Põlva Ühisgümnaasiumi matemaatika õpetaja ja ühe organisaatori Piret Viili sõnul on selline intensiivistatud õpe kasulik just neile, kel matemaatika vastu keskmisest suurem huvi.
Uue õppekava järgi muutub senini põhikooli aineprogrammis tähtsal kohal olnud matemaatika olulisemaks ka gümnaasiumiastmes, seda just põhjusel, et abituriendi kohuseks jääb sooritada ka matemaatika riigieksam.
Matemaatika õppeainena on aga koolides Viili sõnul populaarsust kaotamas seda just ühiskonna humanitaarsuunalise pöörde võtu tõttu. «Matemaatikalaager sai alguse, sest tahtsime olümpiaaditulemusi tõtsta ja rõhutada neid matemaatilisi valdkondi, millele koolis niivõrd palju rõhku ei pöörata,» rääkis Viil. «Seeläbi tahame tuua matemaatika juurde neid, kel selle vastu huvi on ning anda neile lisateadmisi.»
Lahenduskäigus vajalik lugemisoskus
Iga-aastaselt on laagri programmis olnud tähtsal kohal geomeetria, vormistamine ja üldised teadmised ülesande lahenduskäigust. Küsinud miks vajab õpilane olümpiaadiülesannete lahendamiseks intensiivistatud õpet ja kas põhjuseks võiks olla selles nn ülesannete trikiga esitamine, vastas Viil, et trikitamisest on asi kaugel. «Olümpiaadiülesanded vajavad kindlasti lugemisoskust ning erinevate matemaatikaosade seostamisoskust,» nentis Viil. «Ka põhikooli ja gümnaasiumi eksamite lahenamisel saab tihti määravaks lugemisoskus.»
Põhjuseks, miks matemaatika populaarsus koolidest kadumas on, peab Viil mitte humanitaarteadusi eelistavat riiklikku õppekava vaid üldist suunamuutust ühiskonnas ja õpilaste hulgas. «See, et õpilased mingil hetkel matemaatikat enam õppida ei taha, tuleb siiski algkoolist,» arvab Viil. «Algkooli programmis on liialt palju kirjalikku matemaatikat, kuigi see kooliaste peaks treenima õpilase peastarvutamise oskust.»
Samuti on Viili sõnul matemaatika intensiivistamine vajalik kuna tundide arvu on kärbitud. Materjal püsib aga endiselt sama mahukana.
Kahepäevane õpimaraton
Kahepäevase matemaatikalaagri jooksul toimus sõna otseses mõttes nn õpimaraton, kus lisaks tavapärasele koolimatemaatikale said õpilased võimaluse kuulata loenguid nagu seosed füüsika ja matemaatika vahel, tõenäosus (Tartu Ülikooli õppejõud Hannes Jukk) ning lahendati ülesandeid Soome matemaatika olümpiaadidelt.
Kuidas siis Soome ja Eesti matemaatika olümpiaadiülesanded üksteisest erinevad? Õpetaja Piret Viili hinnangul on Soome ülesanded kohati lihtsamadki. «Ülesannete lahenduskäik on lihtsam, aga teksti lugemise oskusele on rohkem rõhku pööratud.»
Laagri jooksul käisid lastel külas inimesed finantsinspektsioonist, kes rääkisid õpilastele raha kasutamisest, panga valimisest jne.
Tagasiside noortelt laagri kohta:
– «Mulle meeldisid selle laagri loengud. Sain uusi tutvusi.»
– Õppisin lahendama sudokuruute, uusi valemeid ning võtteid, kuidas kiiremini arvutada.»
– «Sain uusi teadmisi füüsika kohta.»
– «Õppisin, et enne panga valimist tuleb neid võrrelda ja et kodukindlustus ei tasu lume all vajunud katust kinni.»