Projekti kogukestvus on järgmise aasta juunini, koostöökohtumine aga toimub 23.-30. oktoobril Mooste mõisakompleksi erinevates hoonetes. Põlvamaa Noortekonverents 2011 toimub Folgikojas 29. oktoobril. Projekti ja ka konverentsi teemaks on noorte osalemine demokraatias ja vabatahtlikkus.
«Kuna noortekonverents on olnud seni iga-aastane üritus ja vajadus selle järele on pidevalt üleval püsinud. See koostegemise jõud ja vajadus kuulata targemaid ja tähtsamaid on ühelt poolt konverentsi fenomen. Kuna see niikuinii on koguaeg edukalt toimunud ja kuna Põlvamaa Noortekogu kui korraldaja mõttes on pikalt mõlkunud soov korraldada rahvusvahelist projekti, siis ühildasime käesolevaga kaks asja,» tutvustas projekti algatuse taga seisnud ideed Põlvamaa Noortekogu esimees Sigrid Sibul.
Eesmärgiks on õppida teistelt
See, miks koostööprojekti kaasati just saksa ja ukraina noored, seisab paljuda asjade taga, kuid Sibula sõnul on üheks neist riikide väga suur erinevus. «Sakslastel on noorte osaluskogud olnud juba pikka aega poliitiliseks jõuks, kuigi oma vormilt on tegemist apoliitiliste kooslustega. Osaluskogud eksisteerivad Saksamaal omavalitsuste volikogude juures, mis toimivad eraldi komisjonidena. Et toimivast süsteemist paremini aru saada, et selle kasusid ka Põlvamaa noorte hulgas rakendada, selleks me nad külla kutsusimegi,» rääkis Sibul. «Ukraina kohta nii palju, et kui Euroopa Liidu siseselt vähegi teatakse midagi teiste riikide kohta, siis Ukraina süsteemist ei tea me midagi. Sellepärast oleks väga huvitav teada, kuidas ukraina noored omi ideid läbi suruvad.»
Noorte osalemine demokraatias ja vabatahtlikkus on tänaseks teemaks põhjusel, et üheltpoolt on vabatahtlikkuse aasta ning jõustunud on seadus, mis sätestab, et iga omavalitsuse juures peab olema noorte osaluskogu. «Tänaseni on Põlvamaa ainuke maakond, kus pole ühtegi ametlikku osaluskogu. See on väga silmapaistev Eesti kontekstis. Põlvamaa Noortekonverents aitaks meil saada ülevaade, kas meil üldse on noori, kes huvituks osaluskogude tekkest. Selleks, et nad saaksid huvituda, tahame neile tutvustada, millega on tegu ning näidata, milliseid võimalusi selle olemasolu annab.»
Noorte kaasamine algab nende motiveerimisest
Sibul tõi näite vahendatult ühe projekti kaasatud noortekogu liikmelt, kes oli bussisõidu ajal kohanud üht noormeest, kes väitis, et Põlvamaal ei toimu noortele mitte midagi. Seepeale oli noortekogu noor aga vastupidist väitnud ja noortekonverentsile kutsunud. «Tule kuulama, vaata mis saab,» oli ta öelnud. Mispeale selgus, et noor polnud kuulnudki sellise konverentsi toimumisest. «Noortekonverents ongi koht, kus noor saab end rakendada ja omi ideid välja käia. Isegi see osa noori, kes paberi äärele tsensuurivajavaid pildikesi joonistavad on konverentsi kontekstis väga produktiivsed ning ka neilt, kes ütlevad pessimistlikult, et midagi ei toimu, saab häid mõtteid välja pigistada,» on Sibul veendunud.
Osaluskogudest rääkides rõhutab Sibul nende apoliitilisust. «Poliitikaga pole siin midagi pistmist. Kuna poliitika on noorte hulgas ebapopulaarne, üheltpoolt tänu selle räpasele kuvandile, teiseltpoolt seetõttu, et gümnaasiuminoored, näiteks, ei saa valimas käia. «Eesti Noorsootöö Liit on üheks eesmärgiks võtnud tõstatada küsimuseks kas Eestis ei võiks mitte alates 16. eluaastast hääletada. See tõstaks ehk noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu.»
Konverents on ka korraldajatele suur kogemus
Sibula uskumusel on tõsi see, et kui noortele ligi astuda ja neile sisendada, et nad suudavad midagi ise ära teha, siis neis tekib julgus ja pealehakkamine ning nad mõtlevad teemadel, millele varem pole mõelnud. Noortekonverents on sama eesmärgi püstitanud, et tuua juurde noori, kes tahaksid midagi uut kogeda ja näha ning enda juures avastada, milleks varem suuteline ei oldud. «Konverents on tervikuna üks suur uus kogemus. Noortekogus on ju kõik enamuses uued liikmed. Ka mina pole varem projekti sellises mahus kirjutanud. Need, kes tegelevad sponsoritega, saavad ja kirjutavad esimest korda ka sponsoritele kirju. Kõik, mis konverentsi korraldamisega kaasneb on meie enamiku jaoks esmakordne kogemus. See, kuidas suudame ennetada probleeme, mis tulevad ootamatult ette, näitavad seda, kui palju oleme projektist õppinud,» lisas Sibul.
Põlvamaa Noortekogu algatatud demokraatiaprojekt ja koostöökohtumine «Youth for democarcy and democracy for youth» ehk siis «Noored demokraatia ja demokraatia noorte jaoks» on leidnud toetust Euroopa Noored Eesti büroo alaprogrammist, Põlva Maavalitsuselt, Europe Direct Põlvamaa infopunktilt, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupilt ning Põlvamaa Omavalitsuste Liidult.