Koolitants pole ammu enam lihtsalt tants
31 jaanuar, 2011
sest tegu on peaasjalikult showga. Tants peab olema lõbus ja just niisama lõbus kui lõbus on tantsijatel on ka publikul. Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses toimunud Põlvamaa koolitantsu eelvoor näitas igaljuhul seda, et pealtvaatajate armee ja saalitäituvusega festivalil probleeme pole. Samuti pole puudust rõõmust ja soovist tantsuga tegeleda.
Minu isiklik emotsioon tänavuse koolitantsuga oli saalisistuja ning täiesti neutraalse kõrvaltvaatajana eelmise aastaga võrrelduna veidi tagasihoidlikum. Vaatajana olen igasuguse lavalise tegevuse suur fänn, kuid kui butafooria hakkab segama koreograafiat, siis tuleks küsida – kas on tegu tantsu või teatriga? Viimase kaitseks tõik, et tänavuse koolitantsu eelvoor taotleski «loo jutustamist». Vististi said sellega kõik osalejad hakkama. Lugusid kõnelesid ju kõik tantsud.
Eriti põnev-naljakas on jätkuv Eesti teema kujutamine eriti «villasena», mis tähendab, et iga tants, mis võistles kategoorias Eesti oli tehtud taotluslikult ja võib-olla ülepakutultki rahvuslikuks. Eestiga ei seondu ju ainult rahvariided ja rahvatants? Aga iseenesest oli seda küllaltki põnev jälgida ning kasutades žüriiliikme Anu Vaski mõtet – teistes Eesti piirkondades pole noortes taolist rahvuslikkuse tunnetust nagu siin. Selle üle võiks ainult uhke olla.
Rõõm lisas koolitantsule uue dimensiooni
31 jaanuar, 2011
meelde tantsijate rõõmsameelsus, mida võistlusmomendi tõttu üha harvem kohtab.
Kui Võrus ja Valgas oli tunda palehigist pingutust ning meeleheitel võistlustuld, siis žüriiliikme Anu Vaski hinnangul oli Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus täis siirast rõõmu. «Kui põigata lava taha, vaadata, mis seal toimus, siis oli see puhas rõõm tantsust. See tantsuõpetaja (18-st tantsust 11 olid Andre Laine juhendatud – R. V.) peab olema oma trupile rõõmutootmises väga võimekas,» arvas Vask.
Teist aastat tantsukaravanis õhtujuhina kaasalööv Jaanus Tepomees rääkis, et lava tagant tõmbasid pilku enamik tantse. «Minu jaoks ongi see kriteeriumiks, kui jään tantsu vaatama. Sellisel juhul on see järelikult ka hea tants.»
Noored näevad Eestit rahvusromantilisena
Tepomehe isiklikuks lemmikuks on aga Eesti teemalised tantsud, mis tänapäeva noorte silmis õhtujuhi hinnangul küllaltki «rahvusromantilisena» paistavad. «Iseenesest on see väga hea, et Eesti just sellisena paistab. See tekitab mingeid õigeid atmosfääre ja meeleolusid, mida ongi just tarvis tabada.»
Žüriiliige Andrei Nakonetsnõi sõnul on tema peamiseks hindamiskriteeriumiks see, mida tants annab isikuliselt saalisistujale, antud juhul siis hindajale. «Ma hindan seda, mida tunnen tantsu vaadates.»
Piirkondlikke võrdlusmomente Nakonetsnõi sisse tuua ei soovi. «Kindlasti ei tohi võrrelda geograafiliselt. Žüriiliige peab jääma selles osas neutraalseks. Seda võib teha lõpus, aga tingimata ei pea, alles siis, kui kõik tantsud eripiirkondadest vaadatud.»
Põlva tantsijad rahvuslikkuse kandjad
Siiski oli Nakonetsnõi nõus ütlema, et Valga ja Põlva võrdluses jäi Põlva selgelt meelde uue dimensiooniga – Eesti show tants.
Ka žüriiliige Anu Vask kinnitas, et Põlvamaa festival jäi just rahvuslikus võtmes hästi meelde. «Kui tõesti võrrelda, siis see oli piirkondlikult meeldejääv just hea eesti pagasi kingitusena ja seda mahedas võtmes,» muljetas Vask. «Tartus näiteks polnud sellist eestilikku eripära ja tundub, et Põlva kandis see teema kannab.»
Tantsu- ja kunstiõpetaja erinev tantsunägemus
Põlva vooru kohalikud žüriiliikmed Kati Kirikal ja Ako Laugamets hindasid festivali korraldusliku poole oluliseks pluss punktiks ajakavast kinnipidamist. Küsinud, milline jäi värskelt esitatud tantsudest lemmikunimekirja, vastas Kati Kirikal, et Lõuna-Eestit kui ilusat paika reklaamiv tants (Ahja noored tantsuklubist «Keeris» – R.V.).
«On üks asi hinnata tantsu koreograafi pilguga, teine asi aga hinata tantsu oma hariduse ja kultuurilise tunnetuse baasilt. Keeris oli grupp kus oli peidus see, mida ma lootsin näha. Huumor, viited maalikunstile ja disainile ning new wavelik muusika. Siiras rõõm ja juhendaja oskus õpetada läbi tantsu muusika ja kunstiajalugu,» täheldas Laugamets.
Anu Vask kutsub noori tegema meeletusi ja vältima unne suikumist. «Koolitants ongi see koht, kus tuleb riskida ja katsetada, mitte karta,» õhutas Vask. Nii kutsub žüriiliige üles mitte kartma ja julgelt eksperimenteerima, et järgnevatel aastatel tantsupalavik veelgi suuremad kraadid omandaks.
Kokkuvõtvalt anti žüriist tagasisidet positiivselt. Märgiti, et kui Eesti tants võib olla rahvuslik, siis see ei pea tingimata alati nii olema. Praegu tingib seda väga laiapinnaline kategoorianimetus, kuid žüriiliikmed annavad lootust selle edasiarendamist järgmiste aastate jooksul. Vau-efektid olevat aga igal maakonnal.
Eripreemiad pälvisid:
Haribo kommid:
Meie Stuudio, «Võitjale kuulub karikas»
Keeris, «Ma tahan olla mina ise»
Keeris, «Tule, tule Lõuna-Eestisse!»
Menthose eripreemia:
Keeris, «Mondrianlik tants»
Chuppa chupsi auhind:
Meie stuudio II, «Ämblikmeeste väikevend»
Juhendaja auhinnad:
Karin Pikk, Andre Laine, Ester Tamm
Zetod taas etno/folkartisti tiitli nominendid
30 jaanuar, 2011
vahendab portaal setomaa.ee. Varem on Zetod saanud ka nimetatud tiitli laureaadiks.
149-liikmeline žürii valis välja 2011. aasta Eesti muusikaauhindade nominendid 14 kategoorias. Kokku anti žüriile hinnata 124 eelmise aasta jooksul ilmunud albumit ning 87 muusikavideot. Auhindade 15. kategooria – Panus Eesti muusikasse võitja selgub muusikaauhindade taga seisva Eesti Fonogrammitootjate Ühingu liikmete otsusega, mis kuulutatakse välja auhinnatseremoonial.
Valiku teinud žürii koosneb muusikatööstuse ja sellega seotud elualade esindajatest. Muuhulgas on esindatud tähtsaimad Eesti kontserdikorraldajad, produtsendid, diskorid ja muusikaajakirjanikud.
Nominentide hääletus toimus kolme nädala jooksul kahes voorus. Kõik žüriiliikmed said protsessi käigus ka teha muudatusettepanekuid ning lisada kategooriatesse osalejaid. Žürii häältest moodustus pingerida, mille kolm esimest kohta (Aasta albumi puhul viis) avalikustatakse ning enim hääli saanud artist või muusikavideo võidab.
Suurejoonelist galakontserti Nokia kontserdimajas juhivad Maarja-Liis Ilus ja Tanel Padar. Laval esinevad Ott Lepland, Lenna, Koit Toome, The Sun, Ultima Thule jt. Esmakordselt astub külalisesinejana eesti publiku ette skandinaavia juhtivamaid rokkbände Sunrise Avenue, kelle hittsingel “Fairytale Gone Bad” oli paari aasta eest paljude Euroopa raadiote edetabelite tipus.
A Le Coq Live Eesti muusikaauhinnad 2011 toimub 17. veebruaril Nokia kontserdimajas. Showle müüakse piiratud arv pileteid.
Allikas: www.setomaa.ee
Kadri Luik: rikkusi ei tohiks vaid eurodes lugeda
27 jaanuar, 2011
Ei salga – ei söö minagi kodus kalamarja ega rüüpa šampanjat kõrvale.
Mis on vaesus? See on äärmiselt suhteline. Mõne jaoks piisab eurost, mõni ei suuda ka 100 000 eurost rõõmu tunda. Mina ausalt ei istu päevast päeva internetipangas ega loe oma eurosid kokku ega kalkuleeri selle üle, kas ma olen rikas või vaene. Päris paljud on vist seda teed läinud, lisaks kuulub sinna juurde ka küsimus: «Kes minu vaesuses süüdi on?» Kes süüdistab riiki, kes ülemust, kes iseenda laiskust.
Masu on meid kõiki puudutanud ja ega need küsimused polegi alati valed, kuid minu mure on hoopis teine. Mina küsin, kas eestlane on rikas vaimult? Sellist küsimust ei näe ma päevalehtede esilehekülgedel, miks see rahvale muret ei valmista? Ehk sellepärast, et siis pole kedagi süüdistada? Eestlase parim toit on ju ajast aega olnud teine eestlane. Seal, kus saab kedagi oma hädade pärast patta panna, on ikka rohkelt rahvast koos.
Vaimult pole raske rikkaks saada – jõukam ostab raamatu, vaesem laenutab, aga kõigil on võimalus end harida ja teadmisi kasvatada.
Ma ei vaidle, et ilma rahata siin ilmas läbi ei aja, aga ilma vaimutarkuseta jääme ka tuhandeid eurosid omades rahulolematuks. Seega on minu soe soovitus rahvale, et kui sellest analüüsimisest ja kalkuleerimisest villand saab ja nagu kiruda ka enam ei viitsi, siis avada mõni väärt raamat ja uskuge, te üllatute, kui rikkaks võib saada ja kui kauniks võib muutuda elu teie ümber.
Kõik saab alguse inimsuhetest – oskusest väärtustada ennast ja teisi. Enne valimisi oleks eriti oluline meeles pidada, et ka poliitikud on inimesed. Teevad vigu, panevad «sajaga pange», aga vaevalt nad on tulnud poliitikasse selleks, et iga päev sõimata saada. Inimesed teevad oma tööd ja üritavad alati saavutada parimat. Hinnakem ka teiste inimeste pingutusi. Lihtne on kodus mehele käratada, et: «Kuradi laiskloom, ukselukk on ikka parandamata!» Aga mõtle järele, oled ehk ise tema varem tehtut kritiseerinud või unustanud tunnustada. Lööge kinni see internetipank, mis teile kõigest materiaalset olukorda tutvustab ja visake hargile telefon, kui helistab naabri Mann, et kiruda kui halvasti kõik on. Tõeline õnn ja rikkus on peidus teis endis!
Lastetud pered on öelnud, et õnnis aeg saabus siis, kui oli juba alla antud. Mina usun, et ka materiaalne heaolu saabub siis, kui me selle ümber päevast päeva ei arutle. Inimene, kes on iseenda arengusse aega investeerinud, ei sure iial nälga. Olgu võimul kes tahes, miljonärideks ei tee see meid kõiki nagunii ja mõtlemisekunsti ei õpeta ammugi ükski erakond.
«Koolitants 2011» jutustab lugusid
25 jaanuar, 2011
toimub 02.-03. aprillil Nokia Kontserdimajas. Festivali läbiv teema on «Mis lugu jutustad sina?».
