olla kodukandis tagasi.
Et tänavaküsitlus uue linnapea kohta oli veel lehes avaldamata, küsisin Pelisaarelt, mida inimesed võisid temast kui linnapeast arvata. Meer vastas: «Arvan, et mitte väga hästi, sest olen siit paljude inimeste arvates mõnda aega kaugel olnud. Nooremad ehk ei tunne mind piisavalt. Samas ma pole ka majandusinimene olnud ning ehk oodati kedagi sellest valdkonnast. Ma ei arva, et mind üldiselt väga soojalt tervitatakse, kuigi tunnistan, et sain väga palju õnnesoove helistamiste, sõnumite ja meilide näol. Isegi siis, kui 1999. aastal Kagu-Eestis Riigikogu valimistel parima tulemuse sain, polnud sellist heade soovide laviini.»
Kas nüüdseks on pealinnaperiood läbi?
Parlamnditööle minnes arvasin, et olen seal vaid neli aastat. Mõtlesin, et pärast seda hakkan tegema taas ajakirjanikutööd, mis mulle siiamaani meelepärane on. Aga paraku pole meil Eestis niisugust näidet, et tegevpoliitikast või siis parlamenditööst oleks tegevajakirjanikuks tagasi pöördutud. Kui 2003. aastal ma valituks ei osutunud, olin esimese hooga pisut õnnetu, natuke peata. Tekkis situatsioon, et mul polnud Põlvas paika, polnud tööd, mida teha, polnud väljakutset. Selleks ajaks olin ka teatud mõttes läbi põlenud. Leidsin end taas, kui läksin Tartu Ülikooli aastasele kursusele avaliku sektori kvaliteetjuhtimist õppima.
Minu kogemus on, et rasketel hetkedel ei aita midagi muud, kui et tuleb targemaks saada: lugeda, õppida, läbida mõni hea kursus.
Pelisaar ja Tallinna TV?
Kahtlemata oli Tallinna TV käivitamine huvitav väljakutse. Kummaline on, et uude ametisse saanuna kirjutati (ka Koit) minust kui Tallinna TV nõukogu esimehest. Millegipärast ei mainitud, et Põlva haigla nõukogu esimees Georg Pelisaar. Samas olen selles rollis oi kui palju lahinguid pidanud. Usun, et olen haiglasse märksa rohkem panustanud kui Tallinna Televisiooni.
Kas opositsioonis olles polnud tahtmist erakonda vahetada?
Ma pole jooksik. Minu jaoks on see esimene erakond – vastupidiselt mõningatele netikommentaaridele, kus olevat kirjutatud, et olen vana kommunist. Ma pole kunagi NLKP-sse kuulunud.
Kuidas suhtute erakonnavahetajatesse?
Mina ei mõista neid hukka. Olen piisavalt poliitikas olnud ja palju kuulnud – ükski erakond pole ideaalne. Näiteks Res Publicast pidi tulema ideaalne erakond – mis temast on saanud? Rohelistest pidi saama ideaalne erakond – kuhu nad on jõudnud? Olen veendunud, et kui tahta erakonnas midagi muuta, siis seda saab teha seestpoolt, mitte kunagi väljastpoolt.
Aitab poliitikast. Räägime teist.
Räägime.
Olete paljulapselisest perest. Mis on kodust kaasa saadud?
Jah, kümnes laps. Pesamuna.
Kõige rohkem kindlasti veendumust, et mitte kunagi ei saa vaid sinul õigus olla. Alati on kõigil õigus, ainult et ühel vähem, teisel rohkem. Teisiti öeldes õppisin teistega arvestamist. Selles mõttes olen natuke eriskummaline ambur. Nemad on tavaliselt sellised n-ö egoistlikud, võimukad. Mina nende hulka ei kuulu.
Ka seda, et ei ole olemas töid, mida peaks põlgama. Olen lehma lüpsnud, rääkimata sõnnikuviskamisest või marjulkäimisest, rohimisest jne. Olgu öeldud, et mu esimene amet oli pärast keskkooli traktorist. Paberite järgi võiksin ka bussijuht olla.
Missugune inimene te olete?
