Ahja noorteõhtu toimus 25. oktoobril, mille teemaks oli tervislikud eluviisid. Oma elust ja tervislikest eluviisidest rääkis Merilin Taimre, kes on tuntud ka kui Paljas Porgand. Oma tantsuoskusi demonstreeris JJ Street tantsugrupp ning muusikaga tekitas meeleolu DJ Andy V. Milline see üritus täpsemalt välja nägi saad näha allolevast videost.
Reporterid: Kristin Kooskora ja Raul Petersell
Kaameratöö: Karol-Ari Krimses ja Rasmus Russak
Montaaž: Karol-Ari Krimses
Juhendajad: Kristina Masen ja Ilona Tint
Kuidas Meediasüst uued liikmed vastu võttis?
30 oktoober, 2019
Tavaliselt on Meediasüst see, kes teiste korraldatud üritusi filmimas ja pildistamas käib, samas kui enda üritusest pole pildipoegagi. Sedapuhku on teisiti. 27. septembril said Meediasüsti uued ja vanad liikmed kokku, et omavahel tuttavaks saada ja aega veeta.
Uued liikmed said teada kuidas valmis üks populaarsemaid videoid (Põlva Päevad 2018). Samuti harjutati koos meeskonnatööd, kirjutati artikkel, tehti kõmulisi pilte ning lühiintervjuu. Vaata tutvumisõhtust lühikest kokkuvõtet allolevast videost.
Video tegi Caroly Märtson
Video tegemist juhendasid Kristina Masen ja Ilona Tint
VIDEO: Põlva Kool pärast remonti?
20 oktoober, 2019
Terve eelmise õppeaasta toimunud remonttööd tähendasid Põlva Kooli 5.-9. klassi õpilaste jaoks seda, et viibima pidi tavapärasest hoopis kitsamates tingimustes. Aga nüüd on koolimaja valmis ja allolevast videost saad oma silmaga kaeda, milline vastvalminud koolimaja välja näeb.
Meie reporter Kristin viib teid tuurile mööda Põlva Kooli värskelt renoveeritud osa ning koolidirektor Koit Nook, bioloogiaõpetaja Urve Lehestik ning abivallavanem Janika Usin räägivad, mis just neile koolimajas nüüd kõige enam meeldib.
Reporter: Kristin Kooskora
Kaameratöö ja montaaž: Katariina Kinnunen
Juhendajad: Kristina Masen, Ilona Tint, Kairi Parson
VIDEO: Õpetajatepäev Põlva Gümnaasiumis
18 oktoober, 2019
Õpetajatepäev täidab alati kooli elevusega, sest üheks päevaks saavad abituriendid maitsta seda, mida nende ees olevad õpetajad iga päev kogevad.
Mida arvasid õpetajatepäevast Põlva Gümnaasiumi abituriendid ja, kes õpetajatest paberlennukiskandaali põhjustas, saad teada juba videost!
Video tegid: Kristella Nupp ja Caroly Märtson
Assisteeris: Merily Järveots
Juhendasid: Ilona Tint ja Kristina Masen
VIDEO: Tilsi noortepäev
16 september, 2019
Põlva Valla Noorsootöökeskuse esimene ühine noortepäev toimus sedapuhku Tilsis ja pakkus külastajatele ohtralt põnevaid elamusi. Teiste seas said noored kohtuda nii andeka noore lauljatari Sissi kui youtuber Vickyga.
Vaata lähemalt videost!