17. Koolitantsu teema lähtub eelkõige Kultuuripealinn Tallinn 2011 teemast «Mereäärsed lood», mille kandev idee on: «2011. aastal räägitakse Euroopa parimad lood Tallinnas!».
Olles väga laia kandepinda omav üleriigiline noorte tantsufestival, peavad korraldajad loomulikuks, et 2011. aasta Koolitantsu teema peaks haakuma kultuuripealinna ideega ja seda omalt poolt toetama. Tants kannab ennekõike endas mingit lugu ja just seda aspekti tahetakse käesoleval aastal eriliselt rõhutada. 2011. aasta teema võtab kokku lause «Mis lugu jutustad sina?».Koolitants 2010 laureaadi tiitli 1.-3. klasside arvestuses pälvis mullu Meie Stuudio tants «Kes keda?» Foto: meiestuudio.ee
2011. aastal jäetakse ära kolm viimast aastat festivali ilmestanud teemakategooria (nt eelmine aasta naerutants). Selle asemel innustatakse nii juhendajaid kui tantsijaid mõtestama enda jaoks veel rohkem lahti, mida nad oma tantsuga publikule öelda tahavad. Selleks antakse neile võimalus läbi lugude jutustamise konteksti, jättes samas vabad käed otsustamaks, mida lugu kui selline nende jaoks tähendab (traditsiooniline muinasjutt, tänapäevane sotsiaalkriitiline sõnavõtt, humoorikas pila jne).
Festivali eesmärk ei ole muutuda väga teatraalseks, vaid pigem hoida tähtsana liikumist ja kasutada selle võimalusi tekitamaks tantsus lugu.
Koolitants 2011 Põlvamaa eelvoor toimub reedel, 28. jaanuaril algusega kell 18 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses. Üles astuvad noored tantsijad Kanepist, Ahjalt, Põlvast ja Värskast.
Põlvamaa eelvooru täpsema kava leiad festivali kodulehelt.
Lisainfo:
Andre Laine
tantsutreener
Tel: 5661 2809
andre.tants@gmail.com
Noorteportaal soovib head uut aastat!
4 jaanuar, 2011
Mitmeaastase töö järel valmis amatöörfilm
4 jaanuar, 2011
leegionis». Suured sõnad pole asjatud, sest 40-minutiline film on viimase kui detailini läbi mõeldud.
Sõjafilmi mõte hakkas noore režissööri Ats Surva peas väntama juba 2007. aastal. «Siis sai võtetega alustatud. Vahepeale tuli igasugu sündmusi, näiteks käisin sõjaväes,» rääkis noormees.
Kahtlemata andis sõjafilmi tegemisele režissööri sõjaväeskäik palju juurde. Minu kui sõjategevuse valdkonnas võhiku hinnangul näis filmis kujutatu tõetruu ning kui kõrvale jätta kohati tuim näitlejatöö, siis filmi tehniline pool tegi silmad ette paljudele noorte tehtud amatöörfilmidele. Võime YouTube’ist näha mitmeid videosid, millel enamikul juhtudel eesmärgistatus puudub. Käesoleva projekt kohta võib aga öelda, et poisid on teinud kõva töö.
Praktika heaks kooliks
Surva sõnul on filmi- ja sõjandushuvi kombineerimine tema sõprade ringis toimunud juba mitu aastat. Noorte filmitegijate koduleht annab hea ülevaate esimestest filmidest kuni tänasteni, sealjuures on näha tugev areng. «Eks filmi tehes õpib palju. «Võitlused leegionis» täna vaadates teeksin kindlasti palju asju teisiti,» hindas Surva enda tööd.
Eks loovtegevuse juures tulebki enesekriitilisus säilitada, et toimuks edasiminek. Kindlasti annavad noored endale aru, et tehes filme, jääb nende tegevusest maha märk, mida ka aastate pärast võimalik näha. Kes teab, kuhu lõpuks välja jõutakse.
Filmikamba kodulehelt võib lugeda, et film «Võitlused leegionis» kujutab sündmusi Teise maailmasõja ajast. Filmi tegemine kestis kaua ning toimus mitmes etapis. Esimesed võtted leidsid aset 2007. aasta märtsis ja septembris. Pärast pikemat pausi tekkis võimalus edasi filmida 2008. aasta augustis ja septembris, viimane osa filmiti juunis 2009. Võtted toimusid Mooste valla metsades, kus režissööri sõnul ka kaitsevägi õppusi läbi viib. Detsembris 2010 võttis režissöör aega montaažiks ning läkitas filmi monteeritud kujul laiemale avalikkusele interneti avarustesse.
Eriefektid tekkisid monteerides
Montaažiga lisandus filmile veel üks tahk – kolmemõõtmelised eriefektid. Teatavasti käib sõjategevusega kaasas plahvatamine, tulistamine, suits ja kõik seesugune. Nii mõnigi efekt sai kohapeal loodud, kuid nagu režissöör Surva ütles: «päris püromaanideks võtteplatsil ei hakatud».Surva sõnul on plaanis filmitegevust jätkata ja võimalusel ka kohalikel amatöörfilmi-festivalidel osaleda. Kõigil huvilistel on võimalik «Võitlused leegionis» enda arvutisse tõmmata filmi teinud noorte kodukalt.
«Võitlused leegionis» filmimeeskond:
Režii: Ats Surva
Stsenaarium: Ats Surva, Meelis Pruks, Mikk Puustusmaa
Operaatoritöö: Ats Surva, Maario Kullam, Janno Surva, Wolfgang Lang
Filmistuudio: Ats & Company Pictures
Kestus 40 minutit ja 21 sekundit
Kodulehekülg: http://www.atscompany.net.ee
Ulve Määrits: Kelle Põlvamaa?
20 detsember, 2010
esietendunud jantlikust virvarrist «Minu Põlvamaa» küll raske üles leida.
Küllap Põlvamaa nagu iga teinegi koht ongi igaühele erinev, kuid etenduse kulgedes algne küsimus ununes ning pealtvaatajad keskendusid eeskätt noore autori ja lavastaja Rivo Veski vaatenurgale. On siis meie maakond üks mõttetu koht Võru- ja Tartumaa äärealadel oma pidevalt sõdivate linna- ja vallajuhtide ning poisikesena kujutatud maavanemaga, või lihtsalt üks liiga rahulik kohake, mille eluvaimu on vaja ergutada üksteisele ärapanemisega?
Arvatavasti ei olegi Põlvamaast tervikpildi loomine kerge ettevõtmine. Sestap mõjus ka etendus sageli liialt hüpleva ja kokkuklopsituna. Ehk olnuks täpsem pealkiri «Pildikesi Põlvamaalt», sest millegi üldistamiseks jäi tekstil kandvusest puudu.
Etendus iseenesest oli tõeliselt kirev, ja nii oli kogu selles suhteliselt küsitava sisuga 2,5-tunnises virvarris ridamisi üllatavaid lavastuslikke lahendusi ning südamest naerma ajavat situatsiooni- ja karakterikoomikat – meenutades kas või Hurda ja Sirje dialoogi või üle Eesti tuntud väidet «See vastus on vale».
Dan Põldroosi kehastatud ämm võib aga rahul olla, sest Reno Veski on tema rolli pea täiuslikkuseni lihvinud; kaksikuid õdesid aga ei saa üldse ilma naeru kihistamata meenutada.
Ja muidugi aitasid etendusele kaasa Andre Laine seatud head tantsunumbrid, mis kohati lohisema kippunud tekstiosa järel lavastuse jälle hooga käima tõmbasid.
Kui meeskoori kaasamine jäi ehk küsitavaks, siis Heimar Lenk andis lavastusele juurde vajalikku välist sära. Mees nautis ka ise ootamatult sülle kukkunud rolli selles kummalises Põlvamaa show’s silmnähtavalt.
Kõige vahvam kogu asja juures on aga see, et lavastajal on õnnestunud selline hulk (sadakond) põlvamaalast ühise eesmärgi nimel tegutsema panna, ühise energiaga laadida.
Oli etendus milline tahes, on see nüüd osa (minu) Põlvamaast ja küllap on ka Põlvamaa selle võrra rikkam.
Põlva Eksperimentaalteater irriteeris põlvalasi
20 detsember, 2010
Põlva päevakajalised ja lähimineviku sündmused ning vastasseisud – sellise lavastuse tõi üleeile ja eile põlvalasteni kohalik Põlva Eksperimentaalteater. Rivo Veski lavastatud humoorikas tükk pälvis juba enne etendumist furoori, sest peljati selle poliitilisust – autori kinnitusel asjatult.
Lavastuse «Minu Põlvamaa» peategelaste prototüüpe ei tule kaugelt otsida: teadupärast on Põlva linnapea Tarmo Tamm, vallavanem Arne Tilk ja maavanem Priit Sibul. Heimar Lenk esines suisa oma nime all. Osades on mitmeid Põlvamaal tuntud nimesid: Haimar Sokk (Tarmo-onu), Reeli Kork, Helje Põvvat jt.
Harrastusteatri ajakirjanikust eestvedaja Rivo Veski lavastuse juures olid veel tegevad ka näiteks Andre Laine (koreograaf) ja Jaak Madismäe (helikujundus). Laval olid ka Põlvamaa Meeskoor ning Meie Stuudio tantsijad, kokku käis üleeile ja eile antud etendustes lavalt läbi 90 inimest.
Ent lavastuse, mida ilmselt rohkem ei näe, juures oli mastaapsusest ilmselt märksa furooritekitavam selle irriteeriv sisu – mis kõverpeeglis näitas Põlvamaa päevakajalisi ja aegadetaguseid teemasid ning juhte. Teemadeks tulevad linna ja valla koolid, valla ja linna vastasseis ning abiellumine (ühinemine) ja nende esimene ühine laps – kaugtöökeskus (mida Põlvasse küll (veel?) ei rajata).
Lavastaja Rivo Veski tõdes, et juba enne etendust saadi mõnevõrra hirmunud tagasisidet inimestelt, kes kartsid, et lavastus on poliitiline. See hirm on Veski sõnul asjatu, sest tegelikult püüab lavastus pila, rõõmsameelse tögamise ja iroonia läbi meelelahutust pakkuda ning ka luua diskussiooni teemal, misasi on Põlvamaa ja mida tähendab põlvamaalaseks olemine.
«Idee sündis, olgem ausad, «Ühtsest Eestist» (teatri NO99 erakonna suurkogu parodeerinud show – toim),» ei salanud lavastaja samas oma eeskuju.
Tema sõnul on lavastuse kontseptsiooni paika pandud juba juunikuust saati ja iga kahe nädala tagant korraldati arutelusid, kuidas teatritükki võimalikult huvitavalt teha. Neil päevil jõudis Eksperimentaalteatri viienda hooaja kokku kümnes lavastus finišisse. Et Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusega on olnud vaidlusi üüri hinna üle, võib see jääda selles majas viimaseks ja harrastusteater peab plaani oma tegevus «mujale üle kanda».
Mooste Jõulumaa kõrvale lisandus taas Põlva
20 detsember, 2010
maakonnakeskuse kultuurikeskus jõulu eel terve laste saginaga täitus. Viimaks elupõlisel kultuurijuhil turgatas – 1997!
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse harrastustegevusjuhi Kristina Paluoja kokkuvõttel käis päkapikumaal kahel päeval ligi 400 last – lisaks põlvalastele ka Kanepi Gümnaasiumist jm. Eriline tõmbenumber oli vigurite tuba, kus esimesel päeval korraldasid põnevaid katseid Põlva Ühisgümnaasiumi noored, teisel päeval aga Tartu Teadusbussi esindus. «Eriti palju oli tegemist poistel,» märkis ta.
Näitemängutoas oli kummalgi päeval kolm etendust – lisaks linna harrastusteatrile astusid üles Valgjärve näiteringi lapsed ning Rosma Haridusselts «Oberuferi jõulumänguga».
Karaoketoas said lapsed ka ise laulda, näputöötoas aga Monyka Talli juhendamisel jõulukaarte ja -ehteid valmistada. Kes esimesel päeval tulema juhtus, neil õnnestus kultuurikeskuse parklas hobusaaniga ka sõitu teha.
