ettevõte Kriit OÜ, vahendas ERR. 2005. aastast eKooli arendanud Koolitööde AS-i tegevjuht ja üks eKooli osanikest Sten Soosaar lahkub eKooli meeskonnast ja annab strateegilise juhtimise üle Kriit OÜ juhataja Üllar Jaaksoole.
Kriit OÜ juhataja Üllar Jaaksoo sõnul on eKool nagu ka haridussüsteem pidevas muutumises ning mingeid rutakaid muudatusi süsteemis plaanitud pole. «Nimekiri sügisel veel tegemata jäänuga ning parandustega viiakse lõpuni. Pikemas perspektiivis ootame ideid koolidelt,» rääkis Jaaksoo. «Ideid on siin juba ilmutatud näiteks e-õppe ja e-õppematerjalide osas.»
Jaaksoo rõhutab, et kuna kool on e-teenuste tellija, on eesmärk muutuda teenusepakkujaks, kes teeb koostööd kõigi kooli osapooltega, et eKooli süsteem efektiivsemat rolli täidaks. «Kui näiteks Põlvamaa koolides on direktoritel muudatusettepanekuid, siis on neil alati võimalus neist ka meid teavitada.»
Et senisest enam koolidelt ja lastevanematelt tagasisidet saada, plaanib eKooli meeskond luua eKooli juurde nõukogulaadse võrgustiku, kus just koolikogukonnaga seotud inimesed saavad omi mõtteid avaldada. «Seni on juba välja käidud palju ettepanekuid, näiteks mujal õppivate Eesti õpilaste jaoks kuni selleni välja, et muuta eKooli keskkond kasutatavaks ka mobiiltelefonis,» tutvustas Jaaksoo väljakäidud ideid.
Sügiseses eKooli ümber tekkinud probleemistikus peab ta peasüüdlaseks aga mitmete muredimensioonide kohtumist, millest peamine võis Jaaksoo sõnul olla uue õppeaastaga kaasnev loomulikult kiire aeg. «Kui sagina keskel midagi ära võtta või muuta, tekib tunne, et on saabunud kaos. See on loomulik,» hindab Jaaksoo möödunut. Küll aga arvab ta, et just omaniku vahetuse tõttu on koolid muutumas julgemaks, rääkimaks kõvema häälega kaasa neile nii olulises projektis.
Tulevikuplaanide hulka kuulub ka süsteemide laiaplaanilisemaks muutmine. Jaaksoo sõnul on tehtud ka ettepanekuid eKooli sidumises raamatukogu või õpilaspiletiga.
Suurem küsimus on koolide jaoks olnud ka eKooli hind, mida peetakse tänini liiga krõbedaks. «Hinna suhtes on küsimused jätkuvad, aga usume, et oleme seda siiski võimelised pisut alandama. Kõik oleneb plaanitavate arenduste mahust,» kommenteeris Jaaksoo.
IT-teenuste kallidust ja seda, et tihti kiputakse meil toimuvat võrdlema teiste riikidega (näiteks domeenide maksumust), kommenteeris Jaaksoo järgmiselt: «E-kooli süsteem, mis täna Eestis kasutusel, on võrrelduna teiste analoogtoodetega Skandinaavias või mujal maailmas, kolm kuni neli korda odavam.»