Tänapäeval on raamatute lugemiseks loodud erinevaid võimalusi: paberkandjal, e-raamat või audiobook; laenutatud, ostetud või tellitud. Kuid kahjuks on noorte seas raamatute lugemus pigem vähenevas trendis. Kas tõesti noori ei huvita raamatute lugemine ning nende ainus kokkupuude on koolis kohustusliku kirjanduse näol, mida paljud siiski ei loe?
Meediasüsti peatoimetaja Kristin Kooskora esitas ja võttis ka ise vastu natuke rohkem, kui kuu aega tagasi lugemisväljakutse, et olla eesti keele eksamiks, mis toimus 19. aprillil, täielikult valmis. Väljakutseks oli lugeda ajavahemikus 25.03-25.04 võimalikult palju teoseid ning raamatute lehekülgedelt üles leida kõnetavad tsitaadid, mõtted või lõigud.
Kristin on edukalt raamatute lugemisega hakkama saanud ja teeb kõigile ka lõbusa ülevaate leitud mõtetest. Selleks, et teil oleks põnevam jälgida, ei istu neiu lihtsalt tugitoolis ja kamina ees, vaid on ette võtnud midagi hoopis seikluslikumat. Mitu teost suutis Kristin otsast lõpuni läbi lugeda? Millised emotsioonid teda valdasid? Seda ja veel palju muud näed videost.
Inimesed jagunevad kahte leeri: need, kes laenutavad või loevad elektroonilisi vahendeid kasutades või kuulavad, ja need, kes ostavad raamatuid. Ka Kristin ostis väljakutse jooksul kolm raamatut: “Mulle lihtsalt meeldib raamatuid omada, sest siis saan ma iga kell selle uuesti kätte võtta, ja kui on vaja mõnda katkendit, siis on jälle omast käest võtta.” Neiu lisas veel, et ei propageeri raamatute ostmist, sest teab väga hästi, et ühe raamatu sisse pannakse päris palju puid, ning temagi üldiselt pigem laenutab ja ostab raamatuid umbes kord aastas.
Viimane aasta on muutnud meid kodusemaks ja reisimise peaaegu võimatuks. Ka õpilastel/tudengitel, kellele meeldib end proovile panna, osaledes vahetusaasta programmides, ei ole olnud võimalust sel aastal seda teha. Mõtlesime, et mis saaks olla parem aeg rääkida mineviku seiklustest, reisidest ja vahetusaasta kogemustest, kui mitte praegu?
Meediasüsti seekordne Süstlakasti osa on keskendunud noorte inimeste rännakutele. Kasulikke nippe ja kogemusi vahetusaastale minekuks jagavad saatekülalised Herti Juhandi, kes käis üheks õppeaastaks kommunistlikus Hiina Rahvavabariigis, ja Hardi Rosumovski, kes veetis kaks semestrit Šotimaal. Raskused, rõõmud, üllatused ja meenutused; mida silmas pidada ning kuidas üks vahetusaasta välja näeb – sellest kõigest lähemalt juba saates. Vestlusteemat tüürib Martin Erik Maripuu.
Podcastis räägived: Herti Juhandi, Hardi Rosumovski ja Martin Erik Maripuu
Mõningad kohad on Põlvamaal vägagi tuntud ja teatud, näiteks üheks selliseks kohaks on Mooste. Kuid kas tõesti ei suuda Mooste meile uusi avastusi pakkuda, kui see hõlmab palju erinevaid hooneid? Uurides natukene nende hoonete taustalugu ja legende, võime jõuda väärtuslikuma avastuseni – uue teadmiseni.
Ilmselt kõige tuntum koht Moostes on folgikoda, kus peetakse erinevaid pärimusmuusika üritus või lihtsalt kontserte ja etendusi. Siiski on Moostes peale folgikoja veel palju huvitava ajalooga ehitisi – mõis, viinavabrik, villakoda, savikoda, vibukoda jne. Avastamist on palju ja eriti tore on seigelda ajalooradadel. Samas on Mooste koht, kus on mõnus niisama käia jalutamas, järves ujumas, istuda pargipingil ja lihtsalt mõtteid mõlgutada. Omadussõnad, mida võiks selle imelise paiga kohta kasutada oleksid rahulik ja omapärane.