Ühtekokku käis päkapikumaal tegevus üheksas toas. Jõuluvana toas võttis külalisi vastu jõuluvana, kellega koos lustiti ja prooviti maiusi. Lisaks sai pilti teha. Piparkoogitoas käis agar piparkookide tegemine. Pannkoogitoas sai jälgida, kuidas klubi Aal pannkooke valmistab ja neid ka maitsta. Inglite toas oli võimalus uudistada huvitavat näitust ja proovida ingli tiibu.
Põneva ja huvitava elamuse pakkus Jaaniraotu OÜ miniloomaaed oma loomade ja lindudega. Uudistada sai jaanalinnu mune, saadaval oli omaküpsetatud leib ja piparkoogid.
Traditsioonilisel Mooste jõulumaal oli huvilistel sedapuhku võimalus osa saada nelja koja tegemistes. Sepikojas sai ka ise proovida oma võimeid raua tagumises ning õnnetina valamises. Villakojas meisterdati puulitrile villast lambakuju ja pärast riputati see kaela. Samuti sai uudistada villast tehtud asju. Folgikoja laval toimunud etenduses osalesid kaks jänest, kaks hunti ja karu. Etendati tükki, kus jänesed pidid kohale toimetama jõuluvana kingikoti, mida pahad hundid püüdsid ära varastada. Appi tuli karu ja koos etendust vaadanutega saadi huntidelt kingikott tagasi. Edasi siirduti Folgikoja eeskotta, kus ootas jõuluvana. Koos lauldi ja lastel oli võimalus istuda jõuluvana põlvel.
Mooste mõisa arendusseltsi juhi Ülle Prosti tagasivaatel sai tänavusest jõulumaast osa ligi pool tuhat last. Kaugemad tulijad olid Tartust ja Võrust. «Eriti korda läks lastele jõuluetendus,» pani Prost tähele.
Ettevalmistusi laste vastuvõtmiseks alustas 25-liikmeline meeskond hea mitu kuud tagasi. Igal aastal on liitunud ka uusi tegijaid.
E STuudio jõulukontsert 26. detsembril
20 detsember, 2010
Küllap on üllatustejadast tähelepanuväärsemad Heini Vaikmaa ja tõik, et koorilauljad iiri rahvatantsu tantsima pannakse.
Mahavoki looja Heini Vaikmaa pole Põlvas E STuudio dirigendi Külli Lokko sõnul sugugi mitte esimest korda. «Meie koostöö algas juba aastaid tagasi. Heini on minu väga hea sõber,» lisas Lokko. «Meie kahele eelnevale CD-plaadile ja salvestustele on Heini loonud saateid.»
Lokko hinnangul andis tõuke Mahavoki laule õppida see, et ansambel on viimaste aastatega tuhast tõusnud ning aastatetagune looming taas populaarseks muutumas. «Eks Heinil ole praegu huvitavad ajad. Küllaltki ootamatu tähelepanu tema tegemistele on teistpidi aga andnud talle võimaluse jällegi aktiivselt muusikat teha,» arvas Lokko. Koos E STuudio tütarlastekooriga esinev Vaikmaa paotab kontserdil ühtlasi laulude sünniga seotud põnevaid seiku.
Produtsendi, reklaamijuhi, lavastaja, kunstilise juhi, dirigendi ja isegi tantsuõpetaja kingades ruttav Külli Lokko teab, et hea kontsert sünnib ainult siis, kui kõvasti tööd teha. «Eelseisva kontserdi ettevalmistusperiood on olnud kaks kuud. Sellel kontserdil esitatu on nullist omandatud,» rääkis Lokko. Dirigent peab märkimisväärseks seda, et ka tütarlastekoori lauljad on kontserdikorraldusvaimust haaratud ning tahavad kogu hingest proove teha. «Eriti uus, huvitav ja põnev on kõigi jaoks mõistagi iiri tants.»
Kaheosalise kontserdi esimene pool on pühendatud Mahavokile ning teine pool muudab lava järsult särtsakaks iiri folgiareeniks. «Esitusele tulevad iiri tantsud, mille seaded on loonud Andre Laine. Kaasa tantsivad ka Meie Stuudio tantsijad,» tutvustas Lokko kontserdikava. Kuid mitte ainult Andre ise, vaid ka Külli Lokko ise on seekord tantsuõpetajana tegev. «Olen iiri tantsu õppinud ning kogu iiri muusika ja folkloori vastu on mul väga suur huvi. Ilma huvita ei saakski sellist kultuurinähtust noortele edasi anda,» usub Lokko. Lisaks tantsule ja laulule on laval ka live-bänd ning tütarlastekoori liikmeid näeb iiri rahvamuusikale omaseid viise viiulitel mängimas.
Kontserdi nimi «Ring ümber» sündis Lokko sõnul «kuidagi loomulikult». «Mõeldes iiri tantsudele, mööda saanud eriti edukale aastale, Itaalias võidetud preemiale, tekkis tervikkonseptsioon – ring.» Kõigele lisaks on Lokko sõnul mõtteid lisanud ka mööda saanud aasta 2010 kui ümar ja ilutsev number.
Järgmisel pühapäeval algusega kell 17 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses toimuv E STuudio kontsert «Ring ümber» ootab kõiki muusikasõpru osa saama kordumatust elamusest.
Räpina noored taaselustasid lennupulma traditsiooni
13 detsember, 2010
abituriendid olid nõuks võtnud maha pidada suurejoonelise lennupulma ning sõitsid siis uhke pulmarongina mööda Räpina tänavaid.
Kõik oli nagu päris. Traditsioonikohase hilinemisega aulasse saabunud pruut Maarja võttis külalised sõnatuks. Seda õnnelikum näis peatne värske abielumees Karl. Tseremoonia kujunes meeleolukaks. Pärast jah-sõna uputas pruut oma neiupõlvenime igaveseks. Kohustuslike lapse mähkimise ja puulõhkumisega sai pruutpaar kenasti hakkama, nagu tublidel abieluinimestel kombeks.
Pulmaõhtu jätkus Linte külakeskuses, kus oli kaetud laud. Külaliste hulka lendas nii pruudkimp kui sukapael. Piduliste ülev meeleolu ei tahtnud vaibuda. Pruut kommenteerib oma elu ilusaimat päeva nii: «Tegemist oli küll libapulmaga, kuid sagimist ja närveldamist oli sama palju kui päris pulmas. Kõik sujus väga hästi, pulmaauto oli luksuslik ning juht tasemel.»
Noored jäid endi poolt korraldatud peoga rahule. Ka klassijuhatajatel jätkus kiidusõnu ning neis tekitas pulm ka veidi nostalgiat.
Põlva Lasteaias Lepatriinu toimus heategevuslik kroonilaat
13 detsember, 2010
Tulijad teadsid, et toimumas on Lepatriinu kolmas heategevuslaat, mis sel korral kandis nime «Kesknädala kroonilaat».
Laadalisteks olid nagu ikka lastevanemad, perede liikmed, sõbrad, tuttavad ja teisedki asjast huvitatud isikud. Iga saabuja sai väraval maja perenaiselt Ene Tigaselt ja hoolekogu esimehelt Evo Sirendilt pisikese porgandiroosi.
Valgustatud välitelgis pakkusid kokad Eha ja Valve ning logopeed Helve Lepatriinu nimirooga «Täpipuder», päikselist kõrvitsasalatit, küpsetisi ja sooja glögi.
Sõna «kroon» on võimalik mitut moodi tõlgendada, seda oli näha ka kauplejate uhketest peakatetest.
Kunstlikult lopsakaks vormitud punnis põskedega pirukatädilt osteti küpsetisi suure rõõmuga, sest hõige «Pirukaleee!» tõi eakamatesse laadalistesse vana aja nostalgia, lapsed aga said pärast pikka tunnistamist aru, et tegemist on head huumorisoont omava õpetaja Annega.
Laada külalistele pakkus isetegemisrõõmu kaks meisterdamistuba: ühes õpetas lapsevanem Marge paberist nukke tegema ja neile riideid disainima, teises valmisid õpetajate Tähte ja Ave juhendamisel päkapikud.
Käsitöö «Nipet-Näpet» letis leidus maitsekaid ehteid, laastupilte, süüteküünlaid ehk kaminaroose, vilditud vigureid, kootud susse, sokke, kindaid, seinakaunistusi, siidisalle ja muudki. Suurte lepatriinukate loovalt isetehtut said soovijad osta nii endale kui kingitusteks. Ostukottidesse libistati kiirelt koduhoidiseid ja sügisande. Lasteaia sümboolikaga värvilised T-särgid olid samuti nõutud kaup.
Nii mõnigi lelu ja raamat sai endale uue elu teise lapse mängumaal. Tihe tunglemine käis ümber leti «Iga loos võidab». Arvata võib, et õnne proovis enamik laada külastajaid. Muusikasalongis pakkus eelmistest laatadest tuntust kogunud «Kassikohvik» soolast ja magusat nii kohapeal põske pistmiseks kui ka koju kaasa võtmiseks.
Kadrilaupäeval aset leidnud laadal olid üllatusesinejateks Martideks-Kadrideks maskeeritud kullatriinude ehk IB rühma lapsed.
Laadatulu läheb lasteaia pesamunadele
Kahetunnise ürituse kulminatsiooniks kujunes oksjon. Naljatlevad sõnameisterlikud õhtujuhid Kaido ja Peeter müüsid maalitud kivi, kaks reljeefset seinapilti ja aialaua kaugelt üle alghinna. Annetusekasti raha poetanud lahkete inimeste vahel loositi välja tänumeened, milleks olid sponsorite kinkekaardid ja lilled. Külalistena võtsid meie laadast osa Maarja Küla rahvas ja Kõlleste kommimeistrid.
Õues jõudu kogunud lumetuisku trotsides võeti «Lumekohvikust» kaasa veel sooja «Täpiputru» ja hea tundega südames asuti koduteele.
Täname linnapead Tarmo Tamme, Lepatriinu endisi juhatajaid Ingrid Madalveed ja Aino Rämsonit, kes oma kohalviibimisega meid austasid. Sügavad tänukummardused sujuva koostöö eest lasteaia hoolekogu liikmetele.
Laata toetasid paljud firmad ja üksikisikud, kelle nimed on ära toodud lasteaia kodulehel www.lepatriinu.ee
Hea tegu soojendab südant! Müügist saadud tulu ja annetused – kaheksa tuhat krooni – lähevad lasteaia sõimeealiste mänguplatsile ronimisvahendi ehitamiseks, kus pisitriinud saavad uue aasta kevadel liugu lasta, ronida ja mängida.
Ene Tigase, Veera Kutseri, Anne Vanahansu, Heldin Punga, Mare Noole, Silvi Kure ja Inge Klade eestvedamisel on lepatriinukad taas valmis koostööks ja järgmisteks heategudeks.
Matemaatikalaager ei koonerdanud teadmistega
13 detsember, 2010
Põlva Ühisgümnaasiumi matemaatika õpetaja ja ühe organisaatori Piret Viili sõnul on selline intensiivistatud õpe kasulik just neile, kel matemaatika vastu keskmisest suurem huvi.
Uue õppekava järgi muutub senini põhikooli aineprogrammis tähtsal kohal olnud matemaatika olulisemaks ka gümnaasiumiastmes, seda just põhjusel, et abituriendi kohuseks jääb sooritada ka matemaatika riigieksam.
Matemaatika õppeainena on aga koolides Viili sõnul populaarsust kaotamas seda just ühiskonna humanitaarsuunalise pöörde võtu tõttu. «Matemaatikalaager sai alguse, sest tahtsime olümpiaaditulemusi tõtsta ja rõhutada neid matemaatilisi valdkondi, millele koolis niivõrd palju rõhku ei pöörata,» rääkis Viil. «Seeläbi tahame tuua matemaatika juurde neid, kel selle vastu huvi on ning anda neile lisateadmisi.»