Muusika: Sissi -Strong
Kaameratöö: Caroly Märtson ja Mihkel Liivago
Montaaž: Caroly Märtson
Juhendajad: Kristina Masen ja Ilona Tint
Meediasüsti saladustest läbi ja lõhki
7 september, 2019
Järjekordne sügis on meieni jõudnud. Linnud hakkavad kohvreid pakkima, noored on taas kooliteel sammumas ja huviringid koguvad tuure. Valikuid langetada on raske. Noorte seas järjest populaarsemaks muutuv noorteorganisatsioon Meediasüst on samuti enda juurde uusi liikmeid ootamas. Lüües laineid juba Põlva piiridest palju kaugemalgi, peavad uued liitujad teadma, millega seal täpsemalt tegeletakse. Detailse ülevaate Meediasüsti telgitagustest annab organisatsiooni looja ning juhendaja Kristina Masen. (veel …)
Kagukandi gümnaasiumid pidasid ühiseid suvepäevi
2 september, 2019
Kagu-Eesti riigigümnaasiumid ühendasid jõud ja pidasid augusti lõpus maha ühe vägeva suvekooli. Ja, eriti eriliseks teeb ettevõtmise see, et korraldajateks olid nende samade koolide noored ise.
Suvekool kestis kolm päeva, sellest võtsid osa Põlva Gümnaasium, Võru Gümnaasium, Valga Gümnaasium. Jõgevamaa Gümnaasium ja Tartu Tamme Gümnaasium.
Vaata videost lähemalt!
Video jäädvustamine: Karol-Ari Krimses
Video montaaž: Katariina Kinnunen
Juhendajad: Kristina Masen ja Ilona Tint
Vihmane Põlva välismaalasi ei morjendanud
26 juuli, 2019
18.-21. juulil toimus Euroopa Maapiirkondade Harta aastakohtumine, kus Põlva valla eestvõtul said kokku noored 25-st Euroopa riigist. Mida arvavad noored Euroopa Liidust ja kohalikust kostitamisest? Vaata lähemalt videost!
Video tegi: Kairi Parson
Juhendas: Kristina Masen
VIDEO: suvine Põlva
17 juuli, 2019
Sedapuhku ei intervjueeri me kedagi. Ei käi ühelgi üritusel. Selle asemel näitame hoopis, kui kaunis on meie kodulinn. Kas sina oled näiteks kunagi meie kirikutorni pealtpoolt näinud?
Video tegid:
Caroly Märtson
Katariina Kinnunen
Juhan Villem Kaivo
Juhendajad:
Kristina Masen
Ilona Tint
Millal sina viimati teatris käisid?
27 märts, 2019
Täna, 27. märtsil, tähistatakse rahvusvahelist teatripäeva ja meie usin reporter Kristin Kooskora viis seepeale läbi ühe põhjalikuma usutluse teatriteemadel.
Kust teatripäev on alguse sai?
Millal viimati põlvakad teatris käisid?
Miks Alle-Saija teatritalu harrastusnäitlejad oma hobi juurde sattusid?
Vaata videost ja saad teada!
Reporter-toimetaja: Kristin Kooskora
Video ja montaaž: Caroly Märtson
Juhendaja: Kristina Masen
Põlva töö- ja karjäärimess 2019
21 märts, 2019
Meediasüst läks kohale Põlva karjääri- ja töömessile, kus uuriti lähemalt, milliseid töövõimalusi erinevad ettevõtted noortele suveks pakuvad. Kuulati ka mõne külastaja kogemusi varasematest suvetöödest ja küsiti, milline peaks üks hea suvetöö olema.
VIDEO: Kuidas on seotud Ameerika avastamine ja naistevastane vägivald?
15 november, 2016
Mis on ühist Ameerika avastamisel ja naistevastasel vägivallal? Kirjanik Sass Henno teab!
Video valmis Avatud noortekeskuste
2016. aasta projektikonkursi projekti
“Üheskoos noorte tervise heaks”
raames.
Video tegid Karol-Ari Krimses ja Kätlin Lentsius
Juhendaja Kristina Masen
Kiida noortega tegelevaid inimesi ja organisatsioone
12 oktoober, 2016
Taas on jõudnud kätte aeg märgata ja tunnustada enda ümber toimetavaid tublisid inimesi, organisatsioone ja olulisemaid algatusi noorsootöö valdkonnas.
