Põlva Ühisgümnaasiumis algas juubeliaasta
23 september, 2010
Esmakordselt kooli ajaloos vastavad kooli kõik õpetajad pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele.
Heameel on märkida, et pidurdus õpilaste arvu vähenemine. Põlvamaa suurimas koolis on praegu 741 õpilast, ligi veerand maakonna koolilastest. Esimeses klassis alustajaid on 36, kolmes kümnendas klassis 72 õppurit.
Eeloleva aasta ilmselt suurima väljakutsena seisab meil ees uuest riiklikust õppekavast tulenevalt kooli õppekava koostamine.
Kolm haru ja lisaks valikkursused
Vormilise poole pealt vastab Põlva Ühisgümnaasium juba aastaid ka uutele nõudmistele, näiteks paljuräägitud vähemalt kolm õppesuunda on välja arendatud – reaal-, loodus- ja humanitaarklass. Ka valikkursusi on juba praegu arvestatavalt: uurimistööde alused, majandusõpetus, riigikaitse, informaatika, arvutidisain, joonestamine, religioonilugu, meedia-, draama- ja väitlusõpetus, C-võõrkeel, mitmed bioloogia ja geograafia lisakursused.
Lisaks oleme juba kaks aastat pakkunud haruklasside valikut ka III kooliastmes, see on alates 7. klassist. Valitavad harud on samad mis gümnaasiumis. Loodame, et sellest nn progümnaasiumist on edaspidi suur kasu põhikooli lõpetamisel, et õpilastel on parem ettekujutus erinevatest harudest ja oma tugevatest külgedest ning valik gümnaasiumi osas tehakse teadlikumalt.
Oma tegevuse paremaks analüüsimiseks, mõtestamiseks ja korraldamiseks koostasime sel aastal esmakordselt sisehindamise aruande, mis on esitatud nõunikule hindamiseks. Sisehindamine on ellu kutsutud, asendamaks senist välishindamist ehk «kooli katsuvate» inspektorite süsteemi. Paljude indikaatorite alusel, kokku 23 leheküljel, on välja toodud kooli tugevused ja parendusvaldkonnad.
Kokkutulek ootab
Käesolev on taas ka kooli kokkutulekuaasta. Eelmise kokkutulekuga võrreldes on lisandunud viis uut lendu. Kokku on Põlva Ühisgümnaasiumil (1950-88 Põlva Keskkool, 1988-97 Johannes Käisi nimeline Põlva Keskkool) vilistlasi juba 3621.
Kõiki neid, samuti endisi õpetajaid ja töötajaid oodatakse traditsioonilisele kooli kokkutulekule sügisvaheaja esimesel päeval, 23. oktoobril. Täpsema kavaga saab tutvuda kooli kodulehel internetis www.polvayg.edu.ee. Kodulehe kaudu elektroonselt või kooli kantseleis on soovitatav enda osavõtust juba varakult teada anda.
Kooli koduleht on ka hea võimalus hoida end kursis kooli tegemistega, seda jooksvate uudiste ja iga paari nädala tagant ilmuva infolehe kaudu.
eKool on õppimisega seotud info korraldamiseks ja jagamiseks
23 september, 2010
Olukorda praeguses eKoolis iseloomustan lühidalt. See on sarnane olukorraga korteris, kus tehakse remonti. Kui asi lõpuks korda saab, on kindlasti hea meel paljudel. Kuid millal kõik vead kõrvaldatud saavad, ei oska küll öelda.
Praegu on eKooli keskkond väga muutlik. Igal hommikul avastad ikka midagi uut. Mõni asi on korda tehtud, aga vahel mõni apsakas juurde tekkinud. Igav juba ei hakka.
Uue eKooli plussid: kiirem töökeskkond, paremad aruanded ja statistika, suuremad suhtlemisvõimalused.
Uue eKooli miinused: ei ole veel valmis, vead sees, nõuab õpetajalt rohkem aega, kuna rohkem andmeid on vaja sisestada ning õpetajate ja kooli administraatorite õigusi on piiratud, paljud tegevused on delegeeritud ülespoole. Seega nende teostamine on vähem operatiivne.
Üldhinnang – toimib üle kivide ja kändude. Ootame stabiilsust.
Erich Virk,
Põlva Keskkooli infojuht
Orava koolis oli plaan septembrist 2010 liituda eKooliga, aga juba talvel saime mitmelt autoriteetselt inimeselt soovitusi mitte kiirustada. Ja nii ongi meist see teema praegu mööda läinud. Sisuliselt kolmandikul lapsevanematel pole kodus internetiühendust ja eKooliga liitumine tähendaks meile kindlasti topelttööd. Hetkel ei oska prognoosida, millal liitume.
Ene Säinast,
Orava Põhikooli direktor
Õppekavad on sisestatud, päevikud ja õpilased on olemas, st põhimõtteliselt saab uut eKooli kasutada. Kõik sisestatud andmed on ka vähemalt ühe korra üle kontrollitud. Hetkel ei saa kasutada eKooli kolm õpetajat. Neid lihtsalt ei õnnestu tehniliselt eKooli kutsuda. Umbes sama arv õpilasi ei õnnestu tehnilistel põhjustel eKooli sisestada. Väga palju on vigu. Näiteks osa lapsevanemad ei näe oma laste kõiki hindeid. See tähendab, et tegelikult hetkel pole kellelgi otse jälgitavat ülevaadet hinnetest ja puudumistest.
Vale liigutuse peale teatab eKool veateateks lihtsalt Error või mingi keerulise skripti nime, mis on puudu, et toimingut teostada. Puuduvad korralikud veateated.
Lastevanemate ja õpilaste eKooli sissesaamine on väga segane. Vanemate ja õpilaste registreerimise osa on neile väga keeruliseks tehtud ning lapsevanema ja õpilase rollid lähevad segamini. Laste ja lastevanemate küsimused puudutavadki peamiselt eKooli registreerumist.
Õpetajad kurdavad, et eKool on muutunud töömahukamaks ja raskemini hallatavaks. Õpilased kardavad jälle ahistajate jõudmist eKooli keskkonda, kuna eKool on suhteliselt avalik suhtlusportaal.
Kui teemast kõrvale kalduda, siis on meil viimasel ajal nende uuendustega unustatud ära prioriteedid. Uuendustest tähtsam on organisatsiooni tõrgeteta toimimine. Praegusel juhul on koolidel, lastel ja lastevanematel vigane süsteem, mida ei saa usaldusväärselt kasutada. Tisler ei aseta ju saepinki saeketast, kus on pooled hambad puudu ning inimene ei ürita tõsimeeli hommikuti tööle sõita autoga, millel puudub jagaja või üks ratas. See on hullumeelne, aga sedasama näeme liiga sageli meil tarkvaraarenduses, kusjuures kõik osapooled üritavad tõsimeeli teha nägu, et see asi kõik toimib. See pole normaalne.
Tiit Raik,
Räpina Ühisgümnaasium arvutispetsialist
eKooliga liituda võib tegelikult igaüks, selles pole probleem. Kui aga kool ei soovi liitujat aktsepteerida, siis ühegi kooli andmeid ei näe ja kasutamisvõimalused on kasinad.
Probleeme tekitavad kasutajad, kes on küll mingi kooli liikmed mingil ajal olnud, kuid vahepeal lahkunud või oma parooli unustanud. Mõnikord võib juhtuda, et uuesti eKooliga liitumisel saab inimene kasutajate nimekirja juba mitmendat korda. Adminstraator saab küll kooli nimekirjast mitmekordsed kasutajad kustutada, aga eKooli kasutajate hulka need mitmekordsed kasutajad siiski jäävad. Niisugusel puhul tekivad näiteks isikuandmete täitmise puhul olukorrad, kus süsteem teatab, et sarnaste andmetega isik on juba olemas.
Mingis plaanis on eKooli andmebaasi ja andmete haldamist lihtsustatud. Päevikuid lisatakse eKooli aines antavate kursuste põhiselt. Seetõttu peab eKooli administraator olema kursis õppekavaga või andma ainete kursustele abstraktseid nimetusi (näiteks 10. kl matemaatika I). Seega administraatori koormus on oluliselt suurenenud. Samas on õpetajad oma tööd kohustatud täpsemini organiseerima.
Oleme omas koolis käivitanud ainult päevikute süsteemi. Arvan, et momendiseisuga sellega ka piirdume.
Erilist tagasisidet kasutamismugavuse kohta veel pole, sest süsteem on töötada saanud vaid nädala. Paistab, et ID-kaardi kasutamisel on õpetajal kasutusmugavus tõusnud (andmetele ligipääs on kiirem).
Arvan, et eKooli projekti pole väga tarvis siunata, sest sellega liitumine on ju koolile vabatahtlik. Põhimõtteliselt võib ju süsteemi arendajatele nii mõndagi ette heita, kuid antud juhul pole kedagi teist, kes sellisest teenust avalikult pakuks.
Soovitada võiks küll kujunduse paremat disaini (näiteks sisselogimise lahtrid võiks asuda lehe vasakus servas, nimekirjad võiks paigutada tihedamalt, päevikus hindelahtrid võiks olla kitsamad ja vajadusel laieneda, vähem võiks läbi paista oma naba imetlemist ja keskenduda sellele, et lehe vasak pool ning ülemine äär oleks täidetud rohkem olulisega).