Lahenduskäigus vajalik lugemisoskus
Iga-aastaselt on laagri programmis olnud tähtsal kohal geomeetria, vormistamine ja üldised teadmised ülesande lahenduskäigust. Küsinud miks vajab õpilane olümpiaadiülesannete lahendamiseks intensiivistatud õpet ja kas põhjuseks võiks olla selles nn ülesannete trikiga esitamine, vastas Viil, et trikitamisest on asi kaugel. «Olümpiaadiülesanded vajavad kindlasti lugemisoskust ning erinevate matemaatikaosade seostamisoskust,» nentis Viil. «Ka põhikooli ja gümnaasiumi eksamite lahenamisel saab tihti määravaks lugemisoskus.»
Põhjuseks, miks matemaatika populaarsus koolidest kadumas on, peab Viil mitte humanitaarteadusi eelistavat riiklikku õppekava vaid üldist suunamuutust ühiskonnas ja õpilaste hulgas. «See, et õpilased mingil hetkel matemaatikat enam õppida ei taha, tuleb siiski algkoolist,» arvab Viil. «Algkooli programmis on liialt palju kirjalikku matemaatikat, kuigi see kooliaste peaks treenima õpilase peastarvutamise oskust.»
Samuti on Viili sõnul matemaatika intensiivistamine vajalik kuna tundide arvu on kärbitud. Materjal püsib aga endiselt sama mahukana.
Kahepäevane õpimaraton
Kahepäevase matemaatikalaagri jooksul toimus sõna otseses mõttes nn õpimaraton, kus lisaks tavapärasele koolimatemaatikale said õpilased võimaluse kuulata loenguid nagu seosed füüsika ja matemaatika vahel, tõenäosus (Tartu Ülikooli õppejõud Hannes Jukk) ning lahendati ülesandeid Soome matemaatika olümpiaadidelt.
Kuidas siis Soome ja Eesti matemaatika olümpiaadiülesanded üksteisest erinevad? Õpetaja Piret Viili hinnangul on Soome ülesanded kohati lihtsamadki. «Ülesannete lahenduskäik on lihtsam, aga teksti lugemise oskusele on rohkem rõhku pööratud.»
Laagri jooksul käisid lastel külas inimesed finantsinspektsioonist, kes rääkisid õpilastele raha kasutamisest, panga valimisest jne.
Tagasiside noortelt laagri kohta:
– «Mulle meeldisid selle laagri loengud. Sain uusi tutvusi.»
– Õppisin lahendama sudokuruute, uusi valemeid ning võtteid, kuidas kiiremini arvutada.»
– «Sain uusi teadmisi füüsika kohta.»
– «Õppisin, et enne panga valimist tuleb neid võrrelda ja et kodukindlustus ei tasu lume all vajunud katust kinni.»
Liikluskasvatus tõi tunnustuse Värskale
13 detsember, 2010
OÜ-st Valgemetsa Puhkeküla ja
Rainer Rahasepp Põlva Politseijaoskonnast.
Lõuna Regionaalse Maanteeameti avalike suhete nõuniku Liis Rohtmetsa edastusel leidis märkimisväärse panuse eest liikluskasvatusse sellel aastal tunnustamist üheksa õpetajat, kuus koostööpartnerit, kaks omavalitsust ja neli sündmust.
Parimate liikluskasvatuse sündmuste hulgas on ohutuspäevad Valgemetsa laagris osalevatele lastele ja noortele (Katrin Pree, OÜ Valgemetsa Puhkeküla).
Liikluskasvatuse aasta koostööpartnerite hulgas on Rainer Rahasepp Põlva Politseijaoskonnast, Erki Remmelkoor Lõuna- Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroost ning Peeter Rehemaa Lõuna Prefektuurist.
Liikluskasvatuse aasta õpetajate hulgas on Ille Sõrmus Valga Gümnaasiumist ja Anu Raag Misso Keskkoolist.
«Inimesed ja organisatsioonid, keda tänavu tunnustame, on teinud palju tööd ja näinud vaeva selle nimel, et me liikluses ellu jääksime,» rääkis Lõuna Regionaalse Maanteeameti liikluskasvatuse juhtivspetsialist Kai Kuuspalu. Tunnustamise eesmärk on väärtustada neid, kes on oma piirkonnas liiklusohutuse ja -kasvatuse alase teavitustööga silma paistnud.
Tunnustamisürituse tublimatele liikluskasvatajatele korraldas Lõuna Regionaalne Maanteeamet esmakordselt möödunud aastal. Tänavu toimub pidulik tänuüritus 9. detsembril Tartu Ülikooli kohviku kaminasaalis.
Ahja tüdruk Signy Aarna parim naismängija
13 detsember, 2010
parimaks naismängijaks. 20-aastane Signy mängib klubijalgpalli Põlva FC Lootoses ja kuulub ka Eesti Naiste Rahvuskoondisse. Jalgpallimängu kõrvalt õpib Signy teist aastat Tartu Ülikoolis kehakultuuri.
Kuidas jõudsid jalgapalli juurde?
Jalgpallist hakkasin huvituma koolis, kui olin umbes 10-aastane.Mitmeid kordi käisin lihtsalt eemal vaatamas, kuidas vanemad tüdrukud tollase kehalise kasvatuse õpetaja Vaike Lauri juhendamisel jalgpalli mängisid.Ükskord võtsin julguse kokku ja läksin trenni. 13-aastaselt kutsuti mind mängima Põlva FC Lootose võistkonda, kus mängin ka hetkel.
Miks oled just jalgpalli juurde jäänud?
Minu jaoks on jalgpall kõige meeldivaim tegevus siin maailmas üldse. Kindlasti ka sellepärast, et see on tõeline võistkonnamäng, kus peab alati arvestama kõigiga.
Hetkel mängid klubijalgpalli FC Lootoses. Kuidas on see hooaeg läinud?
Sellel aastal saavutasime meistriliigas 4-nda koha JK Pärnu, FC Levadia ja FC Flora järel. Hoolimata sellest, et oleme meistriliiga noorim võistkond, oleme olnud tugevatele võistkondadele vääriliseks vastaseks.
Mängid ka Eesti koondises, räägi sellest lähemalt.
Koondises tegin debüüdi 2007-ndal aastal, kui olin 17. Võin öelda, et see hooaeg koondisega on olnud nii võistkonna, kui ka minu jaoks väga tähtis. MM-i valikmängudes saavutasime väga tähtsaid võite vastaste üle, kes asuvad meist kõrgemal positsioonil.Võitsime Horvaatiat, Põhja-Iirimaad ja Serbiat.
Millist positsiooni mängid?
Kui jalgpalliga alustasin olin enamasti väravaht. Koondises olen ründaja. Sellel hooajal lõin koondise eest seitse väravat, neist kaks MM-i valikmängus Horvaatiale.
Kui tähtsaks pead tunnustust, mille said sellel aastal Eesti Jalgpalli Liidu poolt?
Eks iga tunnustus on väga oluline olgu see siis väike või suur. Ka see tunnustus on minu jaoks väga suur au ja olen selle üle väga õnnelik. Kuigi see tuli mulle suure üllatusena.
Mis teeb jalgpalli Sinu jaoks eriliseks?
Väljakul olles mõtlen ma ainult jalgpallile, unustades kõik mured ja probleemid. Jalgpall on mäng milleta ma ei kujutaks enda elu ette.Tänu sellele olen ma leidnud palju sõpru ja saanud väga palju maailmas ringi reisida.
Mis on Sinu eesmärk jalgpallis? Kuhu tahad jõuda?
Kindlasti tahan ma mängida jalgpalli veel väga pikka aega. Minu unistuseks oleks mängida kunagi mõnes välisklubis, mis ei ole sugugi võimatu. Selle nimel pean veel rohkem vaeva nägema ja rohkem tööd tegema.
Põlva underground tõusis tuhast
12 detsember, 2010
lootusetuna tundunud koomast tuli välja vana hea underground. Nimelt sai ta 26. novembril elustava süsti alternatiivüritusega «In Touch With Party». Nimi üsnagi intrigeeriv ja mitmeti mõistetav, kohati suisa arusaamatu, nagu heade ravimite puhul ikka kipub olema.
Peamine on usk selle toimesse. Ja asi toimis tõepoolest. Ju pole Põlva rockipublik ka oma usku kaotanud. Ligi 300 erinevas vanuses positiivselt meelestatud külastajal ei tulnud pettuda. Avaakordidele oli au kohalikul trashmetal bändil Altheria, kes oma brutaalsete kitarririffide ja teispoolsusest kostva vokaaliga tundus üsnagi veenev. Igal juhul soojenes publik hetkega. Tõeline power vallandus aga Ahja rokkarite Leegitoru ülesastumisel.
Kuulamist olenemata vanusest
Kuna tegemist on suuresti kaverite bändiga, jagus äratundmisrõõmu kõigile, sõltumata kuulaja «väljalaske aastast». Viimase fataalse elustava siraka sai underground vanalt healt energiavabrikult Winny Puhh. Läbi pikkade aastate teades, kellega ja millega on tegu, suudavad need võõbatud pahad poisid ikka millegagi üllatada ja igivärsked olla. Vallatult hea ja halva maitse piiril balansseerimine, sealjuures kordagi labasusse libastumata, kuulubki undergroundi ja üle üldse kogu rockielu jätkuva tervistamise imerohu peamiste komponentide hulka. Rockmuusika, raiugu seda vanad karvased ja nahas rokipeerud või noored vihased metallistid, vahet pole, on ajast aega olnud alfaisaste pärusmaa. Samas polnud ürituse korraldajad sugugi unustanud meie õrnemat sugupoolt.
Kultuurikeskuse tantsusaalis keerutasid samaaegselt undergroundis toimuvaga plaate DJ Siim Pohlak, DJ Renate ja üllatuskülalisena El Mayonesa Argentiinast. Viimase puhul oli raudpolt, et keegi tantsuplatsil külmaks ei jäänud (vastupidiselt õues valitsenud pakasele). Kuumad ladinabiidid panid ka kõige tuimemad pepud liikuma. Ei oskagi muud öelda, kui et igati korda läinud reanimatsioon. Suur tänu korraldajatele DJ Siim Pohlakule (TRE, Tallinn) ja Hanno Sellisele (DJ Kepu, Põlva). Ja… you are welcome again (olete jällegi oodatud – toim.).
Ees seisavad uute ürituste plaanid
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusel on aga oma mõtetes ja plaanides juba mitu uut üritust undergroundis. Jäägu aga see üllatusena uude aastasse.
Praegu katsume vana aasta väärikalt lõpuni viia. Arsise kellade ansambel võlub lummava jõulumuusikaga 12. detsembril kell 17.
Punkti paneme sellele aastale 28. detsembril suure aastalõpu tantsupeoga. Õhtul mängib põlvalaste lemmikbänd Regatt, kes alati suurima hea meelega Põlvasse esinema tuleb ja meie publikut naudib. Õhtut juhib staažikas ja tunnustatud showmees ja mustkunstnik-žongleerija Alar Mänsalu, kellelt kingituseks meeleolukad, tempokad etteasted. Lahti läheb tõeline tulevärk. Ilmuvad ja kaovad ei tea kust ja kuhu vihmavarjud, jalgpallid, vaasid, lendavad mängukaardid. Olge valvsad, et teie käelt ei kaoks kell, ehk siis õhtu lõbustavad teid Al ja Sylvia. Meeleolukad etteasted toovad teieni tantsuklubi Maarja noored tantsijad Reno Olle juhendamisel. Enne keskööd pakub aga silmarõõmu sensuaalne varieteeprogramm tantsutrupilt Flash. Ei puudu ka ilutulestik, misjärel jätkab DJ Kepu retrostiilis (nii helis kui pildis) varaste hommiktundideni. Avatud on baar kuuma kohvi ja peente napsudega. Pidu algab kell 20.
