«Eestis ei ole õpilasesindused väga hästi välja kujunenud ja ei tööta veel väga hästi. Riigi tasandil püütakse luua rohkem osaluskogusid,» tõi Sibul välja peamise seekordselt Põlvamaa Noortekonverentsilt ja sellele eelnenud koostöökohtumiselt aruteludes selgunu.
Kuna koostöökohtumisel osalesid saksa ja ukraina noored, siis uuritigi nendes maades toimunud noorsootöö korralduslikke aspekte. «Saksamaal eelistatakse kooli õpilasesindusi ja noorte osaluskogud pole nii tähtsal kohal,» teab Sibul
Seevastu Ukrainas on Sibula sõnul Eestile sarnaselt õpilasesindustelaadne süsteem. «Eraldi on õpilasesindused vanemale ja nooremale astmele, mida meil siin Eestis ei eristata.»
Sibul usub, et põhjuseks, miks Eestis ei ole õpilasesindused väga hästi välja kujunenud ega jõudnud välja kujuneda on see, et riigi tasandil püütakse eelisarendada omavalitsuste juurde kuuluvaid noorte osaluskogusid.
Laupäeval Mooste Folgikojas toimunud Põlvamaa Noortekonverents algas paneeldiskussiooniga, kus laval oli viis diskuteerijat ning neid suunav moderaator. «Vesteldi selle üle, kas noored üldse peaksid kaasa rääkima ühiskonnas tehtavatest otsustest,» avaldas Sibul.
Noorte osaluse küsimus endiselt aktuaalne
Arutelu põhiteemaks oli see, kas noortel peaks olema õigus öelda, kui tegemist on näiteks neile planeeritud rajatisega, mida nad sellest arvavad. Pärast aruteluringi oli noortel võimalus osaleda infomessil, kus mitmed haridus- ja teadusvõrgustikku kuuluvad asutused noorele teabelaviinina uut materjali jagasid.
Pärast infomessi viidi läbi kuus töötuba, kus kõik konverentsilt osa võtvad noored said valida endale need meelepärased teemad, millest just nemad osa võtta soovisid.
Põnevaks faktiks pidas Sibul seda, et Märt Treier viis läbi vaba mõttekoja töötoa nii kaasahaaravalt, millega ka enamik neist, kes esindasid infomessil oma koole, hea meelega liitusid.
«Ma arvan, et sellel aastal paistis konverents silma sisukusega. Demokraatia teema on ju tegelikult päris tõsine, aga arvan, et saime hakkama selle noortele huvitavaks tegemisega,» leidis Sibul. «Minupoolne lugupidamine neile, kes oma koolivaheaja noortekonverentsi alla panid,» märkis noortekogu esimees.
Kohal olid vaid tõelised huvilised
Kui Sibul peaks noortekogu ja noori aidanud meeskonnatöös vajakajäämisi välja tooma, siis ainsaks pisiapsuks peaks ta konverentsi toimumiskuupäeva. «Võib-olla panime sel aastal veidi mööda sellega, et koolivaheaja ja nädalavahetuse valik oli halb, sest koolipäevadelt konverentsile tulek on alati noorte jaoks magusam olnud.»
Teisest küljest peab Sibul võimalikuks seda, et tõenäoliselt tagas kuupäeva selline valik ka selle, et kohal olid need, kellel oli tõeline huvi noorsootöö vastu. Kokkuvõttes polnud osalus sugugi nigel võrreldes varasemate aastatega. Selge on see, et neil päevil pulbitses Mooste Folgikoja Põlvamaa noorte jõust.
Põlvamaa Noortekogu algatatud demokraatiaprojekt ja noortekonverents «Youth for democracy and democracy for youth» ehk siis «Noored demokraatia ja demokraatia noorte jaoks» on leidnud toetust Euroopa Noored Eesti büroo alaprogrammist, Põlva Maavalitsuselt, Europe Direct Põlvamaa infopunktilt, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupilt ning Põlvamaa Omavalitsuste Liidult.
Pilte noortekonverentsilt- ja infomessilt leiab SIIT.