Toivo Kadarpik,
Värska Gümnaasiumi infojuht
Võru Linnateatris esietendub Samuel Becketti «Lõppmäng»
23 september, 2010
Paljude kriitikute poolt tema üheks tippteoseks peetav «Lõppmäng» esietendub Võrus 6. oktoobril. «Lõppmäng» seob endas ilu, kujutlusvõimet, elujõudu ning iroonilist huumorit.
Lavastuse peategelased Hamm ja Clov, olles «lõksus» ühes ainsas toas, veedavad oma aega rutiinsete ja mittemidagiütlevate tegevustega. Nad on iseseisvusetud, teineteisest sõltuvad. Nende suhetes on kõige olulisem Clovi sageli korratav repliik: «Ma jätan sind maha.» Üks tahab ära minna, aga ometi ei lähe. Ja kui ta lõpuks lähebki, siis on see ühe kaotus. Aga ka teise evolutsioon. Peale nende ning Hammi vanemate Nagg’i ja Nell’i ei eksisteeri kedagi ega midagi. Pole merd, pole päikest, pole pilvi.
«Lõppmängu» lavastas Tarmo Tagamets, kunstnikutöö on teinud Anne Kabel. Mängivad vabakutselised näitlejad Janek Joost, Marianne Kütt, Mart Kampus ning Silvi Jansons. Samuel Becketti ja Tarmo Tagametsa lavastus «Lõppmäng» esietendub Võru Kultuurimaja Kannel teatrisaalis kolmapäeval, 6. oktoobril kell 19. Etendust mängitakse Võrus vaid üks kord.
Iga gaidivorm on eriline
23 september, 2010
Vormipäevaga tähistavad gaidid ühtlasi kauaaegse gaidijuhi Eleanore Hünersoni 120. sünniaastapäeva, andis teada Eesti Gaidide Liidu juhiabi Liina Siniveer.
Teiste hulgas kandis päev otsa gaidivormi Krootuse üksuse juht Raine Lahtvee. “Mul on see vorm praegugi seljas,” märkis ta pärastlõunal. Lisaks Lahtveele kuulub Krootuse koolis gaidide ridadesse üks tütarlaps.
Gaidijuhi tõdemusel kipuvad inimesed gaide ja skaute kodutütarde ja noorkotkastega segi ajama. “Tegutseme koos skautidega. Üldiselt on nii välja kujunenud, et tüdrukud on gaidid ja poisid skaudid. Meil ülemist eapiiri ei ole.”
Vormi kandes eristutakse teistest noortest
Gaidide sinine vorm on sümboolse tähendusega: vormi kandes näevad gaidid ühesugused välja ja samas eristuvad teistest noortest. Iga vorm on siiski eriline, rääkides kandja kohta tema ajalugu. Vormil on märgid ja embleemid, mis näitavad, milliseid oskuseid ja tunnustusi nende kandja omab, millistes laagrites ta on käinud, millisesse gaidiüksusesse kuulub, kaua ta on gaid olnud ja palju muudki põnevat. Iga gaidivormi tohib seega kanda vaid selle omanik. Sinise gaidivormi juurde kuulub kindlasti ka kaelarätik, mis on igal piirkonnal või üksusel erinevates värvides.
Tilsi staadion muutus olümpiaareeniks
23 september, 2010
Erinevalt kahe aasta eest toimunud nö tavaolümpiast keskenduti sedapuhku just ammustele traditsioonidele ja võistlusaladele. «Kõige tähtsamaks pidasime põhimõtet, et tähtis ei ole võit, vaid osavõtt ning et medali saamise võimalus oleks kõigil,» lausus Tilsi Põhikooli huvialajuht Reet Külaots.
Nii oli võrdsete võimaluste tagamiseks kavva võetud võistlusalasid, kus edu saamiseks oli vaja õnne – näiteks mammutijahis tuli kotte heites tabada mammutišablooni, kusjuures iga iidne elukas andis erineva arvu punkte.
Kasutusel olid oma olümpiarituaalid: olümpiavanne, -laul, lippude heiskamine. «Kõik tantsisid koos kreeka tantsu sirtakit,» märkis projektijuht, lisades, et antiikajale viitasid ka olümpialaste rõivad.
Ürgmeeste katses tuli näiteks suurt kivi veeretada. Sumomaadluses lõid kaasa ka tüdrukud. Kõik tegid kaasa kilbijooksu. Nüüdisaegsetest aladest oli kavas naisekandmine, parimad olid Oliver Nigols ja Stella Orav Valgjärvelt.
Olümpiateemalises viktoriinis oli taibukaim Valgjärve. Lasteaialastest teenisid olümpialt kaks medalit Rait Lilles ja Kätlin Kübard. Tilsi kooli edukaimad olid kolme medaliga Sirli Keel, Kajali Kikkas ja Mergit Marjapuu ja Maksim Pispanen. Valgjärvele naasid kahe medaliga Kaur Nukka, Meelis Peepson ja Oliver Nõgols. Lätlastest sai ürgmeeste katsetes medali Kristaps Mitrauskis.
See ongi integratsioon
Antiikolümpiamängudeks asus koolipere valmistuma juba eelmise õppeaasta viimasel veerandil, mil ainetundides käsitleti teemat mitme nurga alt. Näiteks poisid valmistasid tööõpetuse tundides kilbid, mida siis kunstiõpetuse tundides kaunistati. Ka autasutamispakud tegid poisid. Ise on tehtud ka tähised, lipuvardad, mammutid jm. «See ongi õppeainete vaheline integratsioon,» tõdes Reet Külaots.
Staadionile tulid lapsed Kreeka linnade esindustena, millest räägiti ajalootundides.
Antiikolümpiamängudega soovis kool muu hulgas tutvustada vastavaid rituaale ja spordialasid; anda õpilastele võimalus riietuse kaudu oma isikupära näidata;
rikastada Laheda valla spordielu, tugevdada suhteid valla haridusasutuste, sõpruskoolide, lastevanemate ja külaelanike vahel. «Projekti lõpptulemus eeldab laste ausamat sporti, uusi teadmisi antiikolümpiast, sportlikumat hoiakut ja soovi elada tervislikumalt,» toonitas projektijuht.
Esimesed olümpiamängud toimusid 776 aastat enne Kristust
Olümpiamängud said alguse just Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias.
Alates neljandast sajandist e. Kr. esinesid olümpiamängudel ka luuletajad, kõnemehed, ajaloolased, näitekirjanikud, moosekandid ja näitlejad.
Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Kõik võistlejad pidid olema alasti.
Allikas: miksike.ee
Euroscola projektikonkurss
20 september, 2010
Euroscola on Euroopa Parlamendi noorteprogramm, mis on mõeldud gümnaasiumite ning kutseõppeasutuste õpilastele. Euroscola päeva käigus saavad umbes 500 erinevatest Euroopa riikidest pärit õpilast “mängida” läbi ühe päeva Euroopa Parlamendi istungitesaalis Strasbourgis.
Arutlege klassikaaslastega, mida te saate ümbritsevas keskkonnas muuta ja kuidas te saate panna inimesi aktiivselt üheskoos tegutsema!
Mõtle avatult ja paku välja uuenduslikke ideid, kuidas muuta elu paremaks!
Idee peab olema realistlik, teostatav ja baseeruma vabatahtlike noorte töö põhimõtetel:
– idee on noorte endi poolt algatatud
– idee elluviijad on noored ise
– head ideed on need, mis kaasavad ka teisi inimesi.
Näiteks:
– Lastel ja noortel, kes elavad külakohas, on igav. Mõtle välja erinevaid temaatilisi töötube vaba aja veetmiseks.
– Kodu läheduses asuv park või rannaala vajaks koristamist. Korralda koristustalgud!
Valdkonnad: haridus, vaba aeg, kultuur, keskkond, tervishoid.
Konkurss koosneb 2 etapist:
1. Projektikonkursil osalemiseks täida taotlusvorm hiljemalt 1. oktoobriks 2010.
Taotlusvormi leiad siit:
2. Kõigilt taotluse esitanutelt ootame hiljemalt 1. novembriks 2010 kokkuvõtet/ülevaadet selle kohta, kuidas idee teoks tehti, mida korda saadeti, kuidas ettevõtmine õnnestus, mida oleks saanud paremini teha. Kokkuvõtet ootame võimalusel koos piltide ja/või videoga e-posti teel eptallinn@europarl.europa.eu või aadressil: Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Rävala pst 4, Tallinn 10143.
Konkursil ootame osalema gümnaasiumiõpilasi üle Eesti. Vastavalt Euroscolal osalemise reeglitele, peavad projektigruppi kuuluma ühe klassi või kooli õpilased.
Hindamiskomisjoni kuuluvad:
Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud
Sihtasutus Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo esindajad
Euroopa Parlamendi infobüroo esindajad
Hinnatakse nii ideid kui teostust.
Parimad projektid pannakse kõigile tutvumiseks välja Euroopa Liidu maja infokeskusesse (Laikmaa 15, Tallinn), samuti infobüroo kodulehele ning Facebooki.
Peaauhinnaks on võimalus osaleda 2011. Euroscolal Strasbourgis. Euroscola kohta loe lisaks: http://www.europarl.ee/view/et/Noortele/Euroscola.html
Ootame rohket osavõttu!