Kindlasti olen hea inimene – selles mõttes, et ma ei suuda naljalt ära öelda, kui minult abi palutakse, aga samas see pole alati hea. Seejuures ma ei taha, et seda afiseeritakse. Valus on lugeda ja kuulata, kuidas räägitakse Riigikogu liikmete suurest sissetulekust ja raha kasutamisest.
Olen päris paljusid aidanud. Küll nad ise teavad. Ütleme nii, et 10 krooni lugu on kaupluseesine teema, aga esimene suurema summa küsimine on mul päris hästi meeles.
Võite sellest rääkida?
Olin 1999. aastal üsna värskelt Riigikokku saanud ja ühel neljapäeval tuli kiri vanahärralt, kel naine surnud ning polevat matuseraha. Ta teadis, et Riigikogu liikmed saavad kõrget palka, ja kirjutades lootis, et äkki saab Pelisaar aidata. Mis seal salata, saimegi kokku. Südamelähedane teema on mul ka lasterikkad pered. Kui vanematega polegi kõik parimas korras, siis sageli nende lapsed just tahavad ennast tõestada, kellekski saada ja rohkem veel kui teised.
Tulevikus on loota noorte tegevusele veel suuremat toetust?
Ma ei saa lubada, et rohkem, aga kui võimalik, siis jah. On selge, et linna tulevik sõltub väga palju sellest, kas Põlva noortel on siin ka pärast kooli midagi teha. Kui suudame nendele noortele head tegevust leida, siis tullakse tagasi ja luuakse siin pere. Arvan, et meil tuleb praegu väga tõsiselt otsida võimalusi, kuidas siia huvitavaid ameteid luua. Seda on vaja eelkõige. Usun, et KEK-i piirkonna detailplaneering annab pisikese tõuke, et tekiks mõni uus firma. Vaja on leida õigeid investoreid ja teha linn neile põnevaks.
Missugusest iseloomuomadusest jääb meerina ehk vajaka?
Ma pole autoritaarne. Siit tulenevalt üks minu kreedo – olen meeskonnamängija. Tahan, et Põlva linna juhitakse nõnda, et kõik süsteemis töötajad tunneksid vastutust oma valdkonnas. Tahan, et arutaksime päris tihti kõikvõimalikke valdkondi, kuidas minna edasi, aga tänane päev peab olema kas kaks nädalat, kaks kuud või kaks aastat ette otsustatud.
Teie reaalsed lubadused?
Põlva on ju ilus ja minu arvates hea elupaik, siin on tehtud arengus häid valikuid. Järgmised valikud peavad olema seotud Põlva soojamajandusega. Siin väga häid variante pole. On head ja natuke halvemad valikud ning ma ei saa lubada, et kütte hind oluliselt odavneb.
Saan aga lubada, et me igal juhul tahame liikuda selles suunas, et küte, mida kasutatakse sooja tootmises, jõuaks võimalikult väikeste kadudega kodudesse. Soovin ka, et kõik linna korteri- ja majaomanikud mõtleksid sellele, et veel aasta jooksul on võimalik saada riigilt tänu saastekvoodi müügile elamute soojustamiseks tuge. Tehke majaühistud, tehke taotlused ja linnavalitsus aitab vajadusel neid vormistada.
Tänavatest vajavad kõige enam kordategemist Pärna ja Oru, mis on endiselt tolmuteed. Ilusas linnas ei tohi olla hirmsaid tänavaid.
Kas kodanike vastuvõtuajad on paigas?
Tegelen sellega. Plaanin Põlva Päevade ajal linnapea hommikukohvi asemel midagi vestlusringi sarnast. Linnapäevade ajal tuleb kindlasti ka väljastpooolt rahvast ja ikka on kellelgi huvitavaid mõtteid. Arvan, et näiteks 28. mai, laupäev, oleks sobilik aeg ennast tutvustada ja rahvast kuulata.
Veel on soov linna asutustele ja ettevõtetele ring peale teha. Olen mõelnud, et vähemalt kahel päeval nädalas astun paari tunni kaupa inimeste keskele, mõnest väravast sisse, lihtsalt rääkima, et teada saada, mida omavahel arutatakse, mis mureks, et kuulda ideid ja mõtteid, mida senini välja pole käidud.