Käsipallipoisid võitsid karika Eesti käsipalli karikavõistlustel
8 november, 2010
karikavõitjaks tuli Põlva Spordikool I.
13 võistkonda alustasid kolmes alagrupis ühe korra alagrupis omavahel läbi mängides. Alagruppide kaks paremat jätkasid omavahel mängimist 1.-6. kohale ja teised jagasid omavahel järgnevad kohad. A-alagrupi võitis kindlalt Põlva SK I. Põlva SK II jäi B-alagrupis teiseks. Kanepi poisid olid C-alagrupis neljandad.
1.-6. koha mängudes võitis Põlva SK I Tartu AK SK 31:12, HC Tallase 18:12, Põlva SK II 35:13, Valga Kävali 30:10 ja SK Tapa 30:10 ning tuli täisedu, 10 punktiga karikav õitjaks. Teise koha sai HC Tallas, kolmas oli Valga Käval, neljas Põva SK II, viies SK Tapa ja kuues Tartu AK SK.
Seitsmendaks tuli SK Kehra, kaheksas oli SK Viimsi, üheksas Aruküla SK, kümnes Viljandi SK, 11. SK Tallas II, 12. Kanepi ja 13. SK Reval-Sport.
Parimaks mängijaks tunnistati Carl-Eric Uibo (Põlva SK I) ja parim väravavaht oli Karel Hermas (SK Tallas I). Põlva SK I parim oli Sander Sarapuu, Põlva SK II-l Christofer Viilop ja Kanepil Laur Lilleoja.
Põlva SK I: Kristo Aid, Keiro-Peeter Kottisse, Roomet Kõiv, Marvin Liblik, Martten Piirilaht, Michael Pärna, Rait Erik Rüütli, Sander Sarapuu, Robin Sillamäe, Carl-Eric Uibo, Martti Vaino, Markel Veiko ja Kristo-Siim Vidrik. Treener Kalmer Musting.
«Tagasi kooli» nädal Räpina Ühisgümnaasiumis
5 november, 2010
Ühena sadadest koolidest osales üleriigilises projektis ka Räpina Ühisgümnaasium.
Räpina Ühisgümnaasium on «Tagasi kooli» üritusest osa võtnud juba mitu aastat. Seekord käisid õpilastele kogemusi jagamas vilistlased Margus Leivo, Liina Saksing, Raivo Ristimäe, Ulla Preeden, Urmas Klaas ja Mari Kala.
Üks kahest 10. klassidele esinenud vilistlastest oli väikeetevõtja Raivo Ristimäe. Loengu teemadeks olid majandussüsteemi tutvustamine ning oskuslik ümberkäimine rahaga. Ta rõhutas vajadust omandada paljusid majandusalaseid teadmisi juba koolieas, kuid nentis tõsiasja, et praegune koolisüsteem seda hästi ei võimalda. Samuti soovitas Ristimäe suurelt unistada ning võtta oma eesmärke kui paratamatust. Õpilastel oli võimalus tutvuda asjakohase kirjandusega.
Veel andis 10. klassidele tundi Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas. Temagi etteaste läbivaks teemaks oli majandus, seda aga eurotuleku seisukohalt. Klaas tõi esile mitmeid põnevaid fakte euro mõjust majandusele. Ta toonitas, et kardetud hinnatõus pole seotud mitte euro kasutuselevõtuga, vaid hindade tõusuga maailmaturul. Samuti pidas Klaas oluliseks senise majanduspoliitika jätkamist. Tema loengust jäi enim kõlama väide, et mida tugevam on side kodukohaga, seda edukamaks on võimalik saada. Seda ta oma külaskäiguga kahtlemata ka tõestas.
Kaasõpilastelt oli hiljem loengute kohta valdavalt positiivset tagasisidet kuulda, millest võib järeldada, et taolisest üritusest on noortele karjäärivalikuid langetades igati kasu.
Keskkoolis algas november heade mõtetega
5 november, 2010
1. novembril avati kooli esimesel korrusel õpilaste algatusel heade mõtete tuba (HMT).
Põlva Keskkooli 11. A klassi õpilaste kohta ütlevad nii mitmedki õpetajad tunnustavalt, et tegemist on aktiivse ja kooli peal silmapaistva klassiga. Ideedetulva ohjeldab ja suunab nende mitte vähemaktiivne klassijuhataja Aimi Jõesalu.
«Tegelikult tuligi idee esmalt klassijuhatajalt, edasi arendasime seda isekeskis,» rääkis Põlva Keskkooli 11. A klassivanem Ivo Vals. Gümnaasiumiastme keskteel liikuvate õpilaste motivaatoriks polnud aga pelgalt head mõtted, vaid Euroscola projektikonkurss.
Euroscola on Euroopa Parlamendi noorteprogramm, mis on mõeldud gümnaasiumite ning kutseõppeasutuste õpilastele. Euroscola päeva käigus saab umbes 500 erinevatest Euroopa riikidest pärit õpilast «mängida» läbi ühe päeva Euroopa Parlamendi istungitesaalis Strasbourgis.
Motivaatoriks projektikonkurss
Selleks, et Euroopa Parlamendi hoonesse pääseda, tuleb läbida aga pikk kadalipp. Üheks ülesandeks oligi teostada noorte endi ideel põhinev projekt. Algul motivaatorina toiminud reisivõiduvõimalus on nüüdseks asendunud heaolutundega tehtust. Heade mõtete tuba sai lõpuks ju valmis.
«See sai heast südamest tehtud,» ohkas klassijuhataja Aimi Jõesalu kergendatult. «Head ideed tulevad südamest. Tahtsin, et lastel oleks võib-olla eesmärk ja tahtmist elus loovalt mõelda.» Jõesalu arvab, et Euroopa Liidu liikmeks olemist võib ju kiruda, kuid tõele au andes tuleb nentida, et palju head on koolide õpilasteni just sealt jõudnud.
Projekti algust meenutades rääkis klassivanem Ivo, et terve klassiga pandi paika kontseptsioon: «See tuba on heade mõtete mõtlemiseks sõprade ja klassikaaslastega.»
Klassi vaimu tugevdav efekt
Üheks positiivseks tagamõtteks teel projekti elluviimisel pidas Jõesalu ka sellega kaasnevat klassi liitvat efekti. «Kümnendasse klassi tulnud, olid need õpilased väga erineva taustaga ning minu sooviks õpetajana on olnud see, et neil oleks ka väljaspool tundi miskit, mis neid liidaks,» rääkis Jõesalu. «See tuba on selle klassi ühine töö, mida nad meenutavad kindlasti veel kaua aega. Alguses motivaatorina toiminud reis tundub nüüdseks juba teisejärguline.»
Heade mõtete toa põhifunktsiooniks peab Jõesalu universaalsust. «Siin võib teha mida iganes, mis vähegi toa põhimõttega seostub. Tulevikus on siia soov ka traadita internet saada, mis ei tundu üldse võimatuna, arvestades Põlva Keskkooli kui IT-kooli tuntust.»
Põlva Keskkooli heade mõtete toa peremehetsemisõigus jääb kooli lõpuni selle loojaklassile, kuid edaspidi pärandatakse toa õigused gümnaasiumi aktiivseimale klassile. Heade mõtete toa tegemistega hoiab kursis õpilaste endiloodud internetipäevik aadressil http://hmt2010.wordpress.com/
Enam kui sadakond tantsutüdrukut vallutavad Põlva
5 november, 2010
28. novembril kell 15 saab Põlva Mesikäpa Hallis alguse I vabariiklik tantsutüdrukute festival-võistlus, kuhu on oodatud nii võistlejad kui pealtvaatajad. Festival-võistluse peakorraldaja Andre Laine vastas küsimusele, miks taoline üritus üldse Põlvale vajalik on, järgmiselt: «Olen sellele küsimusele juba korduvalt mõelnud ning leian, et peamiseks mõtteks on tuua Põlvasse midagi, mis paneks selle pisikese Lõuna-Eesti linna Eesti kultuuriürituste kaardile.»