Ära unusta külastada ka 11. detsembril omatoodangu jõululaata ning 15.-16. detsembril päkapikumaad. Rõõmsate kohtumisteni Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus kutsub osa saama Arsise kellade ansamblist 12. detsembril kell 17 ja 28. detsembril toimuvast aastalõpu tantsupeost ansambliga Regatt ning omatoodangu jõululaadast 11. detsembril jätkuga 15.-16. detsembrini toimuvast päkapikumaast.
Marju Lauristin: Facebookiga ei saa abielluda
25 november, 2010
alguses pilgu tagumistele ridadele, mis olid kõige tihedamalt täidetud.
«Komme otsida tagumist rida on samuti üks vaesuse põhjusi – nad ei kuule ega näe kõike. Ka ma ise armastasin koolis tagapingis istuda – aga ma kuulasin hoolega.»
Potentsiaalse vaesega on professori äratundmisel tegemist siis, kui inimesel hakkab iseendaga igav, kui ta ei tea, mida oma ajaga peale hakata. «Sel juhul hakatakse tühjust täitma asjadega – ostetakse endale ilusam auto, naine või mees – aga ikka on tühi ja vaene. Majanduskriis sellest tekkiski, et järjest rohkem oli vaja kulutada.»
Vaesuse tunnuseid on Lauristini tõdemusel seegi, kui kurdame meist rikkamate üle. «Tõsine rikkuse allikas on aeg ja sõbrad. Väga vaene inimene on see, kellel ei ole kedagi, keda toetada. Kui me ei taha muutuda vaeseks, peame olema olemas iseenda ja teiste jaoks.»
Tõsiseks ohumärgiks pidas professor asjaolu, et meil on liialt palju hariduseta poisse, kellel ei ole seetõttu tööd ega raha. «Tüdrukud – ärge jätke poisse üksi, vaid võtke nad alati kampa! Ja ka poisid – ärge jätke tüdrukuid üksi! Kui poiss taipab alles 25-selt, et jättis asjata pooleli kas seitsmenda või kümnenda klassi ja kui ta aru saab, et keegi ei ole tast tegelikult huvitatud, lähebki ta arvutisse. Aga Facebookiga ei saa ju abielluda.»
Kui sa midagi ei tee ega loe, ei ole Lauristini tõdemusel millestki ka rääkida. «Seadke ikka sammud tippude järgi – seda vähem ähvardab teid vaesus. Kohtumiseni ülikoolis!»
Rahuldust pakub vaid eneseületamine
11-kordne Eesti meister ja kahekordne Põhjamaade meister kulturismis Ott Kiivikas on tulnud Eesti noortemeistriks nii käsipallis, korvpallis, jõutõstmises kui kulturismis. «Ärge kartke välja ütlemast oma unistusi kõva häälega! Seadke endale vahe-eesmärke. Kui jääte istuma, ei muutu midagi. Paljud ei lähe võistlema ainuüksi sellepärast, et teised on paremad. Kõik ei saagi võita – mina jään rahule vaid siis, kui olen eelmisest korrast parem. Just see võti viib elus edasi!»
Vanematele pani Kiivikas südamele seda, et nad ei sunniks lapsi tegema seda, mis neil enestel tegemata jäi. «Las laps leiab ise, mis talle meeldib. Proovida tasub erinevaid asju, selgitamaks, mis alal oled tõeliselt edukas. Trennis ei ole mõtet käia treeneri, vaid iseenda pärast.»
Uue Ajastu Festivali peakorraldaja, karjäärinõustaja Lehari Järg õpetas vahet tegema ratsionaalsel (IQ), emotsionaalsel (EQ) ja spirituaalsel (SQ) intelligentsusel. Kui IQ on kaasa sündinud, siis EQ ja SQ on arendatavad. Inimese edukus sõltub 80 protsendi ulatuses EQ-st, s.o tunnete tundmisest ja mõistmisest, suhtlemisoskustest, intuitsioonist ja motivatsioonist. SQ puhul otsitakse vastust küsimustele «Kes ma olen?», «Mida ma tahan?», «Mis on elu mõte?».
«Samas tõeliselt oluliste asjadeni võib jõuda vaid spirituaalse intelligentsuse kaudu,» toonitas Järg.
Maavanem Priit Sibul lõi Facebooki konto kuu aega tagasi ning tema sõbralistis on 375 inimest. «Tegelikult on mul neli sõpra, kellega saab kõigest rääkida. Kutsun teid üles üksteist märkama ka päriselus, mitte üksnes arvutis. Arendage endas andeid ja külgi, milles olete tugevad – need panevad teist huvituma!»
Pärastlõunal jagunesid noortekonverentsil osalenud õpilased kunsti (juhendaja Ako Laugamets), vaba mõttekoja (Lehari Järg), tantsu (liili Saar), muusika (Contra ja Groundhog Day). teatri (Rivo Veski) ja filmi (Lauri Nagel) töökoja vahel.
Noortesõbralikem on Kanepi vald
Põlvamaa noortesõbralikuma omavalitsuse tiitli pälvis võttis vastu Kanepi vald, rändkarika võttis vastu avatud noortekeskuse juht Annika Ladva.
Valikute tänava elanikud pakatasid energiast
24 november, 2010
24. novembril toimus Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse fuajees noorte infomess «Valikute tänav».
Paljude seas tulid suisa oma telgiga noortele enda olemasolust teada andma naiskodukaitse aktivistid. Põlva ringkonna esinaise Karmen Kevvai sõnutsi käiakse kodukaitset tutvustamas võimalikult erinevates noorteringkondades, sealhulgas nii noorte- kui külakeskustes. «Huvitegevuse kõrvale pakume seeläbi üheks tegevuseks naiskodukaitset. Meiega saab liituda alates 17-ndast eluaastast. Lisaks on võimalik tulla ka kodutütreks või noorkotkaks.» Messidel ja infopäevadel käies on Kevvai sõnul näha nii neid, kes tulevad ise ja kodukaitse vastu huvi tunnevad, kui ka neid, kellele peab juurde astuma, et huvi tekkima hakkaks. «Üldiselt moodustub kogu meie võrgustik ikkagi läbi kaasamise. Kui keegi on liitunud, võtab oma sõbra kaasa ja nii tulebki liikmeid ükshaaval juurde,» tutvustas Kevvai liikmete värbamise süsteemi.
Maaülikool on rohelise elu maakonnas popp
Valikute tänava üsnagi kirju elanikkond andis märku sellest, et pisikesse Põlvasse on kohale tulnud suurem jagu Eesti tähtsamaid õppeasutusi, et oma tegevust noortele tutvustada. Eesti Maaülikoolist oli kohal Kadri Kalle, kes pidas messile tulekut heaks vahetu kontakti tõttu Põlvamaa noortega. «Protsentuaalselt ei oska öelda, kui palju Põlvamaa noori täna maaülikoolis õpib, kuid kindel on see, et päris omajagu. Huvi meie vastu on suur. Just hetk tagasi lahkus siit noormees, kes ütles, et ilmselt uuel õppeaastal kohtume maaülikoolis,» märkis Kalle.
Vana-Antsla Kutsekeskkoolgi oli Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse uksed üles leidnud ning Valikute tänavas end mugavalt sisse seadnud. Kooli huvijuhi Elin Krooni sõnul tuleb selle eest vaid tublit korraldusmeeskonda tänada, et kool messist kuulis ja kohale tulla otsustas. «Kui kool käib messidel, siis kool on olemas,» arvas Kroon. «Seeläbi saame end näidata, vahetada kontakte teiste koolidega ning meie kooli noortel on võimalik end reklaamida.» Valikute tänava Vana-Antsla Kutsekeskkooli laua taga tutvustati lastehoidu, ehitust ja põllumajandust – põhierialasid, mida koolis võimalik õppida on. «Peagi on meie koolis võimalik pärast keskkooli jätkata õpet ehituse ja puhastusteeninduse alal,» rääkis Kroon.
Omad rohelised ja toredad aialised
Rohelise auraga juba kaugele kumav Räpina Aianduskool säras sõbralikkuse ja avatusega. Miks otsustasid Räpina kooli õpilased end Valikute tänavale koduselt sisse seada? «Sellepärast, et tutvustada enda kooli kui väga looduslähedast ning loodussõbralikult meeldiva kollektiiviga keskkonda, kuhu tasub kõigil põhikooli või keskkooli lõpetanutel tulla,» vastas kooli õpilane Toomas Mastik. «Räpina ise on juba väga looduslähedase keskkonnaga, mistõttu tasub aianduskooli õppima tulla. Meie koolist sirguvad tulevased keskkonnainspektorid, keskkonnaameti esindajad ja haljastajad.» Räpina Aianduskooli hoonet kujutava pusle kokkupanijaid premeerisid noored aiandusentusiastid meenega.
Päris aianduskooli kõrval asus vähemalt Põlva õpilastele juba vägagi populaarne õppesihtkoht Võrumaa Kutsehariduskeskus, kus õpilane Kati Rattasepp teavitusvalmidust üles näitas. «Võrumaa Kutsehariduskeskus on Põlvamaal populaarne just seetõttu, et asub siitkäivatele õpilastele lähedal ning pakub väga laia valikut erialasid.»
Sekka hüplevaid tänavakultuurnikke
JJ Street Dance Company tantsijad, kelle juhendada oli üks töötubadest, olid samuti endale boksi infomessi tarvis püsti seadnud. Põlva tantsutreener Mari Venski sõnul tuleb suur osa noori neile tantsima just seetõttu, et neil avaneb võimalus näha, mis on tänavatants ja tänavakultuur. «Üldiselt pole tänavakultuur veel Põlvas väga arenenud, kuid tahaksime seda noortele lähemale tuua. Just seetõttu otsustasime ka messil osaleda,» rääkis Venski. Treeneri sõnutsi pole nn nullmesse veel olnud. «Alati on uusi huvilisi just messide läbi meie truppi kaasatud. See on kõige parem moodus endale reklaami teha.» Töötoa plaanidest rääkides mainis Venski, et kavas on rääkida tänavakultuuri ajaloost ning eesmärgiks siduda see sotsiaalsete probleemidega nagu näiteks meelemürgid. Tantsutoa töötulem esitati noortekonverentsi lõpus ka suurema vaatajaskonna ees.
Infomessi «Valikute tänav» kiirringkäik osutus vägagi ülevaatlikuks ning noorte aktiiv paiskas endast tohutul hulgal energiat. Loodetavasti jagus neil entusiasmi ja positiivsust päeva lõpuni.
«Tahan sulle öelda…» juubeldas
23 november, 2010
raamatukogu eestvõtmisel kokku juba 10. korda. Esmakordselt toimus konkurss 2001. aastal.
Konkurss on kasvanud üle-eestiliseks ja kaalu lisab ka mõne aasta eest alanud koostöö Eesti Harrastusteatrite Liiduga.
Tänavuse konkursi juhatas sisse Viluste Põhikooli raamatukogu Katuseteater Ene Mähari juhendamisel. Noored näitlejad pühendasid oma võluvad ja teravmeelsed etteasted lugemisele ja raamatule.
Võistlemas oli seekord 32 õpilast. Traditsiooniliselt tuli ette kanda luuletus ja proosapala (viimase puhul tuleks edaspidi jälgida, et ei ületataks ajalimiiti, milleks on seitse minutit).
Autorite ring, kelle loomingut esitati, on mitmekesine ja huvitav – Leelo Tungal, Kristiina Ehin, Grigori Oster, Oscar Wilde, Jüri Ehlvest, Karl Rumor, Mathura, Jacques Prévert jt – mis näitab, et repertuaarivalikul tehakse tõsist tööd. Repertuaari sobivust esitajale võtavad hindajad alati arvesse. Lisaks on väga olulised sõnumi edastamise ja publikuga suhtlemise oskus ning diktsioon. Seekord kuulusid žüriisse Endla Kaar, Ako Laugamets, Maret Oomer (esimees), Külli Ots, Anne Prangel, Aime Sabre ja Trifon Sedõh. Viimane õpilaste esindajana.