Suur laste joonistusvõistlus – “Joonistame Euroopat!”
20 september, 2010
Millisena näed Euroopat?
Kus oled reisinud, mida oled märganud teistes Euroopa riikides?
Millisena näed Eestit Euroopas?
Mida tähendab Euroopa Sinu jaoks?
Kõige ilusamad tööd leiad Euroopa Parlamendi 2011. aasta lauakalendrist, võistlusele laekunud joonistusi avaldab aasta jooksul ajakiri Täheke, samuti pannakse valitud tööd üles näitusele Euroopa Majja.
Tublimad autorid kutsume detsembri alguses toimuvale auhinnatseremooniale Euroopa Majja. Kutsed parimatele autoritele ja nende juhendajatele saadame posti teel joonistusele märgitud aadressil.
Joonistused palume saata kuni 15. oktoobrini 2010 aadressil Euroopa Parlamendi Infobüroo, Rävala pst 4, 10143 Tallinn.
Joonistuste tagaküljele tuleb selgelt märkida lapse nimi, juhendaja nimi (kui tööl on juhendaja), kool ja klass või lasteaed ja rühm, lapse vanus ja töö pealkiri (kui on).
NB! Saadetud joonistusi ei tagastata!
Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
Moostes peetakse maakonna noorte lilleseadjate konkurssi
16 september, 2010
Me teame kõik, et lillede abil on võimalik muuta sündmusi pidulikumaks ja meeldejäävamaks, olgu seleks siis sünnipäev, pulmapidu või mõni muu tähtpäev. Tänapäeval saame rääkida julgelt ka lillemoest, millist värvi lilli kinkida, millised sordid on kõige trendikamad jne.
Lillepidude ja konkursside eesmärk on olnud läbi aegade õpetada lastele- ja noortele avastama looduses uut, kaitsma, samas nägema ilu ja mitmekesisust. Ringi liikudes tekib suurem huvi looduses kasvava materjali vastu. Tulemusena saavad noored kunstnikud näidata üles loovust, leidmaks erinevaid värvilahendusi, nägema lilleseadet kui tervikut, osa saama teiste töödest ja tegemistest ning sisustama kasulikult vaba aega. Üritus kannab kahte eesmärki: looduse hoidmise ja kunstilise väljendamise süvenemist.
Loodus on emotsionaalsete ja esteetiliste elamuste allikas. Septembris paljud puud-põõsad näitavad oma suurepärast sügisvärvi, paljud püsililled on jõudnud oma ilu tippu, see kõik annab võimaluse leida põnevaid materjale, et see kompositsiooniks seada.
Tänavune konkursteema on «Värvide võluaias», mis pakub laia ideede valikut, kasutades lisaks metsas leitule aias kasvavaid taimi, lilli, juur- ja puuvilju oma seada jaoks.
Kompositsiooni suurus ja tehnika on seadjale vabal valikul, töö teostamiseks aega üks tund. Samas saavad külastajad uudistada, kuidas noored kunstnikud oma töid ühtseks tervikuks kujundavad.
Töid hinnatakse kolmes erinevad vanuseastmes: 1.-4., 5.-8., 9.-12. klasside õpilased.
Põnevamad, värvikamad ja uudsema ideelahendusega tööd saavad meenetega meeles peetud.
Soovitusi tudengitele edukaks majandamiseks
16 september, 2010
* Esmalt arvesta (kui sa seda veel teinud pole) kokku teises linnas elamisele ja õppimisele kuus kuluv summa. Lepi vanematega kokku, mis suurusjärgus nad sind õpingute ajal toetada saavad ning planeeri sellest lähtuvalt oma eelarve.
* Uuri ja kasuta võimalusel riiklikke toetusi, mida tudengitele pakutakse. Tutvu, mida pakub omavalitsus, kus elad – mõned Eesti omavalitsused toetavad tublimaid tudengeid stipendiumitega. Uuri ülikooli ja ka eraettevõtete toel pakutavate erinevate stipendiumite ja toetuste võimalusi – ka need võivad olla oluliseks toeks õpingute ajal.
* Kui sul on siiski vajadus otsida tööd, püüa leida selline ametikoht, mis oleks seotud õpitava erialaga – nii paned tulevasele karjäärile alguse juba õpingute ajal. Ka osalise tööajaga töötamine või suvine töökoht annavad CV-le kaalu. Nii võid teenida lisaraha, pannes oma anded tööle.
* Kasuta riigi poolt pakutavat maksusoodustust koolituskulude mahaarvamisel tuludest. Koolituskulusid saab maksudeklaratsioonis deklareerida ainult koolituskulu eest tasunud isik, kuid kuni 26-aastase tudengi õppemaksu saab tasuda ja deklareerida ka teine isik. Pärast 26-aastaseks saamist saab tasutud koolituskulusid tulust maha arvata ainult koolitatav ise. Tagastamisele kuuluv tulumaks ei saa olla suurem kui sama isiku eelmise maksustamisperioodi tulust kinnipeetud või tasutud tulumaks. See tähendab, et kui isikul maksustatavat tulu ei olnud, siis tehtud kulutustelt tulumaksu tagasi ei saa.
* Võta aega, et süveneda krediitkaardilepingu tingimustesse. Arvuta, millised on teenustasud ja intressikulud, kasutades pankade kodulehel olevaid kalkulaatoreid. Alles siis otsusta, kas ja kui suures ulatuses sulle pakutavaid tooteid tegelikult vaja läheb. Ära unusta, et võetud laenukohustus tuleb pärast kooli lõppu (või poolelijäämist) koos intressidega pangale tagasi maksta.
* Elamispinna otsimisel leia võimalusel kaaslased – üheskoos on soodsam elamise eest maksta ja ka külmkappi täita. Teinekord võib mitmekesi üürikorteris elamine ja kulude jagamine olla isegi soodsam kui ühiselamus elamine. Sobiva elamise valikul tasub hinnata tervikkulusid – tee kindlaks, kui palju peab maksma eluaseme, vee, elektri ja interneti eest. Elukoha valikul arvesta ka transpordile kuluva aja ja rahaga.
* Jälgi, millised on tasumist ootavate arvete tähtajad. Telefoniarve tasumiseks on mugav sõlmida otsekorraldusleping, mis tagab arve õigeaegse tasumise. Ka pangakaardi või arvelduspaketi teenustasu maksmiseks peab kontol olema maksetähtpäeval vajalik summa. Korrektne ja probleemideta makseajalugu tagab tulevikus pangaga suheldes paremad tingimused.
* Eelista ise valmistatud tervislikku toitu kallitele söögikohtadele. Koosta nädala menüü ja osta vajaminevad toiduained suuremast toidukauplusest või turult. Raha kokkuhoiuks võib lõunasöögi ise karbiga kaasa võtta.
* Meelelahutuse, sportimise ja telefonikulude vähendamiseks otsi soodsamaid alternatiive või päris tasuta võimalusi, mida pakutakse noortele ja tudengitele. Jälgi kampaaniapakkumiste siduvaid tingimusi ja tähtaegasid.
* Turvalisus on rahaasjades alati oluline. Seega tasub kõik lepingud kindlas kohas hoida. Krediitkaardiga nii piiri taga kui internetis makstes eelista tuntud kaupmehi, kelle usaldusväärsuses võid kindel olla.
Ahja noorte lemmiktegevus on kokkamine
16 september, 2010
Pole veel juhtunud, et kedagi peab selleks sundima.
Ahja noortekeskuses on ringitöö korraldatud nii, et kõik osalejad on ise kordamööda juhendajad. Tunni läbiviija otsib retsepti, koostab vajaminevatest toiduainetest nimekirja ja arvutab kogused. Kogutud raha eest käiakse koos poes ja ostetakse toiduained. Poes õpitakse lisaks toiduainete hindadele jälgima ka säilivusaega ja koostist.
Kõige populaarsemad küpsetised on kringel ja magusad kaerahelbepätsid. Kaerahelbepätsikesi said proovida ka külalised Ameerikast Oklahoma osariigist, kes Kärsa metodistikoguduse kutsel viibisid Ahjal misjonitööl. Külalistes tekitasid imetlust meie lihtsad täidetud kartulid.
Ühiselt toiduvalmistamine õpetab meeskonnatööd, jõukohaste ülesannete jagamist, puhtuse hoidmist ja söömiskultuuri. Valmistatut nauditakse koos kaetud laua ümber.
Sügiseti toovad kohalikud meeleldi aiasaaduste ülejäägid noortekeskusse. Perepäeval annetas MTÜ AVAR õnneloosimüügist saadud väikese tulu Ahja noortekeskusele. Raha üle andes ütles Alar Osik: «Kasutage seda raha meeldivaks ja kasulikuks tegevuseks. Mina tean, et selleks on teil kokandusring.»
Suvekool haris Ahja noorte keskkonnateadlikkust
16 september, 2010
Suvekooli eesmärk oli tõsta noorte keskkonnateadlikkust, kujundada noore inimese isiklikku sidet keskkonnatemaatikaga ning arendada endas loodust säästvaid käitumisharjumusi.