Noorsootöö valdkonna tegijate tunnustamise eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.
Maakondlikul tasandil jagatakse tunnustust järgmistes kategooriates:
aasta noorsootöötaja (1);
aasta huvikool;
aasta noortekeskus;
aasta kohalik omavalitsus;
aasta noortevaldkonna sõber/toetaja (2);
aasta sündmus/algatus/koostöö noorsootöös;
pikaajaline panus noortevaldkonda.
(1) Kandidaadina võib esitada huvikooli töötajaid, noortekeskuse töötajaid, noorsootöötajaid koolis, noorteühingus, osaluskogus, noortemalevas, noortelaagris, vabatahtlikke noorsootöötajaid, kohaliku omavalitsuse noorsootöö spetsialiste jne.
(2) Kandidaadina võib esitada ettevõtteid, organisatsioone, asutusi, inimesi jne, kes panustavad noortevaldkonda, kuid igapäevaselt tegutsevad muus valdkonnas.
Kandidaatide esitamiseks maakondlikuks tunnustamiseks tuleb täita kandidaadi esitamise vorm ja saata see Põlva maavalitsuse noorsootöö eest vastutavale isikule 21. oktoobriks 2016 e-maili aadressile karin.viljus@polva.maavalitsus.ee.
Täpsem info ja kandidaatide esitamise vormid on kättesaadavad Põlva Maavalitsuse kodulehel SIIN.
Maakondlikus seitsmes kategoorias esitatud kõiki kandidaate tunnustatakse ja tänatakse 3. novembril 2016 toimuval Põlvamaa noortekonverentsil Põlva Kultuuri- ja
Juba aastaid on räägitud asjaolust, et kutseoskustega noori on Eestis vähem kui võiks, ka tööandjad tunnevad endiselt nende järele tugevat vajadust. Räpina Aianduskooli direktor Kalle Toom kirjutab, et kutseharidus on noorele tulevikku vaatav valik ning oma ala asjatundjad on tööturul alati hinnatud.
Kutsel on nii isiklik kui ühiskondlik väärtus
Kutseoskus on kui „päris asi“: tõeliste oskustega käivad kaasas austus ja lugupidamine, olla hea oma erialal tähendab kindlustunnet ja tagab edu kogu eluks. Lisaks on headel kutseoskustel ka tugev emotsionaalne külg – oma kätega millegi valmis või korda tegemine pakub sügavat rahulolu. Sellise tundega on hea lõpetada iga tegus päev ning mõtelda kindlustundega homsele. Sisemist rahulolutunnet võib tunda nii elektrisüsteemi toimima pannud meistrimees kui oma kliendi välimuse eest hoolt kandnud juuksur.
Oskuslikud kodanikud on terve ühiskonna alustala. Head erialased oskused on väärt investeering nii isiklikku kui terve riigi arengusse. Ühiskond, riik ja meid ümbritsevad inimesed ei tule toime tegeliku väärtuse loojateta, ilma tootjateta, ka mitte igapäevase eluolu eest hoolitsejateta. Tänapäeval on võimalik „õhumüüjatel“ elus toime tulla, isegi rikkaks saada, kuid riiki sel viisil üles ei ehita. Kui mingil põhjusel poest enam toiduaineid osta ei saa, siis aiandusoskustega inimene nälga ei sure – ta istutab oma maalapikesele ise kartuli ja kapsa. Nii on ka teiste oskustega, sest ka „õhumüüja“ soovib sõita mööda siledaid teid, tahab kasutada nutitelefoni ja kõige kiiremat internetiühendust. Need on paraku asjad, mida teise „õhumüüja“ käest osta ei saa, need hüved teeb võimalikuks ainult heade oskustega spetsialist, need ei ole meile „taevast“ antud.