Repertuaar oli reeglina sobiv ja mööda looviti ka etluskonkursside tavalistest karidest. Nii õnnestus hästi Betti Alveri luuletuse «Tulipunane vihmavari» tõlgendamine (tegemist on täiskasvanu pilguga lapsepõlvele, mida noortel on raske edasi anda). Harrastusteatrite liidu esindaja Maret Oomer juhtis tähelepanu mõnele asjale, mis etlemisel ikka ette tulevad: jäägu läbielamine teatrilavale, eteldes tuleb jutustada lugu; proosa puhul on monoloogist kergem esitada dialoogi; mõneski loos on tore püant, mida esitaja ei tohi aga ette ära naerda.
Konkursi tulemused:
4.-6. klass
I koht Andrus Punt, Tartu Raatuse Gümnaasium 6. klass, juhendaja Eha Valge
II koht Jan-Mattias Kottise, Põlva Keskkool 4. klass, juhendaja Kati Kirikal
III koht Eliise Tamme, Toila Gümnaasium 5. klass, juhendaja Katrin Kivimeister
Eripreemia Kelly Mattus, Põlva Keskkool 5. klass, juhendaja Eha Kraav
7.-9. klass
I koht Maris Lutsar, Põlva Ühisgümnaasium 7. klass, juhendaja Annely Hindrikson
II koht Eleriin Käo, Põlva Ühisgümnaasium 8. klass, juhendaja Annely Hindrikson
III koht Marianne Leotoots, Põlva Ühisgümnaasium 9. klass, juhendaja Merle Pintson
Eripreemia Kaari Kallas, Ruusa Põhikool 9. klass, juhendaja Inga Ennok
10.-12. klass
I koht Eliisa Seedre, Põlva Ühisgümnaasium 12. klass, juhendaja. Merle Pintson
II koht Triin Rannamaa, Kohtla-Järve Järve Gümnaasium12. klass, juhendaja Ilme Hallik
III koht Reilika Mägi, Põlva Ühisgümnaasium 12. klass, juhendaja Annely Hindrikson
Eripreemia Viljar Andrejev, Toila Gümnaasium 11. klass, juhendaja Katrin Kivimeister
Eripreemia Mari-Liis Männiste, Põlva Ühisgümnaasium 10. klass, juhendaja Maia Punak
Publikupreemia Viljar Andrejev.
Põlva noored koguvad I advendil linlaste ande
18 november, 2010
Tänavusel tseremoonial püüavad noored esivanemate hingi ning koguvad linnarahvalt jõuluande Mesimummi ja Roosi Kooli laste toetuseks. Iga-aastast kuusetulede süütamist korraldab Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus.
Teatavasti sai jõulumees oma kaasaegse, rahvusvaheliselt levinud puna-valge välimuse 1932. aasta Coca-Cola reklaamikampaaniast. Noored eksperimentalistid vaatavad aga ajas tagasi ning toovad parki iidsed hääled ja müstilise valguse. Puna-valge kuue, päkapikkude ja jõuluvana asemel kõnetavad noored esivanemaid ja Eesti talurahvast.
Oma teekonnal erinevatest kesklinna punktidest parki toovad noored näitlejad kaasa jõuluande. Kõigil linlastel on võimalus anda oma panus ning teha peagi kättejõudva jõuluaja esimene heategu – selles ju kogu jõulude olemus peitubki.
Esimese advendi jõulutulede süütamisega tuuakse tuled kuusele aegade hämarusest ning ollakse heategevuslikud, loomaks jõuluaja saabumisest soe tunne nii abivajajaile kui heategijale.
Mikitamäel avati maakonna 11. noortekeskus
18 november, 2010
Seejärel esinesid tervituskõnega vallavanem Inge Hirmo ning vallavolikogu esimees Ilmar Palmik.
Noored ise olid ette valmistanud kava, tervitamaks oma külalisi. Eeskava alustati näidendiga, mille kirjutas avaürituse tarvis Eelika Lepasild. Lavastus kujutas endast tavalist noorte elu – vastakuti seisavad aktiivsed ja passiivsed noored, kes üritavad koos midagi korraldada.
Näha sai ka tantsu, mille seadis Laura Tillo. Viimasena esitasid noortekeskuse liikmed Jaan Tätte «Ojalaulu», mida kitarril saatis Argo Rõžikov.
Pärast etteasteid võtsid veel sõna Mikitamäe vallavolikogu, Mikitamäe Kooli, OÜ Alvar Puit, MTÜ Karisilla külaselts ning Kanepi, Räpina, Veriora, Põlva valla ja Orava noortekeskuste esindajad. Seejärel asuti suupistelaua juurde, kus külalised said pisut keha kinnitada ning üksteisega sõprussidemeid luua.
Edasi jätkus õhtu DJ Kristo Uljaku valitud diskorütmide saatel.
Mikitamäe noored tänavad südamest kõiki, kes on meid toetanud ja aidanud ning on rõõmsad, et on saanud endale võimaluse ja koha, kus veeta oma vaba aega, tegeleda erinevate tegevustega ning teostada oma mõtteid ja ideid.
Mooste valla noortetiim korraldab moemissi valimisi
18 november, 2010
Tänapäeval on mood ja moekas olemine muutunud väga oluliseks, eriti noortekultuuris. Paljud pisikesed tüdrukud unistavad modellikarjäärist ja paljude neidude eesmärk on välja näha võimalikult tuntud laulja, näitleja või filmistaari sarnane. Noored jälgivad pingsalt, mida nad selga panevad. Neile on tähtis popp välja näha.
Et anda noortele võimalus ennast teostada, otsustas Mooste valla noortetiim korraldada ürituse, mis peaks huvi pakkuma kõikidele moesõpradele. Üritusega püütakse saavutada tüdrukute paremat esinemisoskust, julgust, liikumist ja kõneosavust ning samas õpetame riietuse elavamaks muutmist.
Moekas olemiseks ei pea tingimata kõiki riideid poest ostma. Seda, kuidas rõivastele eri vahenditega uue näo saab anda, õpetatakse ka noorte moemissi valimisel. Noored õpivad tundma erinevaid riidematerjale ja värvilahendusi ning võimalusi, kuidas saab ehteid ja aksessuaare omavahel kombineerima.
Õhtu jooksul on publikul võimalus missikandidaatidega tuttavaks saada, näha noorte fantaasiat fantaasiakostüümide demonstratsioonil ning publiku silme all valmib omaloominguline komplekt etteantud materjalist.
Avatud on moetäika, kus saab osta noorte endi valmistatud ehteid, meigi, soenguvahendeid, lõhnu ning ka professionaalset jumestust. Žürii selgitab välja tublimad ja julgemad ning seejärel toimub autasustamistseremoonia.
Pimeda aja saab mööda saata kultuurikeskuses
18 november, 2010
Vahest ei peagi alati head pidu minema kodust kaugele otsima ning elamuse saab ka siit Põlvast. Niisiis kutsun üles rohkem huvi tundma ja ka külastama kultuurikeskuse novembri-detsembrikuusse plaanitud kontserte, pidusid ja muid üritusi.
19. novembril kell 19 on kõik oodatud «Kadri-Mardi trallile». Üritust veavad hoogsalt Peeter Änilane ning Andrus Paabut, Põlva Kultuuri -ja Huvikeskuse huviringid on valmistanud ette päevateemalised etteasted. Kogu lõbusat möllu aitab ühte siduda ansambel Seelikukütid. Üritus on tasuta.
Sel kuul taaselustame peaaegu kolm aastat seisnud vana hea Undergroundi. Et reanimatsioon oleks täielik ja tõhus, toimub 26. novembril pisikese festivali mõõtu alternatiivüritus «In Touch With Party». Undergroundis esinevad Winny Puhh, Leegitoru, Altheria, tantsusaalis on peaesinejad Elmayonesa (Argentiina) ja Renate.
Esimesel advendil ehk siis 28. novembril kell 16 algab Põlva linnapargis jõulukuuse tulede süütamine. Tseremoonia lavastab Põlva Eksperimentaalteatri juht Rivo Veski.
11. detsembril toimub Põlva Kultuuri-ja Huvikeskuses «Omatoodangu Jõululaat», kuhu on oodatud kauplema väiketootjad- ja ettevõtjad, käsitöölised, õpilased, eraisikud.
12. detsembril pakub tõelise jõuluelamuse Arsise kelladeansambel.
Oleks suisa kurjast, kui jõuluajal unustame oma pisipere. 16. detsembril korraldame kogupereürituse «Jõulusärin seitsme päkapiku kodus». Lapsed küpsetavad ja kaunistavad koos armastatud tegelastega piparkooke, õpivad jõulusalme ja harjutavad laule. Uudistada saab elusaid koduloomi.
Uue aasta avalöök toimub 1. jaanuaril 2011 kell 00.15. Pidu toimub kahes saalis – kultuurikeskuse peafuajees ja undergroundis.
Lähema teabe saamiseks soovitan jälgida reklaami Linnalehes ja Koidus, külastada regulaarselt meie kodulehte www.kultuurikeskus.ee ning kuulata raadiot. Kohtumispaik on kultuurikeskus!
Järjepidev selgitamine kannab lõppeks vilju
18 november, 2010
ohutuspäevi, mis kõik teenivad üht eesmärki – toetada laste turvalisust ja hoida noored pahandustest eemal.
Projekt «Tegijad» on noortele tegevust pakkunud neljal järjestikusel aastal. Lihvitud on suhtlemis- ja koostööoskusi, jagatud teadmisi seadusandlusest ja politseitööst. Projektis osalesid 12-16-aastased noored Kanepi, Valgjärve, Veriora, Laheda, Põlva ja Räpina vallast ning Põlva linnast, Võrumaalt Võru vallast ja Võru linnast.
«Tegijate» projekt viidi läbi kolmes etapis. Neist viimane ja värskeim leidis aset tänavu sügisvaheajal Võrus Kuperjanovi (KUP) jalaväepataljonis.
«KUP-i ohvitserid rääkisid sõduriks kutsumisest ja olemisest. Noored tutvusid väeosaga ja läbisid meeskondadena sõduriraja, pannes proovile taktikalised oskused, osavuse, kiiruse ja ohutuse. Nagu ikka, tuletati nüüdki meelde hea käitumise tava ning räägiti internetiohtudest. Õpitu kinnistamiseks vaadati erinevate teemade kohta videoklippe,» kirjeldas toimunut lõunaprefektuuri ennetusteenistuse ülemkonstaabel Peeter Pau.
Noored, kes osalesid projekti kahes või kolmes etapis, said tunnustuseks projekti logo ja toetajate logodega T-särgi ning tunnustuskirja. KUP-ilt said osalejad kingiks KUP-i logoga helkurid. Ühele poisile ja ühele tüdrukule, kelle voodid leiti hommikul ette teatamata ülevaatuse ajaks sõjaväes kehtivate nõuete kohaselt kordatehtud olevat, kingiti tunnustuseks termokruusid.
Põgusalt tegijatele tagasi vaadates
Projekti esimene etapp lükati käima kevadisel koolivaheajal Kanepi Gümnaasiumis. Käsitletavad teemad olid loodussõbralikkus, seadusekuulekus ja hea käitumise tavad.
«Iga etapp on temaatiliselt olnud erineva suunitlusega, kuid seadusandlus ja hea käitumise tavad on teemad, mis korduvad projektist projekti,» märkis Peeter Pau.
Pärast jaanipäeva Viluste Põhikoolis toimunud «Tegijate» teisel etapil võeti tähelepanu alla ohutus liikluses, vees ja toimetamisel tulega. Noored said ka ise päästemeeskonnana tegutsedes n-ö juga juhtida ja varustust kokku panna.