Nelja laagripäeva jooksul õppisid noored taaskasutatud materjalidest uusi esemeid valmistama, tegid tööd, käisid jalgrattamatkal ja õppisid mängides. Huvitav kogemus oli, et vanast ajalehepaberist saab lihtsate võtetega valmistada praktilisi ja lausa pidulikke kübaraid. Kübaraid meisterdasime ka taimsest materjalist. See oli töömahukaim ettevõtmine, sest hundinuialehti tuli eelnevalt ribastada. Kübaratest valmis näitus, mida said uudistada kõik noortekeskuse külastajad. Taimedest tegime ka seelikud.
Tegime ka tööd Illimari pargis. Tormis murdunud oksad kandsime lõkkeasemele. Mõnedele koristamise käigus leitud okstele leidsid noored rakendust taimeseadetes.
10 km pikkusel metsaretkel põikasime läbi ka Jõe talu mustikapõllult. Peremees Valdek Jõgi rääkis, et põllul kasvav mustikasort on pärit Ameerikast. Loomulikult saime suuri ja maitsvaid mustikaid ka proovida.
Suvekooli finaal oli linnuvaatlusreis hansalodja Jõmmu pardal marsruudil Emajõe Suursoost Tartu linnani. Giidilt kuulsime, et ühel reisil oli võimalus näha 52 erinevat linnuliiki. Meil õnnestus seekord lähemalt vaadelda hallhaigrut.
Ahja noortekeskuse korraldatud suvekoolis osales 20 noort. Suvekooli toimumist toetasid KIK-i keskkonnaprogrammi maakondlik programm ja Ahja Vallavalitsus.
Projektijuhina tänan vabatahtlikke abistajaid Aira Ojalat ja Mariel Vardit.
Jalgrattavõistluse Vigurivänt võitsid Põlvamaa noored
16 september, 2010
Lõuna Regionaalse Maanteeameti avalike suhete nõuniku Liis Rohtmetsa teatel kuulusid võidukasse nelikusse Mairit Laine ja Märt Hüdsi (mõlema juhendaja Madis Punson), Katrin Rüütli Valgjärve Põhikoolist (juhendaja Anu Luiga) ning Egert Aalde Põlva Ühisgümnaasiumist (juhendaja Rainer Rahasepp).
Teise koha saavutas võistlusel Jõgevamaa ning kolmanda koha Tartumaa.
Individuaalarvestuses oli tüdrukutest parim Mairit Laine, Märt Hüdsi oli poiste hulgas teine.
Võistlusele elasid kaasa õpilaste juhendajad ja vanemad – kohal oli seitse õpetajat ning 37 lapsevanemat ja pereliiget. Laste järel võistlesid päeva teises pooles samal vigursõidurajal ka vanemad. Võistlema asus 18 lapsevanemat, parima tulemuse saavutas Urmas Tiidemäe Valgamaalt.
Mõõtu võtsid maakondade parimad
Lõuna-Eesti parimad vigurjalgratturid selgusid Eesti Maanteemuuseumis laupäeval, 11. septembril. Omavahel mõõtu võtsid maakondlikes võistlustes parimaid tulemusi näidanud noored.
«Vigurivända võistlus on ellu kutsutud selleks, et toetada jalgratturiõpet koolides,» rääkis Lõuna Regionaalse Maanteeameti liikluskasvatuse juhtivspetsialist Kai Kuuspalu ja lisas, et võistlus motiveerib noori koolis jalgrattasõiduks vajalikke teadmisi ja oskusi omandama.
Võistlustulle astus 24 noort. Esindatud oli viis Lõuna-Eesti maakonda – Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa – ning Tartu linn. Kavas oli liiklustestide lahendamine, vigursõit ning kiirendus- ja aeglustussõit. Pärast võistlust said nii noored jalgratturid kui ka nende vanemad ja juhendajad aega veeta Maanteemuuseumi uues näitusekeskkonnas Teeaeg.
Võistlus on kolmeetapiline
Vigurivända võistlus on toimunud juba üle kümne aasta. Esialgu oli võistlus rahvusvaheline, siis üleriigiline ning nüüd regionaalne (Eesti on jaotatud neljaks võistluspiirkonnaks).
Vigurivända võistlus on kolmeetapiline. Esmalt toimub koolisisene võistlus, millele eelneb jalgratturikoolitus ja juhilubade kättesaamine. Järgneb maakondlik võistlus, kuhu pääsevad koolisisestel võistlustel parimaid tulemusi näidanud noored. Kolmandaks on regionaalne võistlus.
Tervise Arengu Instituut annab hea idee eest välja 10 000 krooni
13 september, 2010
Konkursile oodatakse 12-19 aastaste noorte endi kirjutatud ideeprojekte,
kuidas muuta oma kodukoht meeldivamaks paigaks ning vanemate,
koolikaaslaste, õpetajate käitumist tervislikumaks.
Mõte on selles, et koolinoored ise mõtleksid välja tervist edendava
idee, esitaksid selle kirjalikult ideekonkursile ja viiksid projekti oma
kodukohas või koolis vanemate või nooremate seas ellu.
Konkursile ootame noorte endi kirjutatud huvitavaid ideid, kuidas muuta
oma kool või kodukoht meeldivamaks paigaks ning vanemate, koolikaaslaste
ja õpetajate käitumist tervislikumaks. Oodatud on erinevad ideed igast
terviseala valdkonnast – teemadele ei ole seatud mingisuguseid
piiranguid. Idee peab olema teostatav ehk et noor peab olema võimeline
selle hiljem kas ise või koos oma kaaslastega ellu viima.
Tervise Arengu Instituut toetab kuue võitnud projekti elluviimist
10 000 krooniga. Lisaks saavad kõik võitjad auhinnaks
ekstreemseiklus omal valikul kas metsas, jõel või kaljul ning
väärtuslikud ergutusauhinnad.
Põhjalikuma info TEIP projekti kohta ning projektitaotluse leiate
meie veebileheküljelt http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1646 .
Reelika Viitamees,
projektijuht
Tervise Arengu Instituut
Tel: 6593 972
Jutukonkursi parimad selgusid Eesti Maanteemuuseumis
13 september, 2010
Jutukonkursile, mis oli pühendatud vanavanemate päevale (septembrikuu teine pühapäev), olid oodatud jutud ja mälestused nii suurtelt kui väikestelt oma vanaemadest ja vanaisadest. Kirjutada lubati kõigest teemakohasest ja jutu pikkusele ei seatud piiranguid.
Reede keskpäeval kohtusid Põlva Avatud Noortekeskuses jutukonkursi viis žüriiliiget, et selgitada välja kõige ehedamad ja silmapaistvamad lood vanavanematest. Nagu lubatud, jagati parimatele autoritele välja seiklusrohkeid auhindu.
Konkursile saadetud parimate lugude valikul hindas žürii jutustuse kirjapanekuks kulunud nähtavat ettevalmistust ning stiili ja seda, kui kaasahaaravalt mälestused kirja pandud olid.
Parimate tööde autorid nooremas vanuseastmes olid Põlva Keskkooli 5. klassi õpilased Kelly Mattus ja Helle Leis. Vanemas vanuseastmes valiti välja suisa kolm paremat – Arvo Leikus, end Kuusealuseks nimetanu ja Merle Omler.
Eesti Maanteemuuseumis 12. septembril toimunud vanavanemate päeval loeti ette ka silmapaistvamad ja huvitavamad jutud ning autasustati autoreid.
Võrukeelse Tähekese kaante vahelt leiab lõunaeestikeelset lastekirjandust
13 september, 2010
Rändnäitus Tähekese ajakirjast tehti selle 50-ndaks juubeliks. Näitus on ringi rännanud juba Saaremaal, Haapsalus, Viljandis, Mõisakülas ning hetkel avatud Võrus ja Põlvas (Põlva Keskraamatukogus). Ühes näitusega liiguvad Eestimaa eri paigus Tähekese peatoimetaja Ilona Martson ja Võru Instituudi võru keele spetsialist Mariko Faster.
Tänavu ilmus Täheke juba seitsmendat korda võrukeelsena. Esimene number tuli välja 2004. aasta veebruaris. «Selle esikaane kujundas Edgar Valter, mis jäi ühtlasi tema viimaseks kaastööks Tähekese lasteajakirjale,» rääkis peatoimetaja Ilona Martson. «Esimene Valteri kaastöö oli aga 50 aastat tagasi esimeses numbris.»
Võrukeelne Täheke ilmub kord aastas paralleelselt kirjakeelse põhinumbriga ning selle autorkond on juba paljuski kindlaks kujunenud. «Nende hulka kuuluvad tublid «lõunamaa» luuletajad Contra, Aapo Ilves, Jaan Rahman, Jaan Kaplinski, Kauksi Ülle ja nii edasi,» tutvustas Martson erinumbri kaastegijaid.
9. septembril Põlva Keskraamatukogus tutvustatud Tähekese numbrit võtsid koolilapsed toimetaja hinnagul väga erinevalt vastu. «Mõnel oli näost näha, et see teda ei huvita, samas oli ka väga elava ja rõõmsa näoga lapsi. Lastel on ikka hea meel, kui keegi tuleb, teeb midagi nende jaoks ja kingib selle neile. Üldiselt mulle väga meeldib Lõuna-Eestis esitlusi teha, sest erinevalt Tallinna lapsest on siinne laps siiras, vahetu ning tal on pidevalt elav huvi silmadest peegeldumas,» vahendas Martson.