Samuti on Mooste koht, kuhu ka Meediasüsti noored on sattunud üsna tihti, aga tavaliselt on külastatud folgikoda, mis on folkloori armastajate meelispaigaks. Seekordses episoodis uuriti hoopis lähemalt Mooste mõisa salapärast lugu, mida tutvustas neile õpetaja Helen Juhkam. Kuulda saab mõisa katusematerjali erilisusest kui ka õudusjutte mõisa kummitustest. Külastatakse ka ühte veidrat tuba, mis läheb mõisahoone ajalooga väga hästi kokku.
Maakonnarändur ja Meediasüsti peatoimetaja Kristin Kooskora ja operaator Kristella Nupp ongi jõudnud Põlvamaa seikluse kolmandas episoodis Moostesse. Täpsemalt Mooste mõisasse ja selle ümbrusesse. Pikk filmimispäev lõpetati mõnusas ja hubases Sumeda Sõstra kohvikus.
Põlvamaa on suur ja lai ning salapära täis. Muidugi mitte nii suur kui Harjumaa ja isegi mitte nii suur kui Tartumaa, kuid siiski peidab Põlvamaa päris palju huvitavaid ja ilusaid kohti.
Selle aasta suvel alustasidki Meediasüsti peatoimetaja Kristin Kooskora ja operaator Kristella Nupp teekonda Põlvamaa erinevatesse paikadesse, kus nende jalad võib olla kunagi varem sammunud ei ole. Esimesena käisid nad Räpinas Sillapää lossiga tutvumas ning teises osas sattusid nad hoopis Mehikoormasse, mis on väike külake mere ääres. Seal juhtus nii mõndagi põnevat, näiteks sai Kristella Mehikoorma toidupoes šoki ja Kristin avastas, et nad tegid ühe faktilise vea.
Kaunid vaated ja ilus ilm tekitasid rõõmutunnet, veekohin koos kajakate häälitsustega tekitasid rahu ja üles sai võetu ka väike lauluviis. Pärast paaritunnist Mehikoormas viibimist oli aeg lahkuda, kuid kas kõik ikka said auto peale ja Põlvasse tagasi või toodi keegi ohvriks ning jäeti Mehikoorma lummusesse.
Enamik Meediasüsti videoid on filmitud Põlva linnas või selle lähiümbruses, kuid Põlvamaal on veel palju selliseid kohti, kuhu Meediasüsti kaamerasilm kunagi jõudnud ei ole. Põlvamaal on ka selliseid kohti, kus oleme käinud, kuid kus ikka ja jälle saab avastada uusi põnevaid asju ning uurida välja nende kohtade kõige põletavamad legendid.
Seda märkas Meediasüsti peatoimetaja Kristin Kooskora ning otsustas seda sellel suvel muutma hakata ning Põlvamaal seiklema hakata. Suvi on seiklemiseks just sobiv aeg, sest siis on rohkem vaba aega ja mõnusalt soojad ilmad. “Kui ma mõtlen suvele ja suve plaanidele, siis esimesena tulebki mulle pähe mõte, et tahaks hästi palju seigelda ja näha kauneid ja põnevaid kohti,” mõtiskleb Kristin. Nüüd kui välismaale reisimine on üsnagi piiratud ning ei ole ka erilist tahtmist riskida, siis on just õige aeg õppida tundma meie kaunist Eestimaad ning parim koht, kust alustada, on sinu kodukoht ise. Kaamera taha kutsus ta appi meie operaatori Kristella Nupu ning transpordiga pakkus abi podcasti tiimi juhendaja Hardi Rosumovski.
Esimeses osas otsustati sõita Räpinasse, mis asub Põlva linnast kõigest 21 minuti kaugusel. Sealse Koduloo- ja Aiandusmuuseumi muuseumiõpetaja Toivo Lees tutvustas Kristinile ka Räpina ning Sillapää lossi ajalugu. Teada saadi,mis seos on Räpinal pihlakatega ning mida põnevat valmistatakse Räpina paberivabrikus Eesti kroonidest. Kahjuks vedas ilm meie seiklejaid alt ning Räpina tänavatel kuigi palju edasi liikuda ei saanud, sest vihma hakkas järjest tugevamalt sadama. Seetõttu otsustatigi jätta Räpinasse veel kohti, mida järgmisel korral leida.
