Euroopa Noored programmi rahastatava projekti eesmärk oli noortele rahvusvahelise kontaktidevõrgu tekitamine, erinevate kultuuride tutvustamine, vaba aja tegevuste osas ideede andmine ning ka poliitiliste protsesside tutvustamine.
14. augusti hilisõhtuks olid linnakesse nimega Roeselare saabunud kokku kuue projektis osaleva riigi- Belgia, Hollandi, Iirimaa, Läti, Sloveenia ja Eesti noored. Esimestel päevadel pandi rõhku üksteise ja erinevate kultuuridega tutvumisele. Õhtud sisustasid eri riikidest pärit noored järgemööda vastavalt oma kodumaa tavadele mängude ja rahvustoitudega.
Praetud suitsupekk ja kama
Kui saabus eestlaste kord oma kultuuri tutvustada, pakkusime kartuliputru praetud suitsupeki ja sibulatega, verivorsti ja tomati- hapukurgisalatit. Kahjuks pidime leppima kohaliku verivorstidega, mis erinesid maitse poolest meie omadest – pigem meenutasid need maitselt ja koostiselt meie verikäkki. Isetegevuskavas tutvustasime Eesti Vabariiki ning mängudeks olid muna viskamine-püüdmine, pliiatsi pudelisse ajamine, nööri ajamine läbi riiete rühmatööna ja toolimäng. Päeva lõpetasime kama pakkumisega – enamik noortest imestas, mis jook see selline on. Peale pikka selgitamist saadi aru, et tegu on ikkagi loodusliku ja tervisele kasuliku produktiga.
Kolmandal päeval oli väljasõit Brüsselisse. Päeva esimeseks ülesandeks oli noortel vaja leida kümme inimest, keda küsitleda Euroopa Liidu teemadel, vastused kirja panna ning lõpuks teha ka ühispilt küsitletavaga. Kõik grupid said oma ülesandega ilusti hakkama. Pärast ülesande täitmist ja kerget lõunaeinet oli au külastada Euroopa Parlamenti.
Eestlaste üllatuseks tuli tervele laagrigrupile rääkima Brüsselis kommunikatsiooniosakonnas töötav Evelin Rikkas, kes andis ülevaate Euroopa Parlamendi koosseisust, parlamendi hoonest ja selle tööga seonduvast. Kui jutud räägitud, tehti meile väike ringkäik parlamendihoones ning saime näha ka saadikute töökohta – koosolekute saali, kus kohtutakse 12 korral aastas.
Neljanda päeva teemaks oli identiteedi kasutamine, muuhulgas pandi noored läbi mängulise tegevuse mõtlema asjade olulisusele, millele nad oma allkirja alla kirjutavad ja mille eest tulevikus vastutavad. Päeva teine pool oli poliitika ja õpitubade päralt- enne õhtusööki toimusid presidendi valimised. Pärast kandidaatide debatti ja valimiskampaaniat toimus salajane hääletamine ning projektis osalevate noorte presidendiks valiti ülekaalukate häältega eestlane Mario Kullam, kellel on õigus esindada noori ja pakkuda välja võimalusi laagritegevuste paremaks muutmisel.
Laager võiks kauem kesta
Viiendal päeval läks lahti tegevus erinevates töötubades. Noored said valida osalemiseks muusika, draama, tantsu, digitaalse tegevuse ja toetusgrupi, kelle hooleks jäi teiste gruppide abistamine. Ülesanne oli valmistada õhtul laagrikaaslastele esitamiseks ette kas näidend, muusikapala või mõni muu tegevus, mis kajastaks tegevust laagris.
Kuuendal päeval viidi meid gruppidena Roeselare kesklinna, kus toimus tegevusgruppide avalik esinemine. Musitseerimise, tantsimise ja näitlemisega pakuti kohalike mõnusat meelelahutust ning pälviti tunnustust.
Seitsmendal ehk viimasel päeval oli tagasiside andmine – noored olid laagriga väga rahul, see andis neile võimalusi suhelda ja tutvuda erinevast rahvusest eakaaslastega, lihvida oma keeleoskusi ja õppida tundma erinevaid kultuure. Ainukese negatiivse noodina toodi välja, et laager kestab liiga lühikest aega.
Eesti gruppi kuulusid Maris Teearu, Katry Pilden, Kerli Hein, Joosep Randoja, Ivar Tammela, Maario Kullam ning grupijuhtidena Lõuna Prefektuuri noorsoopolitseinikud Maris Orgusaar ja Peeter Pau.
Eesti grupi koosseisus käisid Belgias Maris Teearu, Katry Pilden, Kerli Hein (ees), Peeter Pau, Maris Orgusaar, Ivar Tammela, Mario Kullam (Himmaste), Joosep Randoja.