Ka tulevikus vajatakse oskuslikke töökäsi
Kas kutseharidus pakub kindlustunnet, et homme olen ühiskonnale sama vajalik kui täna? Kuigi tehnoloogia vähendab üha rohkem vajadust inimtööjõu järele, siis seda protsessi pole vaja karta. Taoline areng on toimunud juba mitusada aastat ja seda samal ajal inimkonna suuruse mitmekordistumisega. Nii ei ole ka tulevikus näha, et inimese oskuste järele kaoks vajadus – ühed ametid kaovad, teised tekivad. See viitab lihtsalt asjaolule, et väärtustatud tegijaks saamise alus on õppimine ja areng.
Et olla oma alal väga hea, tuleb pidevalt õppida. See premeerib inimest kolmel viisil. Esiteks on oma ala tippude oskused äärmiselt hinnatud. Teiseks on pidev arenemine oma alal põnev ja lisab motivatsiooni. Kolmandaks kujuneb tipptegijal välja tugev õpiharjumus ja oskus omandatud teadmisi uutele tegevusaladele üle kanda. See skeem tagab kutseharidusega inimesele kindla ja huvitava tuleviku olenemata õpitud erialast. Digitehnoloogiad pakuvad uusi võimalusi
Võiks rahulikult öelda, et kutseharidus ja digitehnoloogiad käivad koos nagu sukk ja saabas. Nii nagu digitehnoloogia on tavaline igapäevaelus, tööstuses, põllumajanduses, aianduses jne, on see tavaline ka kutsehariduses.
Tänapäeval on edukad oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendavad ja ümbritsevaid digitaalseid võimalusi ära kasutavad inimesed. Digivõimalusi saab vägagi edukalt ühendada oma erialaste teadmistega pea igaüks. Näiteks pakub juba praegu seda võimalust kutseõppuritele koolitusprogramm Samsung Digi Pass, kus noored kutseõppurid töötavad koos Tallinna Ülikooli õppejõududega välja erialase digilahenduse. See näitab eredalt, et kutseharidus käib ajaga kaasas ning õpetab välja edukaid oma ala asjatundjaid. Hea kutsehariduse alus on motiveeritud õppija. Õpetaja-meister ja digitehnoloogia suudavad aidata sellise õppija kiiresti väärt oskustega tegijate hulka.
Tasuta koolitusprogramm Samsung Digi Pass on mõeldud kõikidele kutseõppuritele vanuses 14-19. Noori ootavad kord kuus ees põnevad seminarid oma digilahenduse elluviimisel Tallinna Ülikooli õppejõudude käe all. Kandideerima oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi, kellest kolm parimat võidavad oma koolile Samsung Gear VR virtuaalreaalsuse prillid.
Programmi jooksul arendavad noored digioskusi, koostavad oma digimapi, arendavad äppe ja veebilahendusi, saavad esimese Samsungi digipassi ning võimaluse osaleda praktikal Eesti juhtivas ettevõttes ja Samsungis. Lisaks ootavad ees uued sõbrad, lõbusad väljakutsed
Fotoprojekt „Noored nähtaval“
22 august, 2016
Sa tead mõnda eriti lahedat algatust, projekti, sündmust või sul on veel mingi originaalne idee, mis koondab kokku mitmeid noori neile meeldival viisil? Aga tee siis sellest pilt, saada see meile ja jaga seda ka teistega!
Fotoprojektis osalemine koosneb vaid 5st sammust:
Jäädvusta noorte osalus (kus noored saavad või saaksid ise oma arvamust öelda, oma kodukoha probleeme esile tuua või parandada)
Pane oma jäädvustusele üks vahva pealkiri-lööklause ja lühikirjeldus
Saada pilt koos lühikirjeldusega aadressil kart@enl.ee
Jaga pilti Facebookis ja/või Instagramis, lisades pildile #noorednähtaval
Juba aastaid on räägitud asjaolust, et kutseoskustega noori on Eestis vähem kui võiks, ka tööandjad tunnevad endiselt nende järele tugevat vajadust. Räpina Aianduskooli direktor