kus uuriti lähemalt, milliseid töövõimalusi erinevad ettevõtted noortele suveks pakuvad. Kuulati ka mõne külastaja kogemusi varasematest suvetöödest ja küsiti, milline peaks üks hea suvetöö olema.
Ettevõtlik, loov ja naljakas aprillikuu Meedion
17 mai, 2018
Lilled on tärganud ning isegi ilm on juba suviseks muutunud. Soojalainega saabus Meediasüstilt ka värske Meedion, mis sedapuhku kajastab aprillikuu sündmusi.(veel …)
Emotsiooniderohked Eesti Meistrivõistlused Põlvas
20 aprill, 2018
17. märtsil toimus Põlvas Eesti võistlustantsu suursündmus, kui Tantsuklubi Maarja võõrustas Mesikäpa Hallis Eesti Meistrivõistlusi 10-tantsus. Kokku liugles üle platsi ligikaudu 130 tantsupaari ning seda üheksas erinevas vanuseklassis. (veel …)
Euroopa meistrid võistlemas Põlvas!
16 märts, 2018
17. märtsil 2018. aastal toimuvad Eesti meistrivõistlused 10-tantsus ning täiskasvanute Ladina-Ameeerika tantsudes. Eesti Tantsuspordi Liit jagab ühena esimesest välja EV 100 erimedalid. Võistlustulle astuvad ka värsked 10-tantsu Euroopa meistrid Konstantin Gorodilov – Dominika Bergmannova. Pidulik osa algab kell 18.30
Meistrivõistlused toimuvad Põlvas, Mesikäpa Hallis.
VIDEO: Kuidas on seotud Ameerika avastamine ja naistevastane vägivald?
15 november, 2016
Mis on ühist Ameerika avastamisel ja naistevastasel vägivallal? Kirjanik Sass Henno teab!
Video valmis Avatud noortekeskuste
2016. aasta projektikonkursi projekti
“Üheskoos noorte tervise heaks”
raames.
Video tegid Karol-Ari Krimses ja Kätlin Lentsius
Juhendaja Kristina Masen
Kiida noortega tegelevaid inimesi ja organisatsioone
12 oktoober, 2016
Taas on jõudnud kätte aeg märgata ja tunnustada enda ümber toimetavaid tublisid inimesi, organisatsioone ja olulisemaid algatusi noorsootöö valdkonnas.
Noorsootöö valdkonna tegijate tunnustamise eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.
Maakondlikul tasandil jagatakse tunnustust järgmistes kategooriates:
aasta noorsootöötaja (1);
aasta huvikool;
aasta noortekeskus;
aasta kohalik omavalitsus;
aasta noortevaldkonna sõber/toetaja (2);
aasta sündmus/algatus/koostöö noorsootöös;
pikaajaline panus noortevaldkonda.
(1) Kandidaadina võib esitada huvikooli töötajaid, noortekeskuse töötajaid, noorsootöötajaid koolis, noorteühingus, osaluskogus, noortemalevas, noortelaagris, vabatahtlikke noorsootöötajaid, kohaliku omavalitsuse noorsootöö spetsialiste jne.
(2) Kandidaadina võib esitada ettevõtteid, organisatsioone, asutusi, inimesi jne, kes panustavad noortevaldkonda, kuid igapäevaselt tegutsevad muus valdkonnas.
Kandidaatide esitamiseks maakondlikuks tunnustamiseks tuleb täita kandidaadi esitamise vorm ja saata see Põlva maavalitsuse noorsootöö eest vastutavale isikule 21. oktoobriks 2016 e-maili aadressile karin.viljus@polva.maavalitsus.ee.
Täpsem info ja kandidaatide esitamise vormid on kättesaadavad Põlva Maavalitsuse kodulehel SIIN.
Maakondlikus seitsmes kategoorias esitatud kõiki kandidaate tunnustatakse ja tänatakse 3. novembril 2016 toimuval Põlvamaa noortekonverentsil Põlva Kultuuri- ja
Juba aastaid on räägitud asjaolust, et kutseoskustega noori on Eestis vähem kui võiks, ka tööandjad tunnevad endiselt nende järele tugevat vajadust. Räpina Aianduskooli direktor Kalle Toom kirjutab, et kutseharidus on noorele tulevikku vaatav valik ning oma ala asjatundjad on tööturul alati hinnatud.
Kutsel on nii isiklik kui ühiskondlik väärtus
Kutseoskus on kui „päris asi“: tõeliste oskustega käivad kaasas austus ja lugupidamine, olla hea oma erialal tähendab kindlustunnet ja tagab edu kogu eluks. Lisaks on headel kutseoskustel ka tugev emotsionaalne külg – oma kätega millegi valmis või korda tegemine pakub sügavat rahulolu. Sellise tundega on hea lõpetada iga tegus päev ning mõtelda kindlustundega homsele. Sisemist rahulolutunnet võib tunda nii elektrisüsteemi toimima pannud meistrimees kui oma kliendi välimuse eest hoolt kandnud juuksur.