Lõuna-Eesti kultuurimaastik muutub seega nüüd veelgi künklikumaks. Ülevaatuse korraldamisega teeb Meie Stuudio suure teene ka tantsutüdrukute tantsu kui žanri tähtsustamisele. «Seni olen tantsutüdrukute rühmadelt vaid positiivset tagasisidet saanud. Paar rühma, kes mängude tõttu tulla ei saanud, kiitsid ettevõtmist väga,» edastas Laine. «Suuremate ja tuntumate pallimängumeeskondade tantsutüdrukute naiskonnad on aga kõik tulemas.»
Võru tüdrukud sepitsesid sama
Ka Võru tantsutüdrukutel on mõlkunud mõte taolist võistlust korraldada. Esimesena idee napsanud ja korraldama asunud Andre Laine sõnul on Võru tüdrukud seni vaid kiidusõnu jaganud, kuid paraku ei saa sel aastal ise osaleda. «Kokkuvõtvalt, näha saab Eesti ilusamaid, parimaid tüdrukuid. Tantsutüdrukute mõttes on see kõvemgi võistlus kui missivõstlused,» kinnitas Laine.
Nagu kõiksugu võistlustel, on ka tantsutüdrukute tarvis välja töötatud reeglid. «Iga grupp esitab kuus tantsu, milledest igaühe pikkus peab jääma ühe minuti sisse. Muusikavalik esimest korda toimuval festivalil on vaba,» edastas Laine.
Sadakond tantsijat tulemas
Tänaseks on võistlusele registreerunud 12 võistkonda, mis arvuliselt tähendab enam kui 100 tantsutüdruku saabumist Põlvasse. «Eestis on üldjuhul igal suuremal ja tuntumal pallimängumeeskonnal oma tantsutüdrukute tiim. Arvan, et Eestis kokku võiks neid olla orienteeruvalt 20,» arvas Laine.
Seega esimese vabariikliku võistluse kohta tundub 12 võistkonna Põlvasse meelitamine juba väga tubli tulemus.
Täpsemat infot võistluse kohta leiab Meie Stuudio kodulehelt (www.meiestuudio.ee) ja meie.stuudio@gmail.com, samuti helistades 5661 2809.
Jalgpalliklubi Lootos avas jooksuraja
5 november, 2010
Ilusal sügisesel päeval kell 12 alanud ürituse sportlik pool koosnes juba eelmistest
aastatest tuttavate osavus- ja täpsusvõistlustega. Sahati palli ja mängiti tänavajalgpalli, uute aladena olid kavas täpsuslöök ja žongleerimisvõistlus.
Kell 14 avati pidulikult Lootospargis kuu alguses valminud esimene tartaankattega 100 m jooksurada Põlvamaal. Raja jooksid lahti Kaido-Meinhard Kukli, kellele kuulub tänaseni Põlva ÜG 100 m sprindi rekord, ja Rannu Listmann. Seejärel läbisid raja klubi president Indrek Käo ja AS-i RIS Ehitus projektijuht Raini Tsäko. Seejärel proovisid oma võimeid JK Lootos avas jooksuraja sprindijooksus lapsed.
Jooksuraja avamisele järgnenud traditsioonilisel jalgpallimatšil klubi sponsorite ja lastevanemate võistkondade vahel jäid seekord peale sponsorid 8:6.
Klubi peasponsoriks sai AS Värska Vesi
Mängu järel allkirjastasid klubi president Indrek Käo ja AS-i Värska Vesi juhatuse esimees Urmas Jõgeva lepingu, mille kohaselt on järgmised viis aastat klubi peasponsor AS Värska Vesi.
«Tänase lepingu allkirjastamisega astus Lootos pika sammu edasi klubi arenguredelil,» tõdes Indrek Käo. Põlvamaa ühe tuntuma firma tulek klubi suurimaks toetajaks näitab tema sõnutsi, et on liigutud õiges suunas ning tehtud õigeid valikuid ja otsuseid.
«Meil on väga hea meel toetada maakonna edukamat jalgpalliklubi Lootost ja aidata seeläbi kaasa jalgpalli arengule,» rõõmustas Urmas Jõgeva. Koostöö Lootosega toetab firma üht tegutsemispõhimõtet – anda oma panus tervise ja spordiga seotud valdkondadesse.
Järgnenud hooaja lõpetamisel anti üle meened klubi võistkondade parimatele mängijatele ja klubi aktiivsematele liikmetele. Aasta lapsevanema tiitli pälvis Marge Vaherpuu, aktiivseim klubiliige oli Tiit Kaasik, aasta tegijaks tunnistati Sabine Cervenaka ja aasta sponsoriks Euroopa Liit.
Loomisel on Põlva oma noorteklubi
3 november, 2010
Kui just Sina oled vanuses 15-35a ning tunned, et tahad midagi ära teha, siis kutsun Sind vastloodavasse Reformierakonna Põlva noorteklubisse. Meie eesmärk on koondada aktiivsed ning teotahtelised noored inimesed, kes on valmis õla alla panema, et muuta Põlva veel paremaks ning noortesõralikumaks elukeskkonnaks. Me tahame teha ise otsuseid, olla asjadega kursis ning anda panus kogukonnale mis meid ümbritseb.
Noorteklubi hakkab korraldama üritusi, mis on nii meelelahutuslikud, kui harivad. Lisaks sellele on meie tahe teha head ja aidata kõiki ettevõtmisi, mis aitab Põlva arengule kaasa. Olles ise volikogu liige, näen kui palju on põletavaid teemasid, kus kaasa peaksid rääkima kõik. Meil on võimalus korraldada debatte ja vaielda asjad selgeks. Ainult nii saame targemaks ning teadlikumaks.
Minu isiklik eesmärk on Teid veel rohkem innustada, tuua Teieni huvitavaid persoone, kes on juba midagi saavutanud, inimesi, kellelt on midagi õppida. Eriti hindan neid, kes pole kodulinnast jalgalasknud, vaid on ehk käinud ja näinud, siis tagasi tulnud ja tõestanud, et ka väikelinnas saab suuri tegusid korda saata.
Ma olen tihtilugu kokkupuutunud inimestega, kes mind nähes alustavad hirmsat kritiseerimist, et miks midagi ei toimu, miks pole seda ja kolmandat asja ära tehtud Tuletan meelde, et nii nagu riik on rahva nägu, on ka linn oma linnakodanike nägu. Me ei ole väljasurev kummitustelinn ega ainuüksi pensionäride paradiis. Me oleme siin – Sina ja mina – meie! Me tegutseme ja see saab näha olema kõigile. Miks peaks kingsepp kalamehe eest seisma? Kalamees peab ikka ise tulema ja oma hääle puhtaks köhima. Nii tuleb ka meil, noortel enese eest seista. Ja just seda tulebki oma sõpradele/tuttavatele öelda, et selle asemel, et otsida vigu, tuleb lüüa kampa ja koos midagi ära teha. Üksik toriseja toanurgas ei suuda midagi muuta, kõva tahtega punt aga võib juba ühe linna ja valla ellu pöörde tuua.
Ma loodan, et meie ridadesse hakkavad kuuluma erinevas vanuses noored, et kõigi vanusegruppide hääled oleks kuulda ja me saaks ära teha kõigi jaoks midagi. Tuletan meelde, et kuigi tegemist on Reformierakonna noorteklubiga, siis erakondlik kuuluvus pole kohustuslik – tähtis on tahe midagi ära teha. Poliitika on üks ühiskonna osa ja mööda me sellest ei vaata, kuid kindlasti pole noorteklubi eesmärk ainult poliitilist rida ajada.
Ma loodan, et suudame teha häid otsuseid, mõjutada otsustajaid, näidata, et noorte hääl on kõlav, teha igasugu heategusid, toetada nõrgemaid, harida ennast ja teisi ning veeta suurepärases seltskonnas mõnusalt aega!
Esimene üritus on juba järgmisel nädalal, kui Põlvasse tuleb Reformierakonna Noortekogu peasekretär Joonas Vänto . Liitu meiega kiiresti ja ole toimuvaga kursis!
