Selleks, et oleksime võimelised arendama oma sotsiaalhoolekande- ja haridussüsteemi, saaksime teha kaitseinvesteeringuid ja toetada kultuuri, on meil vaja tulusid. Ettevõtlus aitab luua lisandväärtust, mis on tarvilik nii era- kui avalike huvide edendamiseks.
Eesti ettevõtluse lähiajalugu on ilmselt värvikam kui meie Skandinaavia naabritel. Kuigi hüperinflatsioon hävitas suurema osa inimeste säästudest, tõusis eraettevõtlus taasiseseisvunud Eestis kiiresti valitsevaks tegevusvormiks. Miks? Sest see põhineb vabal eneseteostusel, erinevalt nõukogude kollektiivmajanditest, milles töötamine paljusid ei motiveerinud. Peame hindama inimesi, kes taasiseseisvumisjärgselt olid nõus võtma riske investeerides oma säästud esimeste eraettevõtete loomisesse, niisamuti kui neid, kes on valmis tegema seda täna.
Inimese enda idee on tähtsaim
Statistika järgi on kõige suuremad uute töökohtade loojad uued ettevõtted, mitte aga juba olemasolevad. Mõned aastad tagasi Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuring näitas, et 2/3 uutest töökohtadest loodi alla viieaastaste ettevõtete poolt. Eesti jaoks on täna tähtis iga uus töökoht, mistõttu on tarvis mõelda sellele, kuidas innustada inimesi uusi ettevõtteid looma, sest avaliku sektori paisutamisega heaolu kasvatada ei saa.
Eelmisel aastal oli Eestis 43,6 ettevõtet tuhande elaniku kohta, mis on Euroopa võrdluses keskmine tulemus. Ometigi on meil veel kõvasti kasvuruumi ja tarvis on mõelda põhjustele, miks eelistavad inimesed palgatööd ettevõtlusele.
Uus kooliaasta on algamas. Eelmisel aastal analüüsis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kõrgkoolide õppekavasid, eesmärgiga eesmärgiga selgitada välja ettevõtlusainete osakaal õppekavades. Tulemused olid pehmelt öeldes tagasihoidlikud, sest mitteettevõtluserialade tudengitele pakuti äärmisel juhul võimalust võtta osa mikro- või makroökonoomika loengust. Samas võiks ja tuleks tagada ligipääs ettevõtlusainetele kõigile tudengitele, sõltumata erialast, sest lisaks baaserialale võivad omandatud ettevõtlusalased teadmised väga kasulikuks osutuda. Miks ei võiks näiteks filoloog omada teadmisi ka äriettevõtte toimimispõhimõtetest ja sügavamalt eksporditurgude müügistrateegiatest. Elu keerdkäike ette ei tea ja filoloogiaeriala lõpetanust võib saada suurepärane ekspordijuht.
Valmib kutseharidustaseme ettevõtlusõppe kava
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, haridusministeeriumi, kaubanduskoja ja teiste partnerite eestvõttel on peatselt valmimas alg-, põhi-, kesk- ja kutseharidustasemele suunatud ettevõtlusõppe edendamise tegevuskava. Kava koostamise käigus analüüsiti riiklikku õppekava ja kõrvutati seda ettevõtliku inimese ideaalpildiga ehk püüti leida õpiväljundeid, mis panustaksid noore inimese ettevõtlikkuse kujunemisse. Üllatavalt leiti, et kõikidest õppeainetest panustab õpilaste ettevõtlusaktiivsuse tõstmisse kõige enam inimeseõpetus! Aga miks mitte matemaatika, miks mitte füüsika, keemia ja muud ained, mille puhul võiks esmapilgul eeldada suuremat seotust majanduse või ettevõtlusvaldkonnaga?
Tänane haridussüsteem vajab oluliselt tugevamat ettevõtlusõppe aspekti sisseviimist õppekavasse. Pelgalt kuivad faktiteadmised ja õpetaja ainekeskne lähenemine ei julgusta noori ettevõtlusega tegelema. Ühiskond vajab aktiivseid ja ettevõtlikke noori, kellest võiksid saada meie homsed mööblivabrikandid, it-ärimehed või riskikapitalistid. Noorte ettevõtluse edendamise osas on 90-ndate algusest teinud tublit tööd Junior Achievement, kelle majandusõpetuse ja õpilasfirmade programm on andnud noortele praktilise ettevõtluskogemuse ja teoreetilised baasteadmised ettevõtlusest. Noorte ettevõtluse arendamisega tegelevad ka mitmed teised organisatsioonid ja sihtasutused – edukaks on osutunud Ida-Viru Ettevõtluskeskuse programm «Ettevõtlik kool».
Esimene netiloeng juba 7. septembril
Ettevõtliku vaimuga koolinoortele mõeldes, neile kes juba täna valikainena oma õppekavasse ka ettevõtlusõppe on valinud, pakutakse sellel aastal võimalust osa saada teemakohasest videoseminaride seeriast. Et tuua vaheldust tavapärasesse koolitundi, hakkavad kord kuus interneti vahendusel loenguid andma oma ala kõige tugevamad ja aktuaalsemad tegijad, et jagada oma kogemusi ja tutvustada ettevõtlusõpilastele oma nägemust valdkonnas tegutsemiseks. Esimene netiloeng, milles lahatakse ettevõtluse rolli Eestis on «eetris» juba 7. septembril. Seminaride käigus ootame kõigilt õpilastelt aktiivset kaasamõtlemist ja oma esimese ettevõtte kondikava koostama hakkamist, sest 2011. aastal saavad silmapaistvamad ideed ka auhinnatud.
Uue kooliaasta valguses ootan lisaks koolinoortele ka kõigilt lastevanematelt julgust nõuda koolidelt ettevõtlusmaailma tõsisemat tutvustamist. Ettevõtlik vaimsus ei tähenda ju pelgalt inimese võimekust n-ö «äri teha». Ettevõtlik inimene on iseseisev, julge ja loominguline ning neid omadusi võiks arendada meist igaüks, sõltumata sellest, kas tahetakse oma tulevik siduda mõne firma juhtimisega või m itte.
Ilusat kooliaasta algust!