abituriendid olid nõuks võtnud maha pidada suurejoonelise lennupulma ning sõitsid siis uhke pulmarongina mööda Räpina tänavaid.
Kõik oli nagu päris. Traditsioonikohase hilinemisega aulasse saabunud pruut Maarja võttis külalised sõnatuks. Seda õnnelikum näis peatne värske abielumees Karl. Tseremoonia kujunes meeleolukaks. Pärast jah-sõna uputas pruut oma neiupõlvenime igaveseks. Kohustuslike lapse mähkimise ja puulõhkumisega sai pruutpaar kenasti hakkama, nagu tublidel abieluinimestel kombeks.
Pulmaõhtu jätkus Linte külakeskuses, kus oli kaetud laud. Külaliste hulka lendas nii pruudkimp kui sukapael. Piduliste ülev meeleolu ei tahtnud vaibuda. Pruut kommenteerib oma elu ilusaimat päeva nii: «Tegemist oli küll libapulmaga, kuid sagimist ja närveldamist oli sama palju kui päris pulmas. Kõik sujus väga hästi, pulmaauto oli luksuslik ning juht tasemel.»
Noored jäid endi poolt korraldatud peoga rahule. Ka klassijuhatajatel jätkus kiidusõnu ning neis tekitas pulm ka veidi nostalgiat.