Võta minuga ühendust kadri.luik@gmail.com või helista julgelt 5804 5908.
…nii kasvabki noortel tõsine huvi metsa vastu
2 november, 2010
Talgute käigus on seltsi juhatuse esimees Kalle Peterson jaganud teavet metsa hooldamisest ja majandamisest. Kevadel loodusainete nädalal toimus Tarmo Leesi ettepanekul, kes on ühtlasi meie koostöö koordinaator, joonistusvõistlus «Mets kui varaait». Tänuks õpilaste tublile tööle ja tekitamaks huvi metsa vastu, korraldas Põlva Metsaomanike Selts 12. oktoobril õpilastele tasuta ekskursiooni RMK Sagadi metsakeskusesse.
Hommikul kell 8 oli Edu keskuse juures 47 noort looduseuudistajat ja sõit Sagadisse võis alata. Juba hommikul kirusid paljud, et mütsid-kindad olid maha ununenud, sest õues oli sügisele omaselt külm tuul.
Sagadisse jõudes võeti meid väga hästi vastu. Kuum tee ja kaasavõetud pirukad mõjusid külma ilma tõttu hästi. Kõige esmalt viidi meid Sagadi mõisasse, kus näidati uhkeid mõisaruume. Kõigil õpilastel oli hea tuju ja suur tegutsemistahe, sest kui meile jagati RMK Sagadi metsakeskuse poolt töölehed «Puudest algab mets», hakati neid hoolega täitma. Võiks ju arvata, et töölehtede täitmine pole eriti põnev tegevus, aga seekord risti vastupidiselt olid väga toreda ülesehitusega töökäsklused. Pidime läbi kompimiskottide ära arvama, mis kotis sees on. Tormi tõttu oli aga metsamuuseumis vool ära ja ruum kottpime. Samas aga isegi selline viperus ei takistanud meie kooli aktiivseid noori eksponaatidega tutvumast, sest võeti appi mobiiltelefonid, millega valgust näidati.
Pärast pimedas muuseumis kondamist viidi meid looduskooli, kus meile näidati erinevates suurustes käbisid. Need käbid olid tõesti hiiglama suured ja kõik ohkasid kergendunult, et kuskil Eestis selliseid käbisid ei leidu – kui leiduks, siis peaks ju kiivriga metsas käima, kuna sellise juraka pähekukkumine tekitaks päris korraliku muhu, kui mitte tõsise peapõrutuse. Pärast lõunasööki Sagadi hotelli restoranis läksime väikesele matkale, kus nägima kobraste ehitatud tammisid ning seejärel räägiti kobrastest üldiselt palju huvitavat. Matkarada viis meid otse tormise mere kaldale, kus puhusid juba väga-väga külmad tuuleiilid, nii et merekaldal seistes oli tegu püsti jäämisega.
Bussis Põlva poole sõites anti meile ülesanne, kus pidime kirjutama 1-2 salmilise luuletuse nähtu-kuuldu kohta. Kuigi luuletuse kokkuvorpimise jaoks oli meil aega terve tagasitee, valmisid need ruttu.
Kokkuvõttes oli reis positiivne. Hoolimata külmast tuulest omandasime palju uusi teadmisi ja emotsioone, mis meid kõiki rikastasid.
Suur tänu MTÜ Põlva Metsaomanike Seltsi tugiisikule Tarmo Leesile, kelle ettevõtmisel see projekt kirjutati.
Kanepi noored pidasid meeleolukat Halloweenipidu
2 november, 2010
Kanepi Noortekeskuse aktiiv korraldas 31. oktoobril juba neljandat korda Halloweeni. Seekord pidutseti koolivaheaja viimasel päeval Kanepi seltsimajas kuhu oli kogunenud hulgaliselt kostümeeritud noori.
Õhtu algas ühise kõrvitsalaternate meisterdamisega. Valminud erineva suuruse ja stiiliga laternad valgustasid Kanepi seltsimaja esist muruplatsi kogu õhtu ja olid kindlasti meeleolu loojateks ka möödujatele. Kõik osalejad võisid oma uhketele kostüümidele täiendust saada näomaalingute abil ja meisterdada endale mälestuseks Halloweeni ämbliku. Mõlema tegevuse juures oli abiks noortekeskuse käsitööringi juhendaja Aili Väronen.
Suures saalis keerutasid hoogsaid tantsutuure kõik kokkutulnud: nõiad, vampiirid, frankensteinid, vaimud, tulnukad ja muud tegelased. Väiksemas saalis oli Lauake kata end täis erinevaid hõrgutisi, igaks juhuks olid toitudel juures ka selgitavad sildid, et valikut kergendada. Näiteks võis sealt leida põdra pabulaid, paelusse, kõõmakooke, silmamuna morssi ja veel palju Halloweeni pidulistele sobivat meelehead. Tubli töö noorte peoperenaiste poolt!
Oma julguse said soovijad proovile panna Õuduste toas. Siseneda võis korraga vaid üks julge, igaks juhuks oli olemas saatja. Tuba oli täiesti pime ja seda täitsid hirmutavad helid, kujud, välgatused. Mingi asi vilkus ja lendas, kusagilt pimedusest ilmus koletis, keegi haaras ootamatult käest, põrandal sisises miski. Vaatamata õudusele tekkis huvilistest lausa järjekord.
Kui juba kostüümid, siis ikka ka parimate valimine ja autasustamine. Sel korral oldi enda kostümeerimisega eriti vaeva nähtud ja ka auhindu jagati rekordiliselt palju.
Kogu sündmus oli noorte endi kavandatud ja ettevalmistatud, osavõtt oli rohke, valitses üksmeelne ning sõbralik õhkkond.
Mõnus Halloweenipidu sobis hästi koolivaheaja lõppu
Oli kuulda, kuidas väikesed pidulised tegid juba plaane lähenevaks Mardipäevaks, et kelleks ennast teha, mida laulda ja kelle ukse taha minna, kes lasi Mardisante sisse eelmisel aastal ja kes mitte. Seda arutelu kuulates oli hea meel, et lastele meeldib endiselt ka Marti joosta. Laskem siis Mardid tuppa tulla, nad on üsna pea meie ukse taha jõudmas ja see laste omaalgatus väärib toetamist.
Meie Stuudio rabeleb uueks aastaks vormi
2 november, 2010
Kuidas siis ikkagi tantsuõpetaja Andre Laine toormaterjalist valmistooteid vormib? Võib-olla polegi Meie Stuudio kontekstis õige kasutada sõna «toormaterjal», kuna tundub, et tegemist on väga küpsete ja andekate noortega. Kuid millist vaeva ja, olgem ausad, sealjuures ka rõõmu need tantsijad nägema peavad?
Põlva Spordihoonesse sisenedes ja ujulataguste ruumide sissekäikudest mööda põigeldes oli näha juba noorte tantsijate sagimist. Treening on püha, selleks tullakse tükk aega varem kohale, valmistatakse end ette, räägitakse isekeskis niisamajuttu ning kui kell kukub, rivistab Andre Põlva Spordikooli väikses saalis tantsijad üles nagu sõjaväes. «Parem pool, vasak pool,» raiub tantsuõpetaja. Polegi pikalt tarvis oodata, kui sisseseatud treeningu algus mitteformaalsema suuna võtab. Aega on alati vähe, seda mängib ka Andre tantsijatele, vihjates, et tänane (neljapäevane – R.V.) proov võib julgesti üle ettenähtud aja minna.
Mitte nii tavapärane tund
«Kui tavaliselt kestab tantsutrenn poolteist tundi, siis täna võime siia mitmekski tunniks jääda,» räägib Andre.
Kuid milleks ikkagi kogu see aja teema ja pikkade treeningute läbiviimine? Meie Stuudiol on põhjust rabelemiseks küll. Ukse taga seisab vabariiklik tantsukonkurss «Koolitants 2011» ning kevadel tähistab stuudio viie aasta juubelit.
