sõpruskoolidesse ka Lõuna-Eesti külastuspäeval Põlvasse sattusid. Maakonna leht Koit haaras võimalusest uurida, mida kaks meesõpetajat siin teevad ning millised on eluolud nende kodumaal.
Afganistani haridussüsteemi lahutamatuks osaks on sotsiaaltöötajad, kes kontrollivad, kas õpitoetuseks jagatud rahasid ikka sihtotstarbeliselt kasutatakse. Kuna rahalised vahendid pole ühegi riigi haridussfääris kiita on ka Lähis-Idas paiknev riik kimpus niigi väheste vahendite õiglase rakendamisega. Just viimasel põhjusel õpib tänasel päeval küll miljoneid Afgaani õpilasi koolides, kuid veel on ka neid miljoneid, kes koolis üldse ei käi. Seda kas rahalistel põhjustel, või siis seetõttu, et piirkonnas, kus nad elavad, lihtsalt pole koole.
Ühe Põlva Ühsigümnaasiumit väisanud õpetaja eestvedamisel toimib MTÜ eeskujul õppeasutus, kes tegeleb õpiraskustega tüdrukutega, kes saavad oma õppekavad õpetajate toel ära lõpetada ning seejärel tavakooli naasta.
Riided kooli poolt
Sellises koolist saavad õpilased õppeasutuse enda poolt riided ja jalatsid koolis käimiseks, sest ka korralikuid riideid pole suurel enamikul kanda. Kooliriided annavad võimaluse ka sotsiaalse erinevuse suures pildis ära kaotada. Nimelt oleks paljudel häbi oma võimete väärtuses olevate riietega koolis käia. Sellises koolis õpivad tüdrukud ilma õppevaheaegadeta, et jõuaks korraga võimalikult palju tehtud.
Koolipäevad nii pikad, nagu Eestis, siiski pole. Õpiraskustega koolis algab koolinädal laupäeval ja lõpeb neljapäeva. Vaba on vaid reede. See-eest koolipäev ise lõpeb juba kell 12. See annab võimaluse paljudel õpilastel pärast koolipäeva veel ka tööle minna.
Ka tavatuna tunduv Afganistani õpilane peab tegema kodutöid, olgugi, et võib-olla siinsed õpetajad seda väga tõenäoliseks ei pea. Kõnekas on sealjuures fakt, et paljud riigi koolidest tegutsevad telkides, ega oma reaalset koolihoonet. Kodutööde tegemine pole aga võrreldav selle mahuga, mida keskmine Eesti õpilane tegema peab.
Lapsed töötavad tänavatel
Õpilaste töögi pärast koolipäeva pole sellises ettekujutuses nagu seda eurooplane näha võiks. Afgani lapsed töötavad tänavatel, müües käsitööd või muud pudi-padi. Kui aga õpilasel on riigipoolne toetus või stipendium, siis pole samaaegne töötamine lubatud.
Tagasiside või hinnaskaala õpilaste tööde hindamiseks ei toimi samuti mitte numbrite ega isegi mitte tähtede abil. Selleks kasutatakse nn hinnanguid näitena «suurepärane» või «rahuldav».
Õppimineja ja harituks saamine on Afganistanis populaarne küll. Vähemalt nii väitsid mõlemad Lähis-Ida külalised Põlva Ühisgümnaasiumis toimunud kohtumisel. Kuid nagu ennist mainitud on suur osa õpilasi, kel pole õppimiseks võimalusi.
Afganistani külalised Eestis pidasid Euroopa koole külastades heaks võimaluseks näha ja õppida targematelt. Küll aga olevat Eesti ilm küllaltki muutlikus olemuses see, mille peale mehed head nägu ei teinud. Teisest küljest pole lumi neile võõras nähtus. Ka Afganistanis sajab lund, uskuge või mitte.