Rahvusvahelise võistluse projektijuht Maria Palusalu nimetas põnevate aladena kartulikoorimist, pannkookide tegemist ning selle peale pandava moosi nimetamist. Ära tuli tunda ka taim, millest oli keedetud tee.
Varasematel võistlustel pole ka hernehirmutist tehtud. Nende kujundamiseks õlgesid ja vanu rõivaid, aega oli 15 minutit. Aianduskooli kõrval peaksid need linde peletama sügishooaja lõpuni. «Väga kaua need siiski ilmselt vastu ei pea,» tõdes korraldaja.
Esimesel päeval võisteldi segavõistkondades ja individuaalarvestuses, teisel päeval aga oma maa eest. Võitja selgub laupäeva õhtul kõigi saadud punktide kokkuvõtmisel.
Võistlejate tase tundus korraldajale päris hea. «Hädas on ehk ainult uued tegijad – sel aastal Läti ja Soome – kel pole varasemaid kogemusi,” märkis Palusalu. “Aga eks üksik raskem ülesanne selekteeribki tugevamad välja.»
Üks raskemaid ülesandeid oli näiteks seemnete tundmine ning seemnekoti voltimine.
Vihma tõttu ühtegi võistlusala ära ei jäänud. «Küll tegime ümber õhtuprogrammi – väljas kavandatud grillipidu toimus koolimajas,» nimetas Palusalu, lisades, et
õhtul toimusid ka erinevate maade esitlused.
Võistlejaid on 75
Rahvusvahelisel kutsevõistlusel on esindatud 17 riiki 25 võistkonnaga. Võistlejaid on 75, keda toetab 33 saatjat.
Rahvusvahelisest nooraednike võistlusest saab osa võtta vaid kord elus. «Eks ikka vahest on juhtunud, et mõni ilmub ka teist korda kohale, aga teda ootab võistluste lõppedes ees diskvalifitseerimine,» selgitas Euroopa nooraednike president Maria Palusalu.
Võistluse käigus valminud hernehirmutised jäävad aianduskooli kõrval linde peletama sügishooaja lõpuni.