Tavaline tantsutund pole, nagu mainitud, seekord nii tavaline midagi. Hoopis pikem ja põhjalikum kui tavaliselt. «Tavaline tund näeb ette pooletunnist soojendust, 45-minutilist tantsuõppimist ning 15-minutilist venitusharjutuste sessiooni,» räägib Andre.
Fenomenaalne nähtus
Andre abijuhendaja Signe Zopp peab tantsustuudiot omaette fenomenaalseks nähtuseks just seetõttu, et ühes stuudios tantsivad paljudel juhtudel nii vanemad kui lapsed. «Tantsupisik on vallutanud kõigepealt lapsi ja siis on ka vanemad käima hakanud,» räägib Signe.
Kibekiire proovigraafik pole Meie Stuudiot tagant lükkamas üksnes Koolitantsu ja juubelikontserdi tõttu vaid oma roll on siin ka detsembris etenduval «Minu Põlvamaa» lavastusel ja veebruaris plaanitud Riiga sõidul. «Esinemisi on veelgi ja palju,» teatab Andre.
Tundub aga, et Meie Stuudio võtab kõigest viimast ja naudib igat hetke. Seega tasub silmad-kõrvad lahti hoida ja uurida, kus neid andekaid noori järgmisena näha saab.
Algasid Põlva maakonna karikavõistlused korvpallis
2 november, 2010
KK Põlva Basket/Famila võitis Värska Vesi meeskonna 75:53 (18:15, 20:7, 23:17, 14:14). Võitjatel olid suuremad korviviskajad Joonas Põlluveer 31, Egon Kasuk 13 ja Erik Põlluveer 12 ning kaotajatel Alar Alve 14, Toivo Jäämets 13 ja Marek Hunt 11 punktiga.
Kanepi vald/Sumros Grupp mängus SK Känguruga kasvas skoor üle saja punkti. Kanepi vald/Sumros Grupp võiris mängu 115:38 (32:10, 29:2, 17:13, 37:13). Võitjatel viskasid Egon Kanarik 26, Viktor Variksoo 22 ja Riho Vaikmäe 20 ning kaotajatel Lennart Heinoja 9, Tanel Hernits ja Karel Kalda 8 punkti.
BC Kala võitis Räpina Spordikooli 90:44 (28:8, 26:6, 16:19, 20:11). Võitjatel viskasid Roland Olesk 24 ja Margo Tani 18 ning kaotajatel Karl Junson 21 punkti.
6. märtsil kell 17 kohtuvad Värskas Värska Vesi ja Kanepi vald/Sumros Grupp ning 7. märtsil kell 17.30 Räpinas KK Räpina Kotkad ja Vastse-Kuuste.
Eesti meeste käsipallikoondis sai kaks kaotust järjest
2 november, 2010
Esimeses Skopjes toimunud mängus oli vastaseks Makedoonia. Makedoonia asus poolajaks juhtima 16:10 ja võitis mängu 30:25. Mikk Pinnonen viskas 7, Mait Patrail 4, Risto lepp ja Jaan Kauge 3, Dener Jaanimaa ja Martin Johannson 2 väravat ning Kristjan Muuga, Marius Lepp, Kaupo Liva ja Valdar Noodla ühe.
Pühapäeval Mesikäpa Hallis toimunud mängus oli vastaseks Ungari. Võrdset mängu oli mängu alguses, edasi haaras initsiatiivi oma kätte Ungari. Nad võitsid poolaja 14:9 ja kogu mängu 31:19. Mait Patrail ja Kristo Järve viskasid 4, Kristjan Muuga 3, Dener Jaanimaa 2 väravat ning Risto Lepp, Mikk Pinnonen, Marius Lepp, Kaupo Liiva, Martin Johannson ja Siivo Sokk ühe.
Mängudega jätkatakse järgmisel aastal. Märtsis ootavad ees kaks mängu Bosniaga ja juunis mängitakse Eestis Makedooniaga ja võõrsil Ungariga. Edasi pääsevad alagrupi kaks paremat.
Käsipallivõistlused võitsid vilistlased, jalgpalli õpilased
2 november, 2010
Laupäeval toimud Põlva ÜG 60. aastapäeva kokkutuleku raames võtsid esmalt Mesikäpa Hallis mõõtu käsipallis Põlva ÜG neidude ja vilistlaste naiskonnad. Poolaja võitsid vilistlased 16:15 ja mängu 32:27. Põlva ÜG noormeeste ja vilistalste mängus olid ülekaalus samuti vilistlased, kelle koosseisus mängis kaasa Mait Patrail. Poolajaks asusid juhtima vilistlased 18:16 ja võitsid mängu 46:37.
Lootospargis toimunud jalgpalli mäng Põlva ÜG noormeeste ja vilistlaste vahel oli tasavägine ja lõpuks tuli võit ÜG esindusele 2:1, kusjuures võidu tõi penaltist löödud värav.
«Kassetile» valmis videotutvustus
30 oktoober, 2010
Näidendi dramatiseerinud ja lavastanud teatrijuhi Rivo Veski sõnutsi on lavastus väga aktuaalne ning kannab endas sõnumit: «Oma sõnade ja tegudega tuleb olla ettevaatlik, sest alati võib olla kuskil videokaamera või diktofon tehtut-öeldut salvestamas».
Lavastuses teevad kaasa Põlva Eksperimentaalteatri täiskasvanutetrupi liikmed Andre Sikkal (Vince), Anni Haavakats (Amy) ja Timo Varik (John).
Kassett – videotutvustus.
Noorte lahkumine pole reetmine vaid võimalus
28 oktoober, 2010
Jäin üle pika aja riigikanali päevakajalisi saateid «Ringvaade» ja sellele järgnenud «Vabariigi kodanikud» jälgima. Viimases sai läbivaks aruteluteemaks kampaania «Talendid koju!».
Stuudios oli üks projektis osalev noor, 22-aastane eestvedaja Artur Elme (töötab Elioni finantsanalüütikuna), Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Erkki Truve, ettevõtja ja konsultant Hede Kerstin Luik ning kirurg Tiit Meren.
Saatejuht Aarne Rannamäe polnud «Talendid koju!» kampaania püstitust kritiseerides kõige leebem, andes saatesviibinud noorele projektikontaktile korduvalt hinnangu tema looklevatest, kõrvalekalduvatest vastustest konkreetsetele küsimustele. Ja nii oligi. Minust aasta vanem projekti eestvedaja, ühtlasi finantsanalüütikuna töötav noormees rääkis, et «Talendid koju!» pole üldsegi mitte propagandistlik kampaania, vaid toimib reaalselt selle vastloodud veebikeskkonnas. Viimase ümbersõnastatud tsitaadi sisu analüüsides leiame aga, et selliselt tegutsemine ei ole midagi muud kui propagandistlik. Visates õhku teema, et ootame tagasi «talente», võib see tahes-tahtmata siinelavale inimesele tunduda solvanguna. Kas täna tähendab talent edukat ettevõtjat, kes on väliskeskkonnas käegakatsutavaid tulemusi saavutanud? Kui, siis miks peaks selline inimene tahtma Eestisse tegutsema tulla?
Saatejuhi roll olla teema relevantsuse osas oponeerival kohal mõjus väga elavdaalt. Panigi mõtlema – miks ja kelle jaoks neid talente siis vaja on? Kas praegu Eestis elav inimene on tõesti viimane matsirahvas, kellele riik nii hädasti alternatiivi vajab? Kahe retoorilise küsimuse tipmeks arutleksin hoopis selle üle, mis mõtteid saatest koorunud teemapunktid minu pähe istutasid.
Nimelt, kas pole õige, et on üks osa inimesi, kes ongi välismaal vajalikumad kui siin? Kui tõesti ongi andekaid noori, kes tahavad välismaal end tõestada, siis mingu ja andku tuld. Sellist otsust ei tohiks kritiseerida, vaid toetada nii pere kui ühiskondlikul tasandil. Kuidas muidu saaks noor koolisõpitu asemel proovida omal käel, mida p ä r i s e l t pea ees tundmatus kohas vette hüppamine tähendab?