Huvi äratasid Martson ja Faster lastes nendega võru keeles kõneledes ning erinevaid sõnamänge mängides. Kibedamad äraarvajad said auhinnaks komme.
Tähekese 50-ndaks juubeliks pühendatud rändnäitus jääb Põlva Keskraamatukogus avatuks kuni 15. oktoobrini.
Taskuraha uuring: kodutöid tehakse raha eest
7 september, 2010
Kui näiteks Norras ei saa tervelt 36% 8-9 aastastest lastest üldse taskuraha, siis Eestis on see protsent 22, selgub uuringufirma YouGov Zapera Skandinaavia maades, Soomes, Iirimaal, Põhja-Iirimaal ja Eestis korraldatud uuringust.
Taskuraha summad on Eestis aga väiksemad kui teistes riikides. Eestis saab 45% lastest taskuraha kuni sada krooni kuus, samas Rootsis jääb 46% lastest see summa saja ja kahesaja krooni vahele.
73% lastest peab taskuraha saamiseks tegema koduseid töid. Peamiselt seisneb see oma toa koristamises ja koduste ülesannete täitmises.
Põlvas saab tagasi vaadata kommunismi kokkuvarisemisele
6 september, 2010
Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse ja Euroopa Parlamendi Eesti Infobüroo rändnäituse «Hüvasti, Charlie! 20 aastat kommunismi kokkuvarisemisest Euroopas» projektijuhi Herke Vaarmanni tõdemusel lahutas demokraatlikku Lääne-Euroopat ja kommunistlikku Ida-Euroopat vaid kaks aastakümmet tagasi raudne eesriie. Väljapanek vaatabki tagasi murrangulistele sündmustele, mis aastatel 1987–1991 kujundasid ümber Euroopa kaardi, arutleb kommunismi kokkuvarisemise põhjuste üle ning püüab uuesti hinnata maailma, kus elame praegu.
«Oleme välja valinud kõige pöördelisemad sündmused Ida-Euroopa riikides. Tagasivaade algab Hirvepargi sündmustest 1987. aastal. Siis tutvustame Nõukogude Liidu uutmisaega ning jõuame Balti keti, Poola ja Berliini sündmuste kaudu 90-ndate algusse. Tšehhi sametrevolutsioon on kajastatud – küll on välja jäänud näiteks Bulgaaria ja Balkanimaad, mis oleksid muutnud näituse raskesti hoomatavaks. Näituse ja kogu sündmuste kese on Berliini müüri langemine,» rääkis Vaarmann.
Iga teema/sündmus on lahti räägitud sellega seotud isikute kaudu. «Kui me räägime uuest maailmakorrast, siis siin on ajalooliseks isikuks Lennart Meri. Minu isiklik lemmik sellel näitusel on Ungari looduskaitsja Janos Vargha, kes võitles tammide rajamise vastu,» mainis projektijuht.
Teema «Külma sõja raugemine» puhul on esile tõstetud Toomas Hendrik Ilves, Mariann Kelam ja Ameerika Hääle Euroopa osakonna asedirektor Vello Ederma. Hirvepargi sündmusi avab oma mälestuste kaudu Merle Jääger. Ühes mitmesaja tuhande eestlasega olid Balti ketis Kaido ja Virve Krass, kes on kirglikud kalastajad ja võitlevad siiamaani Järvamaa veekogude puhtuse eest.
Ekraanil jooksevad ka videoklipid sündmustest Eestist, Mihhail Gorbatšovist, Berliini müüri langemisest jm. «Meie suureks kurvastuseks ei olnudki filmikaadreid nii palju saada, kui lootsime Kahjuks ei ole kättesaadavaid kaadreid just kõige põnevamatest sündmustest,» kahetses projektijuht.
Trabant toodi otse Saksamaalt
Peamiselt Ida-Saksamaa teedel vuranud säästusõiduk Trabant toodi näituse tarbeks otse Saksamaalt. «See on üllatavalt hästi hoitud. Kahjuks ei saa me lubada selle sisse istumist, sest me ei julge riskida sellega, et auto sisemus ei ole lõpuks enam selline nagu ta on praegu. Pileteid me sellele näitusele ju ei müü – seega ei ole ka järelevaatajat,» põhjendas Vaarmann.
Figuurid müüridel ei kujuta kedagi personaalselt, vaid sümboliseerivad kommunistlikule reziimile omast allasurutust ja süngust. «Kõik need inimkujud justkui tungivad läbi selle müüri, mis annab hästi edasi seda, et tavainimesed ei soovinud niisugustes tingimustes elada,» mainis projektijuht, kes oma nooruse tõttu kõnealust aega küll ei mäleta.
Välja on pandud ka iseloomulikud esemed tollest ajast – talongid, rublad, tarbe- ja toidukaubad.
Näitus avati Tallinnas veebruari lõpus, käinud veel Haapsalus ja Kuressaares ning Põlvasse jõudis otse Pärnust. Põlvas saab aegade taha vaadata 19. oktoobrini.
Näitusi tuleb sobitada vastavalt oludele
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse kultuurijuht Innar Täht leidis, et
näitusi tulebki sobitada vastavalt oludele. «Siin (teatrisaali vestibüülis – M.M.) määrab asukoha Berliini müüri tükkide kõrgus ja näituse maht. Eelmine kliimateemaline näitus oli tantsusaali pikenduses. Kunstinäitustega on lihtne, sest seinu, kuhu pilte üles riputada, on küll ja küll.»
Päevasel ajal pääseb näitusele peauksest, õhtul aga tagaukse kaudu.
Projektijuht Herke Vaarmanni sõnutsi võib näitusega tutvuda vabalt valitud järjekorras. Välja on pandud ka iseloomulikke esemeid paarikümne aasta tagusest ajast.
Vanemuises esietendub septembris Myllyaho «Kaos»
6 september, 2010
«Kaos» on mõtteline järg eelmisel hooajal Vanemuises menukalt esietendunud soome dramaturgi Mika Myllyaho «Paanikale». Ühist on neil niipalju, et kui eelmises loos maadlesid paanikaga kolm keskea künnisele jõudnud meest, siis seekord on elukaosesse uppumas kolm daami. Mängivad Eesti Draamateatri näitlejanna Merle Palmiste, vabakutseline näitleja Liina Tennosaar ning värske vanemuislane Eva Püssa. Näidendi tõlkis Jan Kaus, selle lavastaja on Rein Pakk ja kunstnik Annika Pakk.
Sofia, Julia ja Emmi, kolm sõbrannat, tulevad eluga kenasti toime, on kõrgelt haritud ja headel töökohtadel tegutsevad kaasaegsed naised. Ometi on ühel hetkel hakanud elu kuidagi käest libisema. Tööl ei suju asjad, nagu peaks, lähisuhetesse on tekkinud pingeid, mees petab või on muutunud lihtsalt vastumeelseks, tuju ei tõsta ka kuldsesse keskikka kalduva vanuse meenutamine.
Teisel pool piirjoont on aga ühiskond, mis eeldab täisväärtuslikuna aktsepteeritavalt naiselt igas eluvaldkonnas vaid supertulemusi. Sõbrannade kolmik hakkabki oma elu sasipundart isekeskis lahti harutama. Korraga naerutavad ja ka nukrameelsust tekitavad sketšilaadsed stseenid paotavad ust kaasaegse naise maailma. Näitlejannade kehastuses ilmub meie ette hulgaliselt värvikaid persoone – nii nais- kui meessoost – kellega elu meie kangelannasid kokku on viinud.
Mika Myllyaho (1966) on tuntud soome lavastaja, näitleja, dramaturg ja teatrijuht. Augustist 2010 on Mika Myllyaho Soome Rahvusteatri pealavastaja. 2007. aastal esietendus tema käe all Rahvusteatris Sofi Oksaneni „Puhastus”, millest algas selle teose edukäik (Vanemuises jõuab «Puhastus» lavale 18. septembril 2010). Mika Myllyaho näitekirjaniku kontos on seni omapärane triloogia: «Paanika», «Kaos» ja «Harmoonia», mis kõik esietendusid tema lavastuses Ryhmateatteris aastatel 2005-2009, kuid õige varsti leidsid tee ka teiste Soome teatrite lavadele ja sealt laia maailma. Eestis on 2/3 sellest triloogiast tulnud välja Vanemuise teatris, viimane näidend «Harmoonia» peaks etenduma Tartus 2011. aasta sügisel.
Juhan Parts: Õpi ettevõtlust – see tasub ära!
6 september, 2010
Selleks, et oleksime võimelised arendama oma sotsiaalhoolekande- ja haridussüsteemi, saaksime teha kaitseinvesteeringuid ja toetada kultuuri, on meil vaja tulusid. Ettevõtlus aitab luua lisandväärtust, mis on tarvilik nii era- kui avalike huvide edendamiseks.
