Erinevalt kahe aasta eest toimunud nö tavaolümpiast keskenduti sedapuhku just ammustele traditsioonidele ja võistlusaladele. «Kõige tähtsamaks pidasime põhimõtet, et tähtis ei ole võit, vaid osavõtt ning et medali saamise võimalus oleks kõigil,» lausus Tilsi Põhikooli huvialajuht Reet Külaots.

Nii oli võrdsete võimaluste tagamiseks kavva võetud võistlusalasid, kus edu saamiseks oli vaja õnne – näiteks mammutijahis tuli kotte heites tabada mammutišablooni, kusjuures iga iidne elukas andis erineva arvu punkte.

Kasutusel olid oma olümpiarituaalid: olümpiavanne, -laul, lippude heiskamine. «Kõik tantsisid koos kreeka tantsu sirtakit,» märkis projektijuht, lisades, et antiikajale viitasid ka olümpialaste rõivad.

Ürgmeeste katses tuli näiteks suurt kivi veeretada. Sumomaadluses lõid kaasa ka tüdrukud. Kõik tegid kaasa kilbijooksu. Nüüdisaegsetest aladest oli kavas naisekandmine, parimad olid Oliver Nigols ja Stella Orav Valgjärvelt.

Olümpiateemalises viktoriinis oli taibukaim Valgjärve. Lasteaialastest teenisid olümpialt kaks medalit Rait Lilles ja Kätlin Kübard. Tilsi kooli edukaimad olid kolme medaliga Sirli Keel, Kajali Kikkas ja Mergit Marjapuu ja Maksim Pispanen. Valgjärvele naasid kahe medaliga Kaur Nukka, Meelis Peepson ja Oliver Nõgols.  Lätlastest sai ürgmeeste katsetes medali Kristaps Mitrauskis.

See ongi integratsioon
Antiikolümpiamängudeks asus koolipere valmistuma juba eelmise õppeaasta viimasel veerandil, mil ainetundides käsitleti teemat mitme nurga alt. Näiteks poisid valmistasid tööõpetuse tundides kilbid, mida siis kunstiõpetuse tundides kaunistati. Ka autasutamispakud tegid poisid. Ise on tehtud ka tähised, lipuvardad, mammutid jm. «See ongi õppeainete vaheline integratsioon,» tõdes Reet Külaots.

Staadionile tulid lapsed Kreeka linnade esindustena, millest räägiti ajalootundides.

Antiikolümpiamängudega soovis kool muu hulgas tutvustada vastavaid rituaale ja  spordialasid; anda õpilastele võimalus riietuse kaudu oma isikupära näidata;
rikastada Laheda valla spordielu, tugevdada suhteid valla haridusasutuste, sõpruskoolide, lastevanemate ja külaelanike  vahel. «Projekti lõpptulemus eeldab laste ausamat sporti, uusi teadmisi antiikolümpiast, sportlikumat hoiakut ja soovi elada tervislikumalt,» toonitas projektijuht.

Esimesed olümpiamängud toimusid 776 aastat enne Kristust

Olümpiamängud said alguse just Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias.

Alates neljandast sajandist e. Kr. esinesid olümpiamängudel ka luuletajad, kõnemehed, ajaloolased, näitekirjanikud, moosekandid ja näitlejad.

Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Kõik võistlejad pidid olema alasti.

Allikas: miksike.ee

 

 

 

Meediasüst - Põlvamaa noored reporterid
polvamaa.ee
Innove_Rajaleidja
Lasteombudsman
ENTK
Teeviit
Erasmus+