Kindlasti ei saa eeldada, et niigi multitalendist noorsootöötajast saaks tipptasemel arvutigraafik, kuid see polnud ka koolituse eesmärk. Inimesed on õppinud naeruvääristama lihtsate asjade võlu ja tihti jääb mulje, et kui sa ei oska mingit asja tipptasemel ja profivahenditega, pole sul mõtet üldse üritadagi. Jaanus Eensalu loengu põhjal sai selgeks, et tegelikult on vaja meelde jätta vaid mõned põhitõed ning siis võib ka kõige suvalisemas programmis kujundada silmapaistva ja ilusa kuulutuse. Kaido Palu õpetusel sai igaüks praktiliselt läbi proovida, kuidas nii lihtsatest programmidest nagu Word ja PowerPoint maksimum välja pigistada.
Noortega töötavatelt inimestelt eeldatakse pädevust väga erinevates asjades. Kuigi otseselt ei näi kujundamise oskus selles noorsootöötajate ja huvijuhtide töös esmane olevat, on tõde see, et üritusi korraldatakse ikka noortele. Ja kui info noorteni ei jõua, ei saa nad ka kohale tulla. Seega pingutavad nad kõvasti selle nimel, et informatsioon noorteni jõuaks.
Võib ju tunduda, et info jagamine tänapäeval on lihtsam kui eales varem, kuid ka selle märgatavaks tegemine on olulisem kui eales varem. Läbi sotsiaalmeedia saavad noored igapäevaselt tuhandeid erinevaid sõnumeid, mis kutsuvad neid tarbima, proovima, rääkima, mõtlema, klikkima… Pole võimalik, et inimene suudaks kõiki neid sõnumeid märgata ja analüüsida. Aju jätab automaatselt tähelepanu alt välja selle, mis tundub olevat igav või ebaoluline, ilma sisusse süübimata.
Kevadel toimunud mainestrateegia aruteludel tuli osalenud noorte jutust välja, et nad tihti pole teadlikud neile mõeldud üritustest ja seega näib neile, et „mitte midagi ei toimu”. Samuti toodi välja, et noortele mõeldud kuulutused, kujundused ja sümboolika jätavad mulje justkui need oleksid suunatud pigem algklassilastele, mitte põhi- ja keskkooliõpilastele. Samas, vaadates seda kui palju on erinevaid noortele suunatud üritusi ja huvitegevuse võimalusi, ei saa kuidagi öelda, et Põlvamaa oleks pommiauk, kus mitte midagi ei toimu. Otse vastupidi!