Eesti ettevõtluse lähiajalugu on ilmselt värvikam kui meie Skandinaavia naabritel. Kuigi hüperinflatsioon hävitas suurema osa inimeste säästudest, tõusis eraettevõtlus taasiseseisvunud Eestis kiiresti valitsevaks tegevusvormiks. Miks? Sest see põhineb vabal eneseteostusel, erinevalt nõukogude kollektiivmajanditest, milles töötamine paljusid ei motiveerinud. Peame hindama inimesi, kes taasiseseisvumisjärgselt olid nõus võtma riske investeerides oma säästud esimeste eraettevõtete loomisesse, niisamuti kui neid, kes on valmis tegema seda täna.
Inimese enda idee on tähtsaim
Statistika järgi on kõige suuremad uute töökohtade loojad uued ettevõtted, mitte aga juba olemasolevad. Mõned aastad tagasi Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuring näitas, et 2/3 uutest töökohtadest loodi alla viieaastaste ettevõtete poolt. Eesti jaoks on täna tähtis iga uus töökoht, mistõttu on tarvis mõelda sellele, kuidas innustada inimesi uusi ettevõtteid looma, sest avaliku sektori paisutamisega heaolu kasvatada ei saa.
Eelmisel aastal oli Eestis 43,6 ettevõtet tuhande elaniku kohta, mis on Euroopa võrdluses keskmine tulemus. Ometigi on meil veel kõvasti kasvuruumi ja tarvis on mõelda põhjustele, miks eelistavad inimesed palgatööd ettevõtlusele.
Uus kooliaasta on algamas. Eelmisel aastal analüüsis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kõrgkoolide õppekavasid, eesmärgiga eesmärgiga selgitada välja ettevõtlusainete osakaal õppekavades. Tulemused olid pehmelt öeldes tagasihoidlikud, sest mitteettevõtluserialade tudengitele pakuti äärmisel juhul võimalust võtta osa mikro- või makroökonoomika loengust. Samas võiks ja tuleks tagada ligipääs ettevõtlusainetele kõigile tudengitele, sõltumata erialast, sest lisaks baaserialale võivad omandatud ettevõtlusalased teadmised väga kasulikuks osutuda. Miks ei võiks näiteks filoloog omada teadmisi ka äriettevõtte toimimispõhimõtetest ja sügavamalt eksporditurgude müügistrateegiatest. Elu keerdkäike ette ei tea ja filoloogiaeriala lõpetanust võib saada suurepärane ekspordijuht.
Valmib kutseharidustaseme ettevõtlusõppe kava
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, haridusministeeriumi, kaubanduskoja ja teiste partnerite eestvõttel on peatselt valmimas alg-, põhi-, kesk- ja kutseharidustasemele suunatud ettevõtlusõppe edendamise tegevuskava. Kava koostamise käigus analüüsiti riiklikku õppekava ja kõrvutati seda ettevõtliku inimese ideaalpildiga ehk püüti leida õpiväljundeid, mis panustaksid noore inimese ettevõtlikkuse kujunemisse. Üllatavalt leiti, et kõikidest õppeainetest panustab õpilaste ettevõtlusaktiivsuse tõstmisse kõige enam inimeseõpetus! Aga miks mitte matemaatika, miks mitte füüsika, keemia ja muud ained, mille puhul võiks esmapilgul eeldada suuremat seotust majanduse või ettevõtlusvaldkonnaga?
Tänane haridussüsteem vajab oluliselt tugevamat ettevõtlusõppe aspekti sisseviimist õppekavasse. Pelgalt kuivad faktiteadmised ja õpetaja ainekeskne lähenemine ei julgusta noori ettevõtlusega tegelema. Ühiskond vajab aktiivseid ja ettevõtlikke noori, kellest võiksid saada meie homsed mööblivabrikandid, it-ärimehed või riskikapitalistid. Noorte ettevõtluse edendamise osas on 90-ndate algusest teinud tublit tööd Junior Achievement, kelle majandusõpetuse ja õpilasfirmade programm on andnud noortele praktilise ettevõtluskogemuse ja teoreetilised baasteadmised ettevõtlusest. Noorte ettevõtluse arendamisega tegelevad ka mitmed teised organisatsioonid ja sihtasutused – edukaks on osutunud Ida-Viru Ettevõtluskeskuse programm «Ettevõtlik kool».
Esimene netiloeng juba 7. septembril
Ettevõtliku vaimuga koolinoortele mõeldes, neile kes juba täna valikainena oma õppekavasse ka ettevõtlusõppe on valinud, pakutakse sellel aastal võimalust osa saada teemakohasest videoseminaride seeriast. Et tuua vaheldust tavapärasesse koolitundi, hakkavad kord kuus interneti vahendusel loenguid andma oma ala kõige tugevamad ja aktuaalsemad tegijad, et jagada oma kogemusi ja tutvustada ettevõtlusõpilastele oma nägemust valdkonnas tegutsemiseks. Esimene netiloeng, milles lahatakse ettevõtluse rolli Eestis on «eetris» juba 7. septembril. Seminaride käigus ootame kõigilt õpilastelt aktiivset kaasamõtlemist ja oma esimese ettevõtte kondikava koostama hakkamist, sest 2011. aastal saavad silmapaistvamad ideed ka auhinnatud.
Uue kooliaasta valguses ootan lisaks koolinoortele ka kõigilt lastevanematelt julgust nõuda koolidelt ettevõtlusmaailma tõsisemat tutvustamist. Ettevõtlik vaimsus ei tähenda ju pelgalt inimese võimekust n-ö «äri teha». Ettevõtlik inimene on iseseisev, julge ja loominguline ning neid omadusi võiks arendada meist igaüks, sõltumata sellest, kas tahetakse oma tulevik siduda mõne firma juhtimisega või m itte.
Ilusat kooliaasta algust!
17 riigi nooraednikud küpsetasid ka pannkooke
6 september, 2010
Rahvusvahelise võistluse projektijuht Maria Palusalu nimetas põnevate aladena kartulikoorimist, pannkookide tegemist ning selle peale pandava moosi nimetamist. Ära tuli tunda ka taim, millest oli keedetud tee.
Varasematel võistlustel pole ka hernehirmutist tehtud. Nende kujundamiseks õlgesid ja vanu rõivaid, aega oli 15 minutit. Aianduskooli kõrval peaksid need linde peletama sügishooaja lõpuni. «Väga kaua need siiski ilmselt vastu ei pea,» tõdes korraldaja.
Esimesel päeval võisteldi segavõistkondades ja individuaalarvestuses, teisel päeval aga oma maa eest. Võitja selgub laupäeva õhtul kõigi saadud punktide kokkuvõtmisel.
Võistlejate tase tundus korraldajale päris hea. «Hädas on ehk ainult uued tegijad – sel aastal Läti ja Soome – kel pole varasemaid kogemusi,” märkis Palusalu. “Aga eks üksik raskem ülesanne selekteeribki tugevamad välja.»
Üks raskemaid ülesandeid oli näiteks seemnete tundmine ning seemnekoti voltimine.
Vihma tõttu ühtegi võistlusala ära ei jäänud. «Küll tegime ümber õhtuprogrammi – väljas kavandatud grillipidu toimus koolimajas,» nimetas Palusalu, lisades, et
õhtul toimusid ka erinevate maade esitlused.
Võistlejaid on 75
Rahvusvahelisel kutsevõistlusel on esindatud 17 riiki 25 võistkonnaga. Võistlejaid on 75, keda toetab 33 saatjat.
Rahvusvahelisest nooraednike võistlusest saab osa võtta vaid kord elus. «Eks ikka vahest on juhtunud, et mõni ilmub ka teist korda kohale, aga teda ootab võistluste lõppedes ees diskvalifitseerimine,» selgitas Euroopa nooraednike president Maria Palusalu.
Võistluse käigus valminud hernehirmutised jäävad aianduskooli kõrval linde peletama sügishooaja lõpuni.
Osa Põlva ÜG remondiapse likvideeritakse garantiiaja lõpul ehk aasta pärast
6 september, 2010
Põlva Linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Tiivi Partsi andmetel lepiti kokku, et tekkinud pragude (praegu ligi 10, kuid neid võib ka juurde tulla) parandamine jääb remonditööde kaheaastase garantiiaja lõppu ehk järgmiss aastasse.
Juulis parandamist vajavatest ligi 30 vaegtööst olid 1. septembriks tegemata pea pooled, mis Tiivi Partsi sõnul koolitööd ei sega (näiteks katkine ukselingivedru, mõni lahtine liist jms). Kuigi peatöövõtja oli AS Parmeron ning objekti ja peatöövõtja projektijuht Eigo Tilk OÜ-st Eventus Ehitus, kõrvaldavad vigu ikkagi konkreetse töö tegijad, alltöövõtjad.
Eigo Tilk helistas Põlva Linnavalitsusse ka 1. septembril. Lepiti kokku, et osa puudusi parandatakse veel septembri algul.
Põlva Linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja sõnul ei hakka nad kooliseinu üle värvima, kuna neid on värvitud projektis ette nähtud värvidega. Kui mõni koht ongi laste poolt väga ära hõõrutud, siis tuleks värvi võib-olla kunagi ka uuendama hakata, kuid seda juba linna raha eest.
«Paistab, et tuletõrjesignalisatsioon on korda tehtud, sest viimase pooleteise kuu jooksul pole ühtegi valehäiret olnud,» nentis Tiivi Parts.
Ilmnenud on mõningad uued vead, mille kohta ei teata, kas need lähevad garantii alla või mitte. Nii on vihm uhtunud ära Mesikäpa Halli kõrval oleva trepialuse.