Peeter Pau sõnul tagab projekti õnnestumise hea meeskonnatöö. Projekti «Tegijad» aitasid ellu viia Erastvere Loodusteabepunkt, Kanepi Avatud Noortekeskus, Kanepi Gümnaasium, Kaitseliidu Põlva malev, Viluste Põhikool, Põlvamaa Vetelpäästeühing, Eesti Punase Risti Põlvamaa Selts, Lõuna Kaitseringkond ja Kuperjanovi jalaväepataljon.
Kahjulik valik pole ainuvõimalik valik
Projekti «Fööniks» raames toimus tänavu juulis Võrumaal Nursipalu harjutusväljakul 10-päevane sõjaväelaager, mis pakkus eneseleidmist 14-18-aastastele korduvalt väärtegusid toime pannud noortele. Kokku osales 100 noort. Projekt viidi ellu MTÜ Öökull ning Soome, Leedu ja Sloveenia vabatahtlike abiga. Oma panuse andsid Lõuna Kaitseringkond, Kuperjanovi jalaväepataljon, Kaitseliidu Põlva ja Võru malevad, Põlva malevkonna kaplan Toomas Nigola ja Kaitseliidust vabatahtlikud noortejuhid.
19.-25. juulini toimus Viljandimaal Vanaõue Puhkekeskuses rahvusvaheline projekt «Window into the future: aken tulevikku», kus peamised aruteluteemad olid alkohol, tubakas, uimastid ja vesipiip. Eesmärk oli propageerida tervislikke eluviise.
«Osalejateks olid noored Kanepi, Valgjärve, Laheda, Veriora, Räpina valla ja Põlva linna paljulapselistest peredest. Sotsiaaltöötajate ja koolidega koostöös väljavalitud noorele oli projektis osalemine tunnustuseks hea käitumise ja õppeedukuse eest.
Lisaks Põlvamaa noortele osaleti ka Lätist, Leedust ja Poolast – igast riigist kuus noort ja kaks saatjat,» lausus Pau.
Projekti rahastas SA Archimedes programmi Euroopa Noored kaudu. Projekt teostus Lõuna Prefektuuri ennetustöötajate, Kanepi Avatud Noortekeskuse, MTÜ Öökull ning Leedu ja Sloveenia vabatahtlike kaasabil.
Noorte kirjapandud mõtteterad uimastiennetuse valdkonnas edastab Põlvamaa Tervisenõukogu Tervisearengu Instituudile.
Peeter Pau sõnul on 2011. aastaks planeeritud rahvusvahelises projektis osalemiseks andnud oma nõusoleku Belgia, Saksa, Poola, Leedu ja Läti noored. Hoiame siis pöialt, et planeeritav projekt ka tuleval aastal rahastust leiab.
Noorte tervisenäitajate parendamist, traumade ennetamist, õpilaste suuremat teadlikkust ja meelemürkidest puhtaks jäämist taotles ka projekt «KEAT» (kaitse end ja aita teist). Projekt teostus Päästeameti eestvedamisel ning politsei, Kaitseliidu, Punase Risti ja vetelpäästeühingu toel. Jaanuarist maini toimusid erinevad loengud Põlvamaa koolide 7. klasside õpilastele ning kahepäevane lõpulaager Saarjärvel, kus õpitut kinnistati viktoriinis ja käelises tegevuses. Ei puudunud ka sportlik võistlusmoment.
Liiklusalane ennetustöö
Liiklusreeglite meeldetuletamiseks ja kinnistamiseks on ennetusprojektide eestvedajate tähelepanekutel kaks head aega – kooliaasta lõpp ja algus.
Projekti «Vigurivänt» nime all on enne jalgrattahooaja algust mitmes Põlvamaa koolis korraldatud liikluskasvatusalaseid loenguid ja viidud läbi praktilisi harjutusi.
Projekti koostööpartner oli Lõuna Regionaalne Maanteeamet. «Vigurivända» lõppüritus toimus 28. mail Räpina Ühisgümnaasiumis, kus koolide võistkonnad võtsid omavahel mõõtu liiklusteemal ja testide lahendamisel.
Kevadel jagas Põlva konstaablijaoskond liiklusalaseid teadmisi Mammaste Lasteaed-Algkoolis ja Põlva Ühisgümnaasiumis. Sihtgrupiks olid jalgrattalube taotlevad õpilased. Pärast teooriatunde tuli õpilastel sooritada liiklustest ja praktiline sõit jalgrattaga. Juhiluba väljastati pärast positiivset tulemust.
Koostöös Põlvamaa Tervise- ja Traumanõukogu, Põlvamaa Autokooli ja Lõuna Regionaalse Maanteeametiga viidi mais läbi projekt «Valin ohutuma elu», mille eesmärk oli vähendada toimepandavate liiklusalaste õigusrikkumiste arvu maakonnas.
Vaatluse all oli jalakäijate tänavaületamine Põlva linnas ja turvavarustuse kasutamine autosõidul. Trahvi alternatiiviks paluti eksijatel tulla Põlva politseimajja liiklusteemalisse loengusse, tuletamaks meelde liikluseeskirju ja seadusandlusest. Sisse toodi ka šokielement, näidates slaidiseeriat traagiliselt lõppenud liiklusõnnetustest, samas analüüsides ka nende põhjusi.
Projekti raames osaleti ka Põlva Päevade raames toimunud üritusel «Tund tervisele», kus Põlvamaa Autokooli spetsialistid näitasid elektroonilisi ennetusstende turvavarustusest ja selle kasutamise olulisusest ning ennetustöötajad jagasid teemakohaseid infovoldikuid.
Šokikoolitust sisaldas ka keskkooli ja gümnaasiumide lõpuklassidele suunatud projekt «Selge pilk». Tulevastele noortele autojuhtidele näidati samuti traumade või surmaga lõppenud autoõnnetuste slaidiseeriat, selgitati põhjusi, mis õnnetuseni viisid ja analüüsiti sõlmkohti, mis aidanuks õnnetusi ennetada.
Ohuteadlikkus on oluline
Suuremat liiklusteadlikkust ja ohutumat liiklemist taotlesid ka Räpinas ja Tilsis korraldatud ohutuspäevad, kus jagati teadmisi kõigile elanikkonna gruppidele. Töötubades jagasid teemakohast infot Lõuna Prefektuur, Eesti Punase Rist Põlvamaa Selts, Räpina ja Põlva päästekomandod, Lõuna-Eesti Päästekeskuse pommi- ja tuukrigrupp, Lõuna Regionaalne Maanteeamet ja Põlvamaa Autokool.
Tilsis toimunud ohutuspäeva magnetiks oli eraisikust kollektsionääri Janek Kalinini põllumajandusmasinate kogu. Erilist elevust tekitas AS-i Tatol esitletud suur traktor, millega soovijad said juhendaja julgustusel ise traktorit juhtides põlluveerel väikse tiiru teha. Ohutuspäeva õnnestumisele aitasid kaasa Laheda vallavanem Sirje Tobreluts, Tilsi staadioni juhataja Ivo Mustimets ja Kanepi Avatud Noortekeskus.
Alanud kooliaastal said maakonna 1. klasside lapsed osa projektist «Ohutu koolitee». Lapsed õppisid liiklemisest jalakäijana ning hindasid riske autotee ületamisel. Iga laps sai kingituseks ka liiklusaabitsa, mis aitab aeg-ajalt liiklusreegleid ja ohutut käitumist meelde tuletada.
Käesoleva aasta sügistalvel on maakonna koolide 5.-6. klassides toimumas musta nuku katse, mis aitab lastele teadvustada helkuri vajalikkust. Projekti käigus toimuvad teoreetilised loengud, millele järgneb praktiline osa pimedal ajal. Projekti koostööpartner on Lõuna Regionaalne Maanteeamet.
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus korraldab noortenädala
15 november, 2010
Noortenädala raames pakub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus koostöös Põlvamaa Noortekogu, Põlvamaa Õppenõustamiskeskuse, Põlva Eksperimentaalteatri, MTÜ Munalinna ja Põlva Avatud Noortekeskusega erinevaid noorteüritusi. Üheks suuremaks neist saab olema Põlvamaa Noortekonverents ning undergroundi ametlik avapidu.
22. novembril avab Põlva Eksperimentaalteatri noortetrupp lavaaugus fotonäituse «Postembrüogenees». Näituse fotod moodustavad pildiseeria noorte mälupilti talletunud elulistest hetkedest. Tinglikult võib öelda, et tegemist on fotoetüüdiga, millelt vaatab vastu noorte lavastuslik nägemus olemise ja edasiminemise tähendusest. Foto, luule, audiovisuaalne pilt ja hämar näitusekeskkond kokku ongi postembrüogenees. Näitus avab ühtlasi noortenädala ning jääb avatuks novembri lõpuni. Täpsema infoga hoiab teid kursis Põlva Eksperimentaalteatri kodulehekülg www.eksperimentaalteater.com
24. novembril saab avapaugu Põlvamaa Noortekonverents «Loovuse jõud» ja infomess «Valikute tänav». Noortekonverentsil esinevad Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin ettekandega «Vaesus kui väljakutse», Lehari Järg «Kolmedimensiooniline inimene» ning Ott Kiivikas «Motivatsioon spordis ja elus». Loovust on võimalik välja elada erinevates töötubades. Läbi viiakse teatri-, tantsu-, muusika-, kunsti- ning filmitöötoad. Täpsem informatsioon on saadaval www.polvanoored.ee/noortekonverents
25. novembril esineb kultuurikeskuses Koit Toome.
Nädala lõpetab 26. novembril Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse ametlik undergroundi avapidu. Kultuurikeskuse lavaauk ja tantsusaal täituvad üle pika aja ühisel peopinnal. Avapeol astuvad üles Winny Puhh, Altheria, Leegitoru, Elmayonesa.
Kas John ikka vägistas Amy?
15 november, 2010
Kas lõplikku tõde on võimalik jalule seada, kui igaühel on toimunust oma arusaam? Ja kellele on üldse vaja minevikus sorimist?
Neile ja teistele vähem või rohkem intrigeerivatele tõsistele/koomilistele küsimustele otsiti vastust 11. novembri õhtul Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse lavalaudadel, kus esietendus Stephen Belberi «Kassett» Põlva Eksperimentaalteatri mängituna.
Nagu heale draamale kohane, tõstatas tükk rohkem küsimusi kui andis vastuseid, jättes vaatajale ruumi oma mõteteks. Rivo Veski tõlgitud, dramatiseeritud ning kohati mõnusalt Eesti-aineliseks muudetud Ameerika autori tükk on igati omal kohal ka Eesti tänapäevas, kõnetades nii täiskasvanuid kui noori. Sest kellel meist ei oleks oma suhtumist karjääri, alkoholi ja narkootikumidesse, esimesse armumisse ja seksuaalsuhtesse. Ja kes ei tahaks teada, mis keskkooliaegsetel pidudel ikka tegelikult toimus.
Pealtnäha pooljuhuslik vanade sõprade kohtumine muutus pidevale lõõbile ning mahlakale slängile vaatamata järjest pingelisemaks, pakkudes nii üllatusmomente kui närvikõdi.
Kuid kõik see oleks siiski võinud tänapäeva erinevatest filmi- ja teatrisüzeedest küllastunud vaataja ükskõikseks jätta, kui tegemist poleks olnud nauditava, tabavalt tänapäevase sõnakasutusega tõlkega ja heade näitlejatöödega. Ja tundub, et alati pole tingimata vaja läbida lavakunstikateedrit, et hästi mängida ja lavastada.
Kas oli Vince (Andre Sikkal) laval kordagi igav või osast välja langenud? Või tundus trupp ebaprofessionaalselt kohmakas? Kindlasti mitte. Kui Vince oli kogu aeg oma sõiduvees, siis John (Timo Varik) ning Amy (Anni Haavakats) avanesid etenduse pinge kasvades, pannes vaataja püüdma iga nende sõna ja mõistatama lõpplahendust.
Ja kuidas asi lõppes, seda peab ise vaatama.
Lõpetuseks – on tõesti tore, et noor Põlva Eksperimentaalteater järjest julgemini tuleb ja teeb, võites – nagu pealtvaatajate arv näitas – üha rohkem ka publiku südameid.
Ahja tõi lavale omad tähed
9 november, 2010
Züriilt teenis üheksa punkti kolm paari: Tiia Tenno – Pirgit Peedosar, Tauno Tamm – Sirli Kooskora ning Kadri Ugur – Janet Kiho. Kui zürii antud punktidele olid lisatud pealtvaatajate hääled, selgus, et võistluse üldvõitjad olid Tauno Tamm ja Sirli Kooskora, kellele vaid ühe punktiga jäid alla Tiia Tenno ja Pirgit Peedosar. Kolmandaks tulid Kadri Ugur ja Janet Kiho.
Tauno Tamm mängib kitarri ansamblites Groundhog Day ja Leegitoru. Bändis pole ta seni soolot laulnud, vaid üksnes taustaks. «Rohkem olen ikka harjunud laval kitarriga olema. Tahtsin ka sellele võistlusele kitarri kaasa võtta, aga ajast jäi puudus. Proovis käisime neljal korral,» rääkis ta.
Sirli Kooskora laulab E STuudio tütarlastekooris ning on Ahjal ka solistina üles astunud. Oma paarilisega jäi ta igati rahule. «Kui oleksin saanud ise valida, oleksin samuti Tauno valinud.»
Võidusumma kavatsesid osalenud paarid annetada häärberi kordategemiseks, järgmise lauluvõistluse korraldamiseks, sakssilla kordategemiseks, noortekeskusele, ujumiskoha korrastamiseks, lasteaiale (kus sirguvad tulevased tähed), väikestele jalgpallipoistele jm.
Mihkelraualikult jagas kommentaare zürii liige Tõnn Tobreluts. «Peaaegu iga paari puhul olen kirjutanud – liiga tõsised. Tundus, et olete siia pigem pandud sunniviisiliselt. Näidake, et tahate laulda! / – – – / Eriti õudne on kahehäälne must laulmine. Kui tunda on, et laul hakkab käest minema, võtke viisihääl enda kätte! /— / Tehke laval peale sõrmenipsu ka midagi! / – – – / Kui sõnad ikka peas ei ole, ei saa kuidagi üle kolme punkti anda. / – – – / Lisaks tantsimisele ärge unustage laulmist! / — / Kui sa ometi nii tuim ei oleks! / – – -/ Annetage parem kultuurimajale uue klaveri ostmiseks. / – – – / Hullult meeldib, kuidas Erlend laulab. Kui ta hääle ära murrab, las pöördub minu poole ja ma õpetan ta veel paremini laulma.»
Võistlusel osalenud paarid:
Juta Otsa – Astrid Rosenberg
Tiia Tenno – Pirgit Peedosar
Tauno Tamm – Sirli Kooskora
Ranno Tamm – Evely Roositalu
Elvine Käämer – Timmo Rämson
Kadri Ugur – Janet Kiho
Inge Saksing – Kaisa Kade
Arles Rosenthal – Erlend Alasild
Värska OK Pekol täitus 20 tegutsemisaastat
9 november, 2010
1990. aastal eraldusid Värska orienteerujad OK Põlva Kobrasest ja moodustasid 6. oktoobril oma klubi Värska OK Peko. Klubi esimeseks presidendiks sai Toivo Toomas.
1991. aastal oli klubi korraldada esimene rahvusvaheline suurvõistlus Suunto Games. 1994. aastal valiti klubi presidendiks Raul Kudre.
Raul Kudre meenutas oma sõnavõtus aastate jooksul tehtut. Kudre tõdes, et klubi on tegus ja aastas korraldatakse võistlusi 10-15 päeval. Pekot olid õnnitlema tulnud OK Põlva Kobras president Nikolai Järveoja, Põlva Maakonna Spordiliidu president Peeter Sibul ja peasekretär Ingrit Muuga ning Eesti Orienteerumisliidu president Urmas Klaas. Klaas nentis, et teda rõõmustab kohal olevate noorte arvukus ja klubi asjalik tegutsemine. Ta soovis klubirahvale jätkuvat ärgast vaimu uutes tegemistes ja paremaid sportlikke tulemusi.
Kudre andis üle autasud klubi parematele ja tegusamatele, päevakute parematele ja parimatele noorte kompleksarvestuses.
Toimus laudkondadevaheline viktoriin, heideti pilk ekraanil jooksvate piltide abil aastate jooksul tehtule. Lisaks kehakinnitusele tantsiti ansambli saatel.
Marta Velgan: Minul on plaanis pea püsti lõpuni välja minna
9 november, 2010
Üliõpilaselu kõrvale naudib tütarlaps Tartu linna ja võiks öelda, et elu parimaid aastaid noorena. Kuid kuidas jõuab üks Põlvas gümnaasiumi lõpetanud tütarlaps oma unistused teoks teha, seda uuris Põlvamaa Noorteportaal.
Erinevalt paljudest Põlvamaa õpilastest otsustasid sina jääda ka gümnaasiumiks Põlva linna, valides kooliks Põlva Ühisgümnaasiumi. Ometigi olid sinu lõputulemused piisavad selleks, et konkureerida Tartu parimatele gümnaasiumikohtadele. Miks otsustasid Põlvasse jääda?
Põlvasse jäämisel oli mitu põhjust. Kõige rohkem mõjutas see, et minu perekonna majanduslik olukord ei olnud piisavalt hea selleks, et võimaldada kahest ühel lapsest elada teises linnas. Teiseks põhjuseks oli see, et põhikooli lõpetamise järgselt ei pidanud ma end piisavalt julgeks, et minna täiesti uude kooli. Mul oli palju lihtsam minna peale Põlva Keskkooli lõpetamist õppima Põlva Ühisgümnaasiumi, kuhu suundusid ka mitmed minu klassikaaslased, sealhulgas minu õde.
Ausalt öeldes pole ma oma otsust kahetsenud. Põlva Ühisgümnaasiumi matemaatika-loodusklassis oli vaheldusrikas õppida. Meil oli erinevaid õppeaineid, näiteks mikroskoopia, geenitehnoloogia alused, keskkonna globaalprobleemid, mida teistes koolides ei õpetata. Ühtlasi on seal omandatud teadmistest on mul ka ülikoolis õppides palju kasu olnud.
Põlvas veedetud õppeaastaid jääd meenutama kuidas?
Eks ole nii häid kui ka mitte nii häid mälestusi. Kuid ma olen õnnelik, et ma sain üles kasvada sellises armsas ja koduses linnas nagu on Põlva. Nii Põlva Keskkooli kui ka Põlva Ühisgümnaasiumiga seoses on mul palju mälestusi, mida meenutada. Ühisgümnaasiumist meenutan oma kallist bioloogiaõpetajat, kelleta ei õpiks ma hetkel arstiks. Olen temale selle eest väga tänulik. Aga Põlvas veedetud aastaid meenutades meeldib mulle mõtiskleda selle arengu üle, kuidas ühest väikesest tagasihoidlikust tüdrukust on sirgunud eneseteadlik noor. Analüüsida seda, mis on mind mõjutanud ja kuidas.
Kas suhtled paljudega neist, kellega Põlvas koos õppisid?
Pean tunnistama, et väga palju ei suhtle. Igapäevaselt veedan palju aega arstiteaduskonna tudengite seltsis. Arstiteaduskonna hoone asub kesklinnast ja teistest Tartu Ülikooli õppehoonetest kaugel, mistõttu endiste klassikaaslastega väga tihti kokku ei satu. Põlvas käin ka suhteliselt harva, kuna nädalavahetused kuluvad peamiselt õppimisele. Sidet olen hoidnud rohkem põhikooli klassikaaslastega ning peamiselt nendega, kellega on ühised huvid. Paratamatult on aga nii, et suhtled rohkem inimestega, kellega koos õpid ja töötad.
Sinu suureks, võiks öelda et, kireks on olnud keemia. Mis sind selle puhul vaimustanud on?
Mina sain juba varakult aru, et mulle istuvad rohkem reaalained. 7. klassis, kui keemiat õpetama hakati, oli mulle meeldivaks üllatuseks see, et ma saan keemiast aru ja et ma oskan seda. Igale inimesele meeldib tegeleda sellega, milles ta on hea ja mida oskab. Keemia nagu ka kõikide teiste reaalainete puhul meeldib mulle see, et on struktuur, korrapära, reeglid ja loogilisus. 11. klassi avastasin ma aga enda jaoks bioloogia ning see on ka üks põhjus, miks ma peale kooli lõpetamist keemia asemel arstiteadust õppima läksin.
Kas Tartu Ülikooli astudes teadsid kohe, et arstiteaduskond on sinu jaoks?
Tegelikult olid mul mõttes mitmed erinevad variandid. Suhteliselt pikka aega oli kindel, et lähen Tallinna Tehnika Ülikooli rakenduskeemiat õppima. Kuid olles töötanud ühes laboris mõistsin, et keemiku töö on minu jaoks liiga igav ja üksluine. Ma tüdinen asjadest liiga kiiresti ning mul on vaja pidevalt uusi väljakutseid. Nii see otsus sündis. Pärast seda kahtlesin ma veel tükk aega, kas ma ikka saan hakkama. Kuid iga päevaga veendun ma üha enam selles, et olen teinud õige valiku.
Kas kaalusid ka mõnda humanitaareriala?
Kaalusin saksa keele filoloogia õppimist. Saksa keel on mulle alati meeldinud oma kõla ja erilisuse tõttu. Järgmisel aastal on plaan uuesti saksa keelt õppima hakata ning millalgi Saksamaale vahetusüliõpilaseks minna.
Kas oled pidanud kahetsema oma valikut?
Absoluutselt mitte! Alates esimesest biomeedikumis veedetud päevast mõistsin, et olen sattunud täpselt õigesse kohta. Eks vahel ikka tuleb märkmikku vaadates ahastus peale ja mõtlen, et miks oli vaja oma elu nii keeruliseks muuta. Aga just tänu nendele hetkedele mõistad, mis on elus oluline ning hakkad väärtustama seda, mis sul on.
Mis on möödunud õppeprotsessi peale vaadates kõige põnevam seik ülikoolis, mida jääd kindlasti ka tulevikus meenutama?
Iga päev arstiteaduskonnas on eriline. Võib öelda, et kahe ja poole aasta jooksul olen kogunud hulganisti mälestusi. Muidugi eriti hästi jääb meelde esimene aasta, sest siis oli kõik nii uus ja põnev. Arvan, et kõik arstitudengid/arstid jäävad meenutama laibakuuris inimkeha prepareerides veedetuid tunde. Üks tore mälestus esimeselt kursuselt on ka sellest, kuidas me oma rühmaga pimadas surnuaial videot käisime filmimas.
Arstiteaduskonnas kestab õpe kaua? Sa pole veel poole pealgi? Kas jaksad edasi astuda?
Põhiõppega, mis kestab kuus aastat, olen peaaegu poolel teel. Arvan, et siit enam tagasiteed pole ja poolelijätmine pole kindlasti minu jaoks võimalus. Iga järgnev aasta on pigem kinnitus sellele, et ma tõesti olen leidnud oma elu kutsumuse. Kaks ja pool aastat on minu jaoks möödunud linnulennult ning arva, et enne kui märgata suudan, olengi juba lõpusirgel. Minul on plaanis pea püsti lõpuni välja minna.
Mida soovitaksid neile, kes tahaksid samuti arstiteaduskonda õppima asuda?
Tulge! Kuid siin on üks «aga». Inimene, kes tuleb arstiteaduskond peab väga motiveeritud selleks, et õppida, õppida ja veel kord õppida. Õpilastel, kellel on kooli ajal kujunenud head õppimisharjumused, sellega ei teki probleemi. Samas olen aru saanud, et arstiteaduskonnas ei ole kunagi võimalik õppida liiga palju. Kindlasti soovitan kooli ajal korralikult õppida, siis on ülikoolis palju lihtsam.
