Kohal olid aktivistid keskkoolist, asjaarmastajad kutsekoolist, õpihimulised ülikoolist, noored emad ja isad. Samuti kaasati noortemeelseid – koolijuhid, firmajuhid, noorsootöötajad jne, et arutada noori puudutavate teemade ja küsimuste üle, mis on olulised ja hingelähedased, et koos tulevikku vaadata.’
Igal inimesel oli võimalus võtta osa neljast temale meelepärasest arutlusest. Üks arutluse ring kestis 30 minutit, mis möödus lausa linnutiivul. Seejärel oli võimalus ühineda uue vestlusringiga või jätkata arutlemist samal teemal.
Kohviku laudadel oli kuus riiklikku ja kolm maakondlikku päevakajalist teemat, mis tekitasid elevust ja õhinat. Näiteks teema „16-aastaselt valima” osutus väga populaarseks. Enamus lauast läbi käinud inimesi olid just vanusegrupis 15-16 a. Põhilised küsimused, millele püüti päeva jooksul vastust leida, olid: Miks just 16? Miks mitte 14, 15, 21? Kas häälte kvaliteet langeks? Kas 16-aastase inimese isiksus/maailmapilt on juba piisavalt välja kujunenud? Mis reaalselt muutuks? Mõte, mis kerkis päeva jooksul pidevalt esile, oli see, et 16-aastased noored kahtlevad oma hääle kvaliteedis. Valdavalt nõustuti väitega, et põhikoolis õpetatud ühiskonnaõpetus ei anna piisavalt teadmisi nii olulise otsuse langetamiseks. Noorte hulgas leidub inimesi, kes ei ole poliitikast huvitatud.
Teema „vabatahtlikkus” mõtiskles selle üle, kus võiks olla vabatahtliku tegevuse piir? Miks peaks keegi tahtma vabatahtlikkusega tegeleda? Kas oleks võimalik vabatahtlikkust seadusandlikul tasandil reguleerida? Päeva läbivaks teemaks oli, kuidas astuda vastu ümbritsevale negatiivsusele. Jõuti arvamusele, et vabatahtlikke tuleks rohkem märgata ja rahva jaoks esile tuua, et noortel oleks ka sellel alal kellestki eeskuju võtta. Nagu ütles Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves: “Vabatahtlikud on kaitsevall ükskõiksuse ja hoolimatuse vastu.” Väga oluliseks peeti informatsiooni levikut. Sageli ringleb info ainult maakonna keskuses, jõudmata väiksemate alevike ja külade noorteni. Seega ei teata kohtadel paljudest noorte tegutsemisvõimalustest.
Lisaks arutleti teemadel „Noorte tervis”, „Noorte tööhõive”, „Mitteformaalne formaalses keskkonnas”. Põlvamaa põletavateks teemadeks olid kohalik transport, maakoolide tulevik, sportimisvõimaluste kättesaadavus. Sümboolne heade mõtete laud võimaldas välja tulla ükskõik, millise ettepanekuga olenemata pakutud teemadest.
Osaluskohvikuga seotud Eesti Noorteühenduste Liit ja noortekogude-noortevolikogude meeskonnad. Olenevalt teemast ja otsusest seotakse tulemused inimeste ja organisatsioonidega, kes aitaksid tekkinud ideid ellu viia.Vastukaja osalejatelt oli igati positiivne. Kui arutlemiseks ette nähtud 30 minutit läbi sai, oli päevajuhtidel kohati raske rahva tähelepanu võita, kuna vestlused olid kaasahaaravad ja aega teema ammendamiseks tundus väheks jääma. Loodame, et järgmisel aastal õnnestub korraldada samalaadne üritus.
Osaluskohvik on hea tõestus sellele, et mida oskuslikumalt me erinevatel tasanditel toimetamine, seda suurem on tõenäosus saavutada häid, edasiviivaid ning inimeste üldist heaolu toetavaid tulemusi.
Osaluskohvikute toetajad: Noorte osaluskogud, Hasartmängumaksu nõukogu, Euroopa Noored Eesti Büroo, Eesti Noorsootöö Keskus, Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) ja kõikide emad-isad, õed-vennad ja head sõbrad.