Ako Laugametsa sõnul olema esimene samm, et võimaldada noortel oma ideid teostada.
Põlva linna kultuuri ja spordi peaspetsialisti Janika Usina ütlusel sai vajadus taolise fondi järele selgeks eelmise aasta lõpus. «Noortefondi loomine tuli ettepanekuna pilootprojekti lõpparuandes «Noorsootöö kvaliteedi hindamine ja mõõtmine Põlva linnas», mis toimus ESF-i programmi raames 2010. aasta lõpus.»
Noorsootöö kvaliteedi hindamise ja mõõtmise raames seatigi üheks eesmärgiks noortefondi loomine, mille tugevuseks peab Laugamets noorte isetegevuse ja vastutuse sidumist.
Fondi loomiseni jõuti aga läbi pika protsessi, mistõttu loodavad projekti juures tegevad Janika Usin ja Ako Laugamets, et motivaator noortefondi näol ka omaalgatust senisest enam kasvatab. «See võikski olla uus Põlva noorte motivaator,» täheldas Usin.
Noortele lihtsaks tehtud
Kuna seni peeti probleemiks linnavalitsusse laekuvate noorte projektitaotluste vähesust, otsustati käesolevast noortefondist raha taotlemine võimalikult lihtsaks teha. «Kuna linna peetakse tahes-tahtmata võimuorganiks ja projekti koostamine ning aruandlus võivad esmapilgul keerulisena tunduda, jätavad noored paljudel juhtudel võimalikud vahendid kasutamata,» hindas Usin hetkeolukorda. «Nüüd, kui noortefondist taotlemine muutub noore jaoks väga lihtsaks, võiks see elavdada uute ideede teostumist ning ühtlasi vähendada hirmu paberimajanduse ees.»
Laugamets peab fondi üheks oluliseks osaks vastutustunde kasvatamist noortes nii oma idee sündimise kui teostumise juures. «Kui näiteks mõni noor tuleb ideega üht või teist asja ette võtta ning lõpuks see ka ära korraldatakse, selgub, et algsel ideekandjal endal pole ühe või teise asja tõttu võimalik osaleda,» toob Laugamets elulise näite. «Kui aga üritus või mis iganes muu ettevõtmine teostub nii idee- kui läbiviimistasandil noorte endi ringis, kasvatab see huvi ka teostajateringist väljapoole jäävate hulgas.»
Usina hinnangul on noorte ideed väga lennukad ning suurt osa neist annaks teostada, kui jätkuks entusiasmi ja tahet. «Tihti saab saatuslikuks aga vastutuse küsimus. Kardetakse suurte summadega majandada ning aruandlusi koostada. Meie sooviks on seda hirmu vähendada. Tarvis on vaid täpsust, kohusetunnet ja head tahet.»
Eelneb projektikoolitus
10. veebruaril algusega kell 16 toimub Põlva Avatud Noortekeskuses projekti ja taotlusvormi täitmist tutvustav tund, mis peaks hirmud korraldusbürokraatialt maha heitma.
Koostööd on alustatud lasteaed Lepatriinu ja Põlva Ühisgümnaasiumiga. Kooli ühiskonnaõpetuse tunni raames väisasid õpilased linnavalitsust, nägemaks selle tööd seestpoolt. «See ongi osa «hirmu mahavõtmise projektist», kus noored näevad, et tegelikkuses pole n-ö võim kodanikust kaugel ning oma ideedega võib alati meie juurde tulla,» märkis Usin.
Noortefond toetab nii formaalseid kui mitteformaalseid gruppe ehk toetust saavad taotleda nii noorteühendused kui sõpruskonnad. Taotluste esitamise periood kestab 15. veebruarist 15. oktoobrini, taotluste otsused avalikustatakse iga kuu 10. kuupäevaks, edastas linn pressiteates. Noortefondist saavad toetust küsida noored vanuses 14-22 eluaastat, et viia ellu uuenduslikke omaalgatuslikke tegevusi ja arendavaid ideid. Ühes kuus võib taotleja esitada ühe projekti, mille maksimaalne toetus on 150 eurot.