Päästeameti nõudel ehitati ka üks täiendav uks, mida projektis polnud ette nähtud. Uks ehitati aga õueasfaltpinnast madalamale, seetõttu voolab hoonesse vihmavesi. Tiivi Partsi sõnul ei ole veel otsustatud, kuidas probleem likvideeritakse – kas võetakse asfaltpinda madalamaks või paigaldatakse niiskustõkked.
Põlva Linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Tiivi Parts saatis 20. juulil ehituse projektijuhile Eigo Tilgale tööde kohta järelepärimise, millele vastas ta, et puudused likvideeritakse augusti esimestel nädalatel ning osaliselt vahetult enne kooliaasta algust. Ehitajad olevat mingil ajal augustis ka käinud. Segaseks jäi, kas nad ka augusti viimasel nädalal käisid, kuid lubatud on tulla vigu parandama ka septembri alguses.
Põlvalased tunnustasid «moodsate meeste» loodut minilaulupeoga
6 september, 2010
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse tantsusaalis pühapäeval kõlanuga jäi peakorraldaja igati rahule. «Meeldisid kõik koorid, kava oli omanäoline ja eripärane. Ei esitatud üksnes kolme juubilari loomingut, vaid ka neile pühendatud laule.»
Esinemisest said koorid teada vaid paari nädala eest – sellele vaatamata jõuti selgeks saada koguni täiesti uued laulud.
«Olen siiralt tänulik kõigile kooridele, kes oma suvevaheaega katkestades E STuudio kutsele vastasid. Üllatas ka see, et nii palju rahvast oli kuulamas – seega ei laulnud kuus koori pelgalt üksteisele.»
Kontserdil ei kõlanud üksnes tänavuste juubilaride helindid. Näiteks Põlvamaa Meeskoor pühendas kolmele moodsale mehele Alo Ritsingu «Teretuse», segakoor «Kevadised hetked» Urmas Lattikase «Väikese maa» ning naiskoor Mai Sirje Kaasiku «Ühe väikese palve». Arvo Pärdi teosed söandasid ette kanda E STuudio tütarlaste- ja kammerkoor. Pärdi «Ukuaru valsi» esitas lõõtsamees Heino Tartes.
Algselt pidi kolmele tänavusele juubilarile pühendatud tänukontsert toimuma Moostes, aga sealset folgikoda ei saadud korda.
Tormise mõju eesti muusikale on Lokko tõdemusel nii sügav, et tema laule peetakse vahel rahvaloominguks ja rahvaloomingut Tormise tehtuks. Tegelikkus on see, et Tormis on ühendanud erinevad ajad, kohad ja helid ning teinud sellest üldeestiliku muusikalise keele. Tema muusikas kohtub pärimus tulevikuga ning regilaul 20. sajandi heliloometehnikaga. Tormis on aidanud eestlastel taastada side oma juurtega, tuua rahvalaul tagasi lauljate suudele.
Urmas Sisask end ise heliloojaks ei pea, vaid pigem muusika «üleskirjutajaks». Ta ise on kirjutanud: «17 miljardit aastat vana universum on hiiglaslik «orel», mille leiutas Jehoova. Galaktikad, tähed, planeedid, komeedid ning teised kosmilised kehad ja süsteemid on tänu gravitatsiooniseadustele selle «hiiglaoreli» viledeks – see on minu elu ja töö credo.»
Koorilooming on Sisaskile toonud palju rahvusvahelist kuulsust ja tuntust. See on lihtne ja siiras, hellitav helimaailm, mis justkui pärinekski ühest teisest galaktikast.
Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud 80 laserplaadil. Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus.
Noored avastasid Belgias erinevaid kultuure
6 september, 2010
Euroopa Noored programmi rahastatava projekti eesmärk oli noortele rahvusvahelise kontaktidevõrgu tekitamine, erinevate kultuuride tutvustamine, vaba aja tegevuste osas ideede andmine ning ka poliitiliste protsesside tutvustamine.
14. augusti hilisõhtuks olid linnakesse nimega Roeselare saabunud kokku kuue projektis osaleva riigi- Belgia, Hollandi, Iirimaa, Läti, Sloveenia ja Eesti noored. Esimestel päevadel pandi rõhku üksteise ja erinevate kultuuridega tutvumisele. Õhtud sisustasid eri riikidest pärit noored järgemööda vastavalt oma kodumaa tavadele mängude ja rahvustoitudega.
Praetud suitsupekk ja kama
Kui saabus eestlaste kord oma kultuuri tutvustada, pakkusime kartuliputru praetud suitsupeki ja sibulatega, verivorsti ja tomati- hapukurgisalatit. Kahjuks pidime leppima kohaliku verivorstidega, mis erinesid maitse poolest meie omadest – pigem meenutasid need maitselt ja koostiselt meie verikäkki. Isetegevuskavas tutvustasime Eesti Vabariiki ning mängudeks olid muna viskamine-püüdmine, pliiatsi pudelisse ajamine, nööri ajamine läbi riiete rühmatööna ja toolimäng. Päeva lõpetasime kama pakkumisega – enamik noortest imestas, mis jook see selline on. Peale pikka selgitamist saadi aru, et tegu on ikkagi loodusliku ja tervisele kasuliku produktiga.
Kolmandal päeval oli väljasõit Brüsselisse. Päeva esimeseks ülesandeks oli noortel vaja leida kümme inimest, keda küsitleda Euroopa Liidu teemadel, vastused kirja panna ning lõpuks teha ka ühispilt küsitletavaga. Kõik grupid said oma ülesandega ilusti hakkama. Pärast ülesande täitmist ja kerget lõunaeinet oli au külastada Euroopa Parlamenti.
Eestlaste üllatuseks tuli tervele laagrigrupile rääkima Brüsselis kommunikatsiooniosakonnas töötav Evelin Rikkas, kes andis ülevaate Euroopa Parlamendi koosseisust, parlamendi hoonest ja selle tööga seonduvast. Kui jutud räägitud, tehti meile väike ringkäik parlamendihoones ning saime näha ka saadikute töökohta – koosolekute saali, kus kohtutakse 12 korral aastas.
Neljanda päeva teemaks oli identiteedi kasutamine, muuhulgas pandi noored läbi mängulise tegevuse mõtlema asjade olulisusele, millele nad oma allkirja alla kirjutavad ja mille eest tulevikus vastutavad. Päeva teine pool oli poliitika ja õpitubade päralt- enne õhtusööki toimusid presidendi valimised. Pärast kandidaatide debatti ja valimiskampaaniat toimus salajane hääletamine ning projektis osalevate noorte presidendiks valiti ülekaalukate häältega eestlane Mario Kullam, kellel on õigus esindada noori ja pakkuda välja võimalusi laagritegevuste paremaks muutmisel.
Laager võiks kauem kesta
Viiendal päeval läks lahti tegevus erinevates töötubades. Noored said valida osalemiseks muusika, draama, tantsu, digitaalse tegevuse ja toetusgrupi, kelle hooleks jäi teiste gruppide abistamine. Ülesanne oli valmistada õhtul laagrikaaslastele esitamiseks ette kas näidend, muusikapala või mõni muu tegevus, mis kajastaks tegevust laagris.
Kuuendal päeval viidi meid gruppidena Roeselare kesklinna, kus toimus tegevusgruppide avalik esinemine. Musitseerimise, tantsimise ja näitlemisega pakuti kohalike mõnusat meelelahutust ning pälviti tunnustust.
Seitsmendal ehk viimasel päeval oli tagasiside andmine – noored olid laagriga väga rahul, see andis neile võimalusi suhelda ja tutvuda erinevast rahvusest eakaaslastega, lihvida oma keeleoskusi ja õppida tundma erinevaid kultuure. Ainukese negatiivse noodina toodi välja, et laager kestab liiga lühikest aega.
Eesti gruppi kuulusid Maris Teearu, Katry Pilden, Kerli Hein, Joosep Randoja, Ivar Tammela, Maario Kullam ning grupijuhtidena Lõuna Prefektuuri noorsoopolitseinikud Maris Orgusaar ja Peeter Pau.
Eesti grupi koosseisus käisid Belgias Maris Teearu, Katry Pilden, Kerli Hein (ees), Peeter Pau, Maris Orgusaar, Ivar Tammela, Mario Kullam (Himmaste), Joosep Randoja.
Maarja tantsijaid saatis karikavõistluste etapil edu
6 september, 2010
Tantsuklubi Maarja au oli kaitsmas 8 tantsupaari.
Meie edukamad olid seekord Võru lapsed Teodor Manivald Toomik ja Liisa Matsi, kes võitsid juunior 1 vanuseastme D-klassis ladina-ameerika tantsudes teise koha, jäädes napilt alla vaid külalisvõistlejatele Lätist.
Juunior 2 vanuseastme D-klassis särasid Põlva lapsed Daniel Hakk ja Vairi Visnapuu, saavutades nii standard- kui ladinatantsudes kolmanda koha.
Edukas oli ka Põlva-Võru segapaar Erik Bleive ja Laura Anett Kreevald, kes pakkus tugevat konkurentsi laste vanuseastme D-klassis, jõudes ladinatantsudes poolfinaali.