Oskuslikud kodanikud on terve ühiskonna alustala. Head erialased oskused on väärt investeering nii isiklikku kui terve riigi arengusse. Ühiskond, riik ja meid ümbritsevad inimesed ei tule toime tegeliku väärtuse loojateta, ilma tootjateta, ka mitte igapäevase eluolu eest hoolitsejateta. Tänapäeval on võimalik „õhumüüjatel“ elus toime tulla, isegi rikkaks saada, kuid riiki sel viisil üles ei ehita. Kui mingil põhjusel poest enam toiduaineid osta ei saa, siis aiandusoskustega inimene nälga ei sure – ta istutab oma maalapikesele ise kartuli ja kapsa. Nii on ka teiste oskustega, sest ka „õhumüüja“ soovib sõita mööda siledaid teid, tahab kasutada nutitelefoni ja kõige kiiremat internetiühendust. Need on paraku asjad, mida teise „õhumüüja“ käest osta ei saa, need hüved teeb võimalikuks ainult heade oskustega spetsialist, need ei ole meile „taevast“ antud.
Ka tulevikus vajatakse oskuslikke töökäsi
Kas kutseharidus pakub kindlustunnet, et homme olen ühiskonnale sama vajalik kui täna? Kuigi tehnoloogia vähendab üha rohkem vajadust inimtööjõu järele, siis seda protsessi pole vaja karta. Taoline areng on toimunud juba mitusada aastat ja seda samal ajal inimkonna suuruse mitmekordistumisega. Nii ei ole ka tulevikus näha, et inimese oskuste järele kaoks vajadus – ühed ametid kaovad, teised tekivad. See viitab lihtsalt asjaolule, et väärtustatud tegijaks saamise alus on õppimine ja areng.
Et olla oma alal väga hea, tuleb pidevalt õppida. See premeerib inimest kolmel viisil. Esiteks on oma ala tippude oskused äärmiselt hinnatud. Teiseks on pidev arenemine oma alal põnev ja lisab motivatsiooni. Kolmandaks kujuneb tipptegijal välja tugev õpiharjumus ja oskus omandatud teadmisi uutele tegevusaladele üle kanda. See skeem tagab kutseharidusega inimesele kindla ja huvitava tuleviku olenemata õpitud erialast. Digitehnoloogiad pakuvad uusi võimalusi
Võiks rahulikult öelda, et kutseharidus ja digitehnoloogiad käivad koos nagu sukk ja saabas. Nii nagu digitehnoloogia on tavaline igapäevaelus, tööstuses, põllumajanduses, aianduses jne, on see tavaline ka kutsehariduses.
Tänapäeval on edukad oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendavad ja ümbritsevaid digitaalseid võimalusi ära kasutavad inimesed. Digivõimalusi saab vägagi edukalt ühendada oma erialaste teadmistega pea igaüks. Näiteks pakub juba praegu seda võimalust kutseõppuritele koolitusprogramm Samsung Digi Pass, kus noored kutseõppurid töötavad koos Tallinna Ülikooli õppejõududega välja erialase digilahenduse. See näitab eredalt, et kutseharidus käib ajaga kaasas ning õpetab välja edukaid oma ala asjatundjaid. Hea kutsehariduse alus on motiveeritud õppija. Õpetaja-meister ja digitehnoloogia suudavad aidata sellise õppija kiiresti väärt oskustega tegijate hulka.
Tasuta koolitusprogramm Samsung Digi Pass on mõeldud kõikidele kutseõppuritele vanuses 14-19. Noori ootavad kord kuus ees põnevad seminarid oma digilahenduse elluviimisel Tallinna Ülikooli õppejõudude käe all. Kandideerima oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi, kellest kolm parimat võidavad oma koolile Samsung Gear VR virtuaalreaalsuse prillid.
Programmi jooksul arendavad noored digioskusi, koostavad oma digimapi, arendavad äppe ja veebilahendusi, saavad esimese Samsungi digipassi ning võimaluse osaleda praktikal Eesti juhtivas ettevõttes ja Samsungis. Lisaks ootavad ees uued sõbrad, lõbusad väljakutsed
Fotoprojekt „Noored nähtaval“
22 august, 2016
Sa tead mõnda eriti lahedat algatust, projekti, sündmust või sul on veel mingi originaalne idee, mis koondab kokku mitmeid noori neile meeldival viisil? Aga tee siis sellest pilt, saada see meile ja jaga seda ka teistega!
Fotoprojektis osalemine koosneb vaid 5st sammust:
Jäädvusta noorte osalus (kus noored saavad või saaksid ise oma arvamust öelda, oma kodukoha probleeme esile tuua või parandada)
Pane oma jäädvustusele üks vahva pealkiri-lööklause ja lühikirjeldus
Saada pilt koos lühikirjeldusega aadressil kart@enl.ee
Jaga pilti Facebookis ja/või Instagramis, lisades pildile #noorednähtaval
Juba aastaid on räägitud asjaolust, et kutseoskustega noori on Eestis vähem kui võiks, ka tööandjad tunnevad endiselt nende järele tugevat vajadust. Räpina Aianduskooli direktor