Teemasse veelgi süüvides tärkas pähe korduvalt õhku paiskunud sarnane teemakäsitlus Põlvamaa kontekstis. See, et noored siit lahkuvad ja tagasi ei tule. Sain ühtäkki aru, et eduvõimeline noor inimene peabki minema nii kaugele kui võimalik, kuid säilitama sideme oma koduga. Raha sissetoomine piirkonda ei pea toimuma ilmtingimata siin kohapeal tegutsevate ettevõtjate arvelt. Me justkui ootaks, et mingid imetabased investorid mingitest ähmastest kaugustest meid ise üles leiaks. Hoopis siit lahkunud ja mujal ettevõtlusega tegelevate noorte kogemusi ja kontakte tuleb kohaliku majanduse huvides ära kasutada. Kui me ei püsi pidevas suhtluses oma kohalike talentidega, siis unustavad nad meid ära, ning kui me ühtäkki leiame, et võiksime nende abi vajada, ei tunne nad enam vajadust koostöö järele. Seega tuleks säilitada ettevaatlik suhtmine n-ö sildade põletamisse ja uste sulgemisse.
Noored on vägagi tundlikud ja praegu, noorena sellest kirjutades ning ka end ülejäänutest distantseerides, ei saa olla võimalik, et jään lõpuni objektiivseks. Küll aga usun, et probleemi põhiolemus peitub meie kohalikus suhtumises. Me nagu võtaksime noorte lahkumist reetmisena, mis seda tegelikult pole. Kõik, kes noortega koostööd teevad, peaksid koostöö lõppedes säilitama sidemed, sest neid võib alati vaja minna, sh nii õpetajad õpilastega, tantsurühmade vanemad oma kasvandikega jne. Küll siis ühel päeval paigutab kunagine õpilane häid suhteid omava koolidirektoriga investeeringu kooli ja tantsurühma kunagine talenttantsija raha klubiruumide ehitusse.
Põlva Kunstikool ohverdas juukseid
28 oktoober, 2010
Nii avatigi kunstinäitus «Alice läks Tartu, Alo jäi Põlva» Tallinna Kullo Galeriis, otse pealinna südames.
Tegemist on keskaegse hoonega, mille kunagised läbikäigud ja kõik võlvid pole tänini nagu originaalis, kuid oma aimatava asukohaga liigendavad ruumi paljuski. Hubase atmosfääriga ruumis, mille seinte vahel on kahtlemata tuntav ka ajalooline hõng, mängivad koos suhteliselt modernsete kunstitöödega ajaloo rammus huumus ja värske tänapäev. Ja just ruumi kooslus näitusetöödega loobki terviku.
Vastandades keskaegset kohati modernse või postmodernse kunstiga, luuakse kordumatu keskkond. Näitusel on esindatud suuremas jaos Põlva Kunstikooli möödunud õppeaasta lõputööd, mida sai näha ka Põlva Avatud Noortekeskuse galeriis. Seal, tuleb nentida, küllaltki elemendirikkalt sisustatud ruumis jäid kunstitööd pigem tahaplaanile ega saanudki selliselt mängima hakata nagu Tallinnas.
Tallinn võib kade olla küll
Kuid et kunstikooli näituste avamise juurde on alati kuulunud mingi lisafaktor, milles peitub elemendiline tähtsus, oli ka seks korraks midagi vahvat välja mõeldud. Happening, milles noorkunstnik Trifon Sievykh oma juuksed kaotas. Ei, see polnud metafoor. Tütarlaps võttis käärid ja hakkas lõikama. Päriselt. Juuksed kukkusid põrandale üksteise järel.
Juuksed ohverdati ning galeriist saadud punane põrandahari läks vist veelgi punasemaks pärast juuste kokkupühkimist. Kunstikooli hing Anne Prangel kogus need kokku, keeras räti sisse ning kinnitas, et saadud and leiab koha kunstikooli ruumides Põlvas.
Tallinna hari aeti seega punaseks. Ei tea kas kadedusest või millest, et noored Põlva kunstnikud oma hinge keskaegsesse hoonesse maha jätsid, aga kindel võis olla, et pealinnal oli põhjust end kõigutatuna tunda. Seda eelkõige seepärast, et sisukad ja mõtestatud tööd näitasid, et väiksest kohast pärit noortel pole põhjust põdeda alaväärsuskompleksi Tallinna tegijate kõrval. Tuleb rind veelgi enam ette lüüa ja kaugemaid sihtkohti vaadata, ja miks mitte näiteks Helsingit, nagu linnapea Tarmo Tamm näituse avakõnes ettevaatavalt mainis.
Töödest endast rääkides, et täpselt ajal, mil Põlva Kunstikooli lõputööd rippusid Põlva Avatud Noortekeskuse seintel, tutvustasin ma hiiglaslikku kultuurikatelt Saksamaa külalistele. Astusime sisse ka noortekeskusesse. Kaks sakslast küsisid seinal märgatud tööde autorite vanuse kohta. Kui vastasin, et tegemist on kunstikooli õpilastega, kelle vanus jääb 13-18 piiridesse olid nad rohkem kui üllatunud. Muidugi võiks lisada siia ka tõsiasja, et mida rohkem läände või lõunasse me liigume, seda enam emotsionaalsemaks inimesed muutuvad, aga see selleks. Seda, et Põlvas kunst elab ja kaugemalegi paistab, ei tasu unustada. See on märk, et elame valikuterohkes keskkonnas, kus noorte andekusele osatakse väljundeid leida.
Sigrid Sibul: olen rabeleja, kes üritab kõigest osa saada
28 oktoober, 2010
Tegusa üliõpilasena tuleb Sigrid ikka Põlvamaale tagasi, et siin omi asju ajada. Mida aga tähendab noortekoguliseks olemine ja mis see endaga kaasa toob, sellest Sigrid räägibki.
Kui peaksid end iseloomustama, siis kuidas?
Olen rõõmsameelne rabeleja, kes üritab kõigest osa saada. Samas vahepeal olen ka laisk ning üritan asju viimasele minutile edasi lükata. Igatahes üldjoontes suudan endaga hakkama saada samal ajal naeratades ja nalja tehes.
Mida tähendab Sinu jaoks olla Põlvamaa noor?
Minu jaoks ei tähenda see otseselt elukohta või päritolu. Põlvamaa noor on inimene, kes hoolib Põlvamaast või tahab sellega seotud olla. Nii tunnen ka enda puhul – viibin küll Tartus, kuid ikka tahaks Põlvamaal midagi ära teha ja midagi muuta.
Kust kandist Põlvamaalt ise täpsemalt pärit oled? Mis on selle koha juures see, mis sind sinna tagasi kisub?
Tagasi koju Viluste külla Veriora vallas kisub mind kodu ja perekond. Samuti tahaks selle piirkonna noortele anda võimalusi, mida mulle pakuti, kui veel põhikoolis käisin (nt seminarid ja noortevahetused). Samas on tore Veriora alevikus ringi käia ja näha, kui palju uut seal toimub, kas või sügislaat. Hea on olla kohas, kus inimesed tahavad teha, näha ja õppida.
Õpid Tartus. Mida ja miks õpingute kõrvalt endiselt Põlvamaa aktiivi kuulud?
Õpin majandusteadust, mis on suhteliselt teoreetiline, kuid siiski põnev eriala. Samas tahan ka omandada muid kogemusi lisaks koolis õpitule ning rakendada oma ideid – miks mitte teha seda just noortekoguga koos ja seeläbi muuta ka teiste elu põnevamaks.
Kaua oled olnud Põlvamaa noortekogu liige?
Ametlikult allkirjastatult olen liige selle aasta septembrist, kuid tegelikult olen kaasa aidanud ja noortekogu tööst osa võtnud juba kaks aastat.
Mida on see aeg sulle andnud?
Kahe aastaga olen juurde saanud oskusi igaks elu juhtumiks. Tean nüüd paremini, mida teha, kui õhtuga ei ole midagi peale hakata ja igav on. Tean ka mida teha, kui meeskonnaga orienteerudes ära eksime. Samuti kulub ära teadmine, mida ei tasu osta Soomest, kuid kindlasti peaks kaasa tooma Inglismaalt. Noortekogu on tegelikult andnud palju rohkem, kui korraga hoomata jõuan. Mõned asjad, mis tunduvad loomulikuna, on samas ainult tänu noortrekogu inimestele mulle võimalikuks saanud.
Mida tähendab see sinu ja noortekogu jaoks, et oled nüüdsest kogu esimees?
Noortekogule olen loodetavasti kasulik jätkusuutlikkuse tagamiseks. Nagu äsjasest majandusteooria kontrolltööst õppisin peab iga põlvkond arvestama vanaga, et tagada stabiilsust, kuid samas ka arendama seda omamoodi edasi, et saavutada rohkem. Seda üritame ka nüüd noortekoguga teha – jätkame vanade traditsioonidega, kuid lisame neile oma nüansse ning loome uusi traditsioone ürituste ja projektide näol.
Millised on noortekogu suuremad plaanitavad ettevõtmised sel poolaastal?
Suurim asi lähiajal on 24. novembril toimuv iga-aastane noortekonverents «Loovuse jõud», mis sel aastal keskendub sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse teemadele läbi loomingulise võtme.
Mis on sinu sõnum Põlvamaa noortele, kes pole noortekogust kuulnud, kuid sooviksid liituda?
Noortrekogu on koht, kus saab midagi ära teha ja samas ise sellest rõõmu tunda. Iga uus inimene, kes meiega liitub, muudab noortekogu olemust ja tegemisi natuke enda moodi. Nii et kui noorel on lihtsalt tahtmist midagi korraldada ja kohalikku elu aktiivsemaks (ja ka paremaks) muuta, siis tuleb tal noortekoguga liituda ning suurema seltskonnaga on seda lihtsam ning põnevam teha.
Põlva Eksperimentaalteater avab fotonäituse
19 oktoober, 2010
Näituse fotod moodustavad pildiseerija noorte mälupilti talletunud elulistest hetkedest. Tinglikult võib öelda, et tegemist on fotoetüüdiga, millelt vaatab vastu noorte nägemus postembrüogeneesist (sünnijärgsest arengust).
«Mõlesime, et teeme midagi sellist, mille sisu ja mõte peitub vaataja silmades,» selgitas fotonäituse ideed üks autoritest Linda Varusk.
Fotoseeria paigutub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse undergroundi ning avatakse Põlva linnas toimuva noortenädala raames. Lisaks näituse visuaalsele osale täiustab keskkonda fotode autorite valitud muusika.
Näituse avamise päeval etendub lavaaugus etüüdlavastus, mis täiustab fotodel kujutatavat. «Valisime välja igaühe isikuomadustega kõige enam kokkusobituvamad luuletused ning neid analüüsides tuligi idee rääkida lugu arengust ehk eluringist,» rääkis noortetrupi vanemnäitleja Silver Lusti.
Näitus avab ühtlasi noortenädala ning jääb avatuks novembri lõpuni. Täpsema infoga varustab Põlva Eksperimentaalteatri kodulehekülg www.eksperimentaalteater.com
Priit Sibul: ilusat õpetajate päeva kõigile õpetajatele!
13 oktoober, 2010
Kool ja õpetaja on Eesti ühiskonnas kandnud alati väga tähtsat rolli. Kuigi ajad, olud ja suhtumine on muutunud, kannab õpetaja amet ikka sama rolli.
Just Sinu amet on see, mis kõige enam inimesi mõjutab. Aga õpetaja üksi ei suuda kõike muuta. Just seepärast on vaja enam koostööd, et kool ja kodu nii nagu ka vanem ja õpetaja töötaksid ühes rütmis, ühe eesmärgi nimel. Ühiskonna ootus laiemalt selles ühistöös langeb just õpetajale. Kuna sinul on rohkem oskuseid, kogemusi ja kannatust. On ootus, et Sina aitad ka neid lapsi ja vanemaid, kes ise ei märkagi abi küsida. Kuigi elu oma närvilisuse ja kiirusega võib vahel tekitada tunde ja küsimuse – kas kõik on seda väärt? Siis Sa tead, et isegi kui ei tulda ütlema ja tänama, paistab see tänu inimeste nägudelt välja. See tänu on igas inimeses, kellel oled aidanud saada õnnelikuks ja leida oma tee.
Suur tänu Sulle selle eest. Minu sügav kummardus ja õnnesoov sulle maailma ilusaima ja keerulisima ameti puhul.
Austusega
Priit Sibul
Põlva maavanem
E STuudio võitis rahvusvahelisel konkursil esikoha
12 oktoober, 2010
Koori dirigendi Külli Lokko teatel saavutati folgikategoorias kaheteistkümne täiskasvanud koori kõrval II koht ning koorile anti taas esimese taseme kulddiplom.
Ülieduka esinemisega jõudis koor rahvusvahelise koorikonkursi 6 parima koori hulka, kes võistlesid pühapäeval, 10. oktoobril Grand Prix voorus. Nimetatud kuue parima hulgas olid esindatud kõik konkursil osalenud erinevad kooriliigid.
Külli Lokko sõnul tõsteti E STuudio tütarlastekoori puhul üksmeelselt esile väga huvitavat ja vaheldusrikast konkursikava ning loomulikult väga head esitust. Põlva rahval oli võimalus kuulata E STuudio Rimini koorikonkursi kava 3. oktoobril Põlva kultuurikeskuses toimunud sügiskontserdil.
Lisainfo:
Külli Lokko
dirigent
www.estuudio.ee
Artikkel ilmunud Põlvamaa portaalis 11.10.2010
http://www.polvamaa.ee
Põlvamaa meeskoor otsib uusi lauljad
1 oktoober, 2010
Laulumeeste värbamiseks kuulutas koori juhatus välja kõigi viisi pidavate meeste «üldmobilisatsiooni».
«Meeskoori ühine soov on kasvada nii arvuliselt kui vokaalselt arvestatavaks kollektiiviks,» edastab koori üks dirigentidest Andres Määr.
Praegusel hetkel on koori nimerkirjas 29 lauljat. Meeskooris laulavad mehed erinevates vanustes koolipoistest vanaisadeni. Koori repertuaaris on peamisel eesti meeskoorilaulu klassika. Koori dirigendid on Andres Määr ja Aino Oviir.
Käesoleva hooaja plaanidest toob Määr välja 16. oktoobril Põlvas toimuval dirigent Regina Soka Festivalil ülesastumise, esinemise Lõuna-Eesti meeskooride laulupäeval 13. novembril Tartu Ülikooli aulas. «Lisaks on käesoleval hooajal eesmärgiks võetud sõit kontsertreisile Ukrainasse Tšernigovi oblastisse,» avaldab Määr eelseisvaid plaane. Selle hooaja tulemiks on plaanitud kevadkontsert Põlvamaa meeskoori hooaja tööga. Lisaks sellele, et koos laulmas käiakse, täiustab koori rutiinset tööd aktiivne seltskondlik pool.
Kõik mehed, kelles peitub laulupisik on oodatud liituma Põlvamaa meeskooriga. Proovid toimuvad pühapäeviti Vana Koiola Kultuurimajas kell 18.
1. oktoobriga algas Hea Õpetaja kuu
1 oktoober, 2010
Hea õpetaja kuu eesmärgiks on väärtustada Eesti õpetajaid, tõsta õpetajate mainet ühiskonnas, edendada õpetajaharidust ja tuua rohkem helgeid päid õpetajaks õppima. Samuti püütakse oktoobrikuu jooksul tekitada ühiskonnas diskussiooni küsimuse üle, milline on hea õpetaja, millised omadused teevad õpetaja «heaks».
Terve oktoobri kestva õpetajakuu jooksul toimuvad koolides üle Eesti erinevad üritused.
Kodulehe opetajakuu.ee andmetel on Põlvamaa koolidest Hea õpetaja kuuga liitunud Mikitamäe Kool, Viluste, Krootuse ja Orava Põhikoolid, Räpina lasteaed Vikerkaar, Mammaste Lasteaed-Algkool, Himmaste Algkool ning Põlva Ühisgümnaasium.
www.opetajakuu.ee
Anneli Rosin: kas noored vägisi välismaale?
1 oktoober, 2010
Võib-olla siit koorubki välja see kõige tähtsam probleem – noor inimene otsustab pärast kõrghariduse omandamist suure tõenäosusega välismaa kasuks. Iseseisva elu alguses on noorele inimesele väga oluline, et ta leiaks endale töö ja saaks hakata oma elule nii-öelda vundamenti laduma, mis seisneb isikliku elamise hankimises, kõige eluks vajaliku muretsemises.
Igaühel ei ole majanduslikult nii heal järjel vanemaid, kes suudaksid neile kõiki hüvesid võimaldada, ja sellisel juhul on kõrgharidusmaks takistuseks noore inimese elluastumisel. Julgen seda isegi võrrelda laenuga, mida igakuiselt tagasi maksma peab.
Mõtlema paneb veel see, et osa noori õpib küll riigieelarvelistel kohtadel, kuid on võtnud lisaks ka õppelaenu, et kuidagi linnas hakkama saada. Tagajärg on lihtne – tuleb tagasi maksta õppelaen pluss kõrgharidusmaks.
Jääb arusaamatuks, millise kraadi puhul see kõrgharidusmaks kehtima hakkab, kas juba bakalaureuse puhul või alles magistri lõpetamisel. Vägisi kipub pähe mõte, et kõrgharidusmaks soodustab tegelikult tasulist kõrgharidust, ja seda selliselt, et tasulise kõrghariduse puhul maksad ainult õppemaksu õpitud aastate eest, kuid tasuta kõrghariduse puhul jäädki maksma.
Või siis äkki hoopis selliselt, et tasuta kõrgharidust ei olegi olemas, maksad mõlemal juhul.
Ühesõnaga, noorele tundub atraktiivsem minna välismaale, kui jääda siia, Eestisse, ja hakata hirmuga mõtlema, millise maksukoormuse alla ta kunagi satub.
Värska Gümnaasium on Eesti parim kool orienteerumises
1 oktoober, 2010
Võitjal on õigus osaleda järgmise aasta kevadel koolinoorte maailmameistivõistlustel orienteerumises, mis toimuvad Itaalias.
Värska noori orienteerujaid juhendavad Ingrit Kala ja Rein Zaitsev.
Marta raadiost kuuleb jällegi uusi hääli
30 september, 2010
Reklaamijuht Jaak Madismäe teatel panustavad Marta raadio töösse kolmandat aastat järjest nõu ja jõuga Tartu Ülikooli teise magistrikursuse ajakirjandustudengid. Viivika Eljand, Maarja Aeltermann, Eve Tisler, Jaanika Meier, Ly Aunapu ja Kadri Kasterpalu viibivad Põlvas 15. oktoobrini ning selle ajani kajastatakse nii pikemates kui ka lühemates saadetes piirkondlikult olulisi teemasid.
Tudengite tehtud ja toimetatud saated on eetris esmaspäevast laupäevani Marta Raadios kell 11.15 ja 12.15 (laupäeviti kell 10).
Põnevaid ideid, huvitavaid väljakutseid ja põletavaid probleeme ootavad magistrandid telefonil 799 7808.
Kunstiteose saab valmistada ka suvikõrvitsast
30 september, 2010
Mooste Vallavalitsuse kultuurispetsialisti Maret Aruoja ütlusel oli tänavuse konkursi teema «Värvide võluaias». Korraldaja tähelepanekutel oli sedapuhku kasutatud hästi palju suvikõrvitsat. Näiteks oli sellest tehtud part, millel oli porgand ninaks ning kehaosad lilledest. Teisest kõrvitsast loodi laevuke, kolmandast kaelkirjak. Õuntest, pihlamarjadest ja lilledest aga sündis uss. Looduslike materjalidena oli kasutatud veel rabarberit, kastanimune, rulli keeratud vahtralehti jpm.
Tähelepanuväärsed kompositsioonid lõid teiste hulgas Viluste Põhikooli 4. klassi õpilane Grethel Koddala, Mooste Põhikooli õpilased Mihkel Algus ja Sandra Hiienurm ja Kauksi Põhikooli 1. klassi õpilane Heidi Hilkja.
Zürii andis seitse eripreemiat, 11 eripreemiat pani välja zürii liige Anne-Ly Viljat.
Kui mullu osales lilleseadevõistlusel üle 30 osaleja, siis tänavu oli esindasid Viluste, Ruusa, Ahja, Mooste, Kauksi ja Tilsi kooli 47 last. Valdavalt olid nad 1.-8. klassist, 9.-12. klassist oli vaid neli. «Ka vanemad õpilased võiksid julgemad olla ja kindlasti osaleda,» kutsus Aruoja üles.
Kahetsusväärselt on kõrvale jäänud just maakonna suuremad koolid nii Põlvast kui Räpinast. «Räpinlased on üldse väga harva tulnud. Kahjuks on eemale jäänud ka Kanepi ja Valgjärve, kelle tööd olid väga tugevad,» kahetses korraldaja.
Võistluse parimad:
1.-4. kl
I koht Sirli Udras, Ruusa PK
II koht Renar Kihho, Ahja KK
III koht Jahannes Sonberg, Kauksi PK
5.- 8. kl
I koht Kaidi Konsar, Ruusa PK
II koht Demi Otsing ja Neidy Vaidla, Kauksi PK
III koht Piret Pütsep, Mooste PK
9.- 12. kl
Eripreemiad pälvisid Joanna Kungas ja Alondra Laine Kauksi Põhikoolist ning Kertu Kiho ja Kistiina Koort Tilsi Põhikoolist.
Ümber järve jooksis rekordajaga Raido Mitt
30 september, 2010
Mõnusal päikeselisel õhtupoolikul läbis Mitt umbes 4,9 km pikkuse ringi ümber järve ajaga 16.32. Teisena lõpetanud Lauri Sild OK-st Võru jäi maha 24 ja kolmas Olle Kärner Tartust lõpetas Sillast 13 sekundit hiljem.
Värska vallavanema Raul Kudre tõdemusel on kõik kolm kiiremat tuntud orienteerumisjooksjad ja kindlasti innustasid oma kohalolekuga Värska koolinoori sportima.
Naistest oli kiireim üldarvestuses 18. kohal lõpetanud T18 klassi võitja Kaisa Raudkepp Pekost ajaga 22.02.
Osalejaid oli Põlvast, Räpinast, Verioralt, Tartust, Võrust ja kõige rohkem muidugi Värska Gümnaasiumist.
Kui jooksjad võistlesid aja peale ja konkurentidega, siis kõndijatel raja läbimisel aega ei fikseeritud. Nad said nautida ilusat loodust ja tunda rahulolu liikumisest.
Stardimaksu ümber järve jooksul ei küsitud. Auhinnad võitjatele ja loosiauhinnad osalejatele soetati Värska Vallavalitsuse ja Põlvamaa Spordiliidu abil.
Korraldajad tänavad kõiki abilisi ja toetajaid.
Vanuseklasside kiiremad:
T10 Laura-Liis Kütt, T12 Kelly Mattus, T14 Kristel Sibul, T16 Lumileid Hälvin (kõik Kobras/Põlva Spordikool), T18 Kaisa Raudkepp, N35 Janika Teervalt (mõlemad Peko), P10 Sander Järvemägi (Värska G), P12 Kristo Sirk (Kobras/Põlva Spordikool), P14 Kevin Hallop (Peko), P16 Kermo Kukk (Värska G), M Raido Mitt (Kobras), M40 Kalev Kajaste (Veriora).
Tartu Ülikool küsitleb Põlva noori
29 september, 2010
Noortekonverents ja ISE mess toimuvad koos
29 september, 2010
Sarnaselt eelmistele aastatele on korraldajatel plaanis ka sel korral konverentsile Eesti tuntumaid nägusid kaasata.
Tänavust noortekonverentsi ja noorte infomessi korraldavad Põlvamaa Noortekogu, Põlvamaa Õppenõustamiskeskus ja Põlva Avatud Noortekeskus. Seekordne aasta noorte suurüritus tõotab mahukam tulla, mida kinnitab esialgne plaan üritust Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses korraldada.
Noortekonverents 2010 ärgitab noori loovusele, mistõttu kannab ka alapealkirja «Loovuse jõud». Loovuse kaudu saavad noored võimalusse lisaks konverentsi ametlikule osale erinevates töötubades kaasa teha ning käsitleda sotsiaalseid teemasid läbi teatri, tantsu, muusika, filmi ja kunsti.
Neljapäeval Põlva Maavalitsuses toimunud töökoosolekul arutati võimalust 24. novembril toimuvat noortekonverentsi ja infomessi siduda samal nädalal toimuvate teiste noorteüritustega – maakonna koolinoorte tantuspäev ja lugemisaasta lõpetamine – kuulutades välja n-ö noortenädala.
Teemavalikud eelmise aasta põhjal
Põlva Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialisti ja Põlvamaa Noortekogu esimehe Talis Tobrelutsu sõnul on eelseisva noortekonverentsi teemadevalik tuletatud 2009. aasta konverentsi «Pärime uue?!» tagasisidelehtedelt ja annab seega võimaluse tugineda noorte häälele, konverentsile, mille sisu arendamises on arvestatud noorte endi mõtteid. «Aasta 2010 on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aasta. Seetõttu peab Põlvamaa Noortekogu vajalikuks esialgse ideena käsitleda just eelpool mainitut ja välja toodud teemadevalikut,» põhjendas Tobreluts.
Noortekogu esimehe tutvustusel möödub eesseisev konverents loovuse tähe all. «Loovuse alla liigituvad teater, tants, muusika, film ja kunst, mis ühtlasi hakkavad olema töötubade võtmesõnad. Põlvamaa Noortekonverents 2010 läbivad teemasid – vägivald, noorte probleemid (nende lahendamine), ebatavaliste ja vähepopulaarsete elutegevuste tutvustus, narkootikumid, sotsiaalne tõrjutus ja vaesus, tulevik, töökohad, õpingud välismaal, rahvusvahelised suhted, kultuuridevaheline põrkumine, Comenius, noortevahetus, mitteformaalne õppimine – kajastatakse juts eelpool toodud loovtöötubades.
Energiasüstid noortekogult
Lisaks messile, töötubadele ja lektoritele pakuvad vahepalasid noortekogu liikmed, kes aktiviseerivad noori energiasüstidega.
Põlvamaa Noortekogu eelneval töökoosolekul pakuti kuulutada välja idee korraldada fotokonkurss teemal «Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus», mis kestaks konverentsi toimumiseni. Konverentsi kestel aga kuulutataks välja parimad, jagatakse auhinnad ning hiljem eksponeeritakse töid avalikes kohtades.
Milliseks kujunevad lõpuks esialgu veel toored ideed, näeb novembris, mil kõigi eelduste kohaselt leiab aset noortenädal ühes Põlvamaa Noortekonverentsi, Põlva maakonna koolinoorte tantsupäeva ning lugemisaasta lõpuüritusega.
Kooliteatrid kohtuvad uuel aastal Kanepis
27 september, 2010
24. septembril töökoosolekuks kogunenud Kanepi Avatud Noortekeskus, Kanepi Seltsimaja ja Põlva Eksperimentaalteater panid paika, arvesse võttes eelmisel hooajal toimunud festivali kitsaskohti, töögraafiku ning selle, et juba teist korda ootab Kanepi Seltsimaja kooliteatreid üle Põlvamaa oma sooja ja hubasesse majja.
Tänavu vältab festival kaks päeva
Et festivali päevad kulgeksid vabamalt, jaotub programm kahele päevale. Kooliteatrite noorim vanuseaste (1.-4. klass) etendub esimesel (19. märtsil) ning kesk- ja gümnaasiumiaste festivali teisel päeval (20. märtsil 2011).
Oktoobrist avaneb kõigil Põlvamaa kooliteatrihuvilistel end kursis hoida Põlvamaa Kooliteatrite Festivaliga internetiaadressilt http://kooliteater.polvamaa.ee .
Siinkohal kutsub Põlvamaa Kooliteatrite Festivali korraldusmeeskond koolide tegusaid näiteringe ja sõprade seltsinguid valmistuma festivaliks. Ennast alahinnata oleks patt. Igal aastal valitakse maakondliku kooliteatrite festivali kolmest vanuseastmest parimad, kes esindavad Põlvamaad üleriigilisel festivalil. See on hea võimalus noored ja julged kooliõpilased lavale tuua ja etlemis maiku esimest või siis juba mitmendat korda suus tunda.
Kohtume juba uuel aastal Kanepis!
«Rikas elu» muudab koolitunnid elulähedasemaks
23 september, 2010
Konkursile on oodatud kaastööd kõigilt, kellele teema südamelähedane on – õpetajatelt, majandusspetsialistidelt, vanematelt-vanavanematelt, tudengitelt ja ka õpilastelt endilt. Osaleda saavad 7.-9. klassi ühiskonnaõpetuse, majanduse, ajaloo või matemaatika tundides kasutamist leidvad materjalid, mis võimaldavad sisustada vähemalt kaks 45 minuti pikkust koolitundi.
Teabekeskuse hinnangul on noorte finantskirjaoskuse edendamine äärmiselt oluline. «Erinevad uuringud ja küsitlused näitavad, et noorte ootused iseseisva elu algul on küllalt ebarealistlikud – soovitakse kohe tööle minnes kõrget palka saada ja eeldatakse üpris kõrget elatustaset. Reaalsus on aga sootuks teistsugune – tööpuudus on noorte seas kõrge ja paljud peavad hakkama saama sootuks kitsamates oludes, kui oodati. Oskused raha-asju planeerida ja pere eelarvet pidada on samas pigem kehvapoolsed,» selgitas teabekeskuse juht Piret Suitsu finantskirjaoskuse edendamise olulisust.
«Usun, et majandusõpe on juba põhikoolis ülioluline. Näiteks SMS-laenuvõtjate arv kajastab riigi haridustaset üldisemalt, matemaatika ja majanduse alast haridust aga otseselt,» selgitas konkursi zürii liige majandusteadlane Andres Arrak.
«Järgmisel õppeaastal põhikoolis rakenduva õppekava kohaselt on ettevõtlikkus üks läbivaid teemasid, ehkki eraldi ainetunde majandusest pole. Konkursi eesmärk on pakkuda matemaatika, majanduse, ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajatele majandusteemade käsitlemiseks suuremaid valikuvõimalusi, et muuta tunnid elulisemaks ning lihtsustada seega ka õpilaste motiveerimist,» rääkis žürii liige, majandusõpetaja Elbe Metsatalu.
Töid hindava žürii koosseisu kuuluvad Andres Arrak Mainori Kõrgkoolist, ühiskonna- ja ajalooõpetajate seltsi esimees Indrek Riigor, majandusõpetajate seltsi esinaine Elbe Metsatalu, ühiskonnaõpetajate seltsi juhatuse liige Marika Kaasik, haridusministeeriumi õppekava talituse peaekspert Einar Väre, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Piret Suitsu ja Eesti Koolitusjuht 2009, Swedbanki personaliarenduse spetsialist Terje Veide.
Konkursi auhinnafond on üle 40 000 krooni. Võistlustöö tuleb saata või tuua Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskusse aadressil Liivalaia 8, Tallinn 15040. Lisaks palume tööd esitada elektrooniliselt aadressil konkurss@teabekeskus.ee. Tööde saatmise või toomise tähtaeg on 30. oktoober 2010. Arvesse lähevad tööd, mille ümbriku postitemplil on 30. oktoobri kuupäev. Täpsemat infot õppematerjalide vormistamise ja edastamise nõuete kohta leiab aadressilt www.teabekeskus.ee.