Juunior 1 vanuseastme E-klassis jõudsid ladinatantsude finaali ja saavutasid seal 6. koha Sander Ojatamm ja Triin Mirjam Tark.
Sama klassi standardtantsude osas tantsisid 9. koha välja Kristo Kooskora ja Karina Käo.
Võrus esitlevad uut albumit Vägilased
2 september, 2010
Tänaseks juba 10 aastat tegutsenud etno ansambel Vägilased sai rukkilõikuse ajal valmis oma uue kauamängiva laulumängude plaadi “Kes aias?” ja läheb seda kontsertidega tutvustama mööda Eestit. Kihnust Värskani.
Vägilaste seekordne soov anda uus elu ammuunustatud laulumängudele ning tutvustada inimestele väikest valikut laulumängude erinevatest variantidest üle Eesti, on jõudnud plaadile. Ansambli liidrid Cätlin Jaago ja Meelika Hainsoo on välja otsinud uusi variatsioone juba tuttavatele lauluviisidele, mida lasteaias mängitud («Kes aias?», «Rukkilõikus») ja tutvustavad ka vähem levinud traditsioonilisi laulumänge, nagu «Ätsemäng», «Nõelamäng» jne. Mängulaulude taasesitamisel peab ansambel esmatähtsaks säilitada mängimise võimalikkust, funktsiooni, samuti säilitada mängu temposid ning mängu kirjeldusele vastavat sõnumit. Tegemist on kindlasti unikaalse õppematerjaliga, kuna CD-plaadiga tuleb kaasa raamat, kus on kirjas mängukirjeldused ning laulude sõnad nii eesti- kui inglise keeles.
Käesoleval suvel Viljandi Pärimusmuusika Festivalil antud kaks kontserti olid väga menukad ja tõestasid veelkord, et nende lugude järgi tantsimist ootab ansambli publik väga ja tuleb juhendamisega heal meelel kaasa.
Ansambel Vägilased (Meelika Hainsoo – laul ja viiul; Cätlin Jaago – torupill, vilepillid, parmupill, laul; Jan Viileberg – kitarrid; Tiit Kikas – elektriviiul, live-elektroonika; Marti Tärn – basskitarr; Reigo Ahven – löökpillid) kuulub vaieldamatult Eesti kõige tuntumate ja tunnustatumate pärimusmuusika kollektiivide sekka. Vägilased alustasid aastal 2000 Viljandi Kultuuriakadeemia kursuseansamblina. Kõik ansambli liikmed on noored eesti moosekandid, kes mänginud nii pärimus kui pop-jazz muusikat. Esinetud on nii Eestis kui muu maailma lavadel, näiteks Soomes, Rootsis, Portugalis ja Udmurtias.
http://www.vagilased.ee
Piletid eelmüügist 50.- EEK / 3,20 EUR, kohapel 75.- EEK / 4,79 EUR.
Piletid eelmüügis Võru k/m Kannel kassas (tel. 78 68 676)
Maavanema kõne tänavuselt Põlvamaa haridusfoorumilt
24 august, 2010
Kooliaasta on õige pea algamas, õnnitlen Teid algava kooliaasta puhul. Loodan, et oli ilus suvi ning saite mõnusasti puhata ja olete uueks kooliaastaks valmis. Tänane ilm aitab mõnusat suve unustada ning on selge märk sügisest. Ja sügisega käib meil kaasas kooliaasta algus. Teil, armas koolirahvas, on käsil viimased kibekiired ettevalmistamised, et juba nädala pärast lapsi vastu võtta.
Mina tahaksin täna oma lühikeses mõtiskluses peatuda kahel teemal, mis otsapidi seotud tänase maakonna õpetajate augustifoorumi peaesinejate teemadega: läbivad teemad õppekavades ning õpilaste eneseusu ja -väljendamisega seonduv. Räägin nendel teemadel seepärast, minu arusaamist mööda ei ole nende probleemide lahendamiseks ühtegi seadusandlikku takistust. Pigem on takistuseks väljakujunenud hoiakud koolikorralduses.
Maavanem soovitab õpetajatel vähem rääkida
Alustan viimasest, ehk õpilaste eneseusu ja eneseväljendamisega seonduvast. Meie koolide õpilaste eneseusk on madal. Teadmised erinevates ainetes on erinevad, aga ka nendel, kelle aineteadmised on kõrged on enesehinnang ikka madal. See ei ole minu sisetunne, seda kinnitavad uuringud. Minu arvates saab ja peab siin pere ja konkreetset õpilast aitama. Suhtlesin mitmete maakonna koolide vilistlastega, kes tõdesid, et kuigi neil mõtteid on, siis eneseväljendamisega näiteks ülikooli esimese kursuse praktikumides on raskusi. Olid mõned erandid, need kes Merle Pintsoni kõnetundi on saanud. Olen käinud ise koolides ning näinud, et see mida õpilased teevad ja kui pühendunud nad on, avaldab muljet. Ent nad ei suuda olla samal tasemel kõnes. Ja see võib olla elus üsna suureks takistuseks. Kui linna koolides käivad lapsed on enesekindlamad, siis võivad need erinevused ilmneda juba ka ülikooli sisseastumiskatsetel ja seda meie laste kahjuks. Miks ma sellest räägin. Seepärast, et kõik siin saalis viibijad (õpetajad, koolijuhid, koolipidajate esindajad) saavad selle probleemi likvideerimisele kaasa aidata, kui sellele piisavalt tähelepanu pööravad. Teha rohkem grupitöid, anda rohkem esinemisvõimalusi ning rääkida ise vähem.
Olümpiaadid olgu Põlvamaal integreeritud
Teiseks räägin sellest, millest minu mentor Vooglaid palju räägib. Kui vanemad küsivad lapselt: kas õppisid? Saavad nad vastuseks – õppisin. Aga tegelikult tuleks küsida või lisaks küsida – kas aru ka said? Ja sellest tuleneva vastusega on ka tegelikkuses midagi peale hakata, sellest saab midagi sisuliselt järeldada. Ja just seda ma soovingi, et teeksime ainult neid asju, millel on arusaadav mõte. Kõigile meeldib kiruda, et riiki ehitatakse üles mitme tugeva sambana ja see häirib meid. Kui üks ministeerium ehitab ühte süsteemi, teine teist siis tihti omavahel need ei ühildu. Enamus ei saa aru, miks see nõnda on, teisi ajab see suisa vihale, kolmandad löövad käega. Minu meelest on koolis asjad täpselt samuti. Kooliga igapäevaselt mitteseotud inimesena kuulen erinevatelt ainesektsioonidelt (rinde)teateid, et koolis on asjad paigast ära ning asja saaks paremaks, kui meie ained oleks rohkem. Mina arvan, et erinevaid aineid võiks koolis õpetada palju vähem. Oluline on ainetevaheline integratsioon ning arusaamine erinevatest seostest. Ja selles suunas liikuda ei keela meil keegi, alustagem sellega juba homne päev. Tegin kevadel ainesektsioonide juhtidega kohtumisel ettepaneku ja tahan seda täna korrata. Minu ettepanek on: hakata koolides ja maakonnas korraldama integreeritud (omavahel seotud) olümpiaade.
Põlva-Tartu tasuta noorte teatrilaager otsib veel liitujaid
20 august, 2010
23.-27. augustini vältava laagri raames valmib Uru noorteteatri lavastaja Liivi Varuli käeall ühisnäidend, millega viimasel päeval Ülenurmes esinetakse. Lisaks külatavad laagrit ka üllatuskülalised: Eesti filminäitleja Maarja Jakobson ja Vallo Kirs (tuntust kogunud filmides «Tulnukas» ja «Klass»), kes teeb noortega treileri Subkultuuride seminaril etenduvale lavastusele «Kokku tulek».
Võimalus on ujuda, mängida kossu, võrkpalli, korvpalli, jalgpalli, laua-jalgpalli, piljardit, Wii-mängukonsooli, kasutada bändiruumi (pillid olemas) ja salvestada lugusid.
Kontakt: reelikalodjak@gmail.com
58141062 – Reelika Lodjak
Kontakt: akolauga@gmail.com
53527527 – Ako Laugamets
Kadri Luik: brändikultus ületab normaalsuse piire
20 august, 2010
Eestis pole vaatepilt kindlasti nii kirev ja mitmekesine kui nt Londonis, metroojaamas möödujaid piideldes, kuid ometigi hakkavad nii mõnedki asjad silma.
Kõik oleneb vaatevinklist – mõne meelest on tänapäeva noored erinevad karvased ja sulelised. Küll tulevad tänaval vastu rohepead ja roosapead, tanksaapa vennad ja tikk-kontsa beibed, valikut igale maitsele. Kui mina olen jäänud kuskile inimesi jälgima, siis ma pean tunnistama, et sellist boheemlaslikku stiilitunnetust jääb suhteliselt väheks, peamiselt hakkavad silma ikka silmipimestavalt erksad Dolce&Gabbana ja Guessi vööd ja Armani särgikesed, mis maksavad originaalis tuhandeid kroone ja reeglina originaalil puudub hiiglaslik brändimärk rinnal, mis silmad peast välja kiiritab.
Kui ma oma kodulinnas tean, kus töötavad ühe või teise noore neiu või noormehe vanemad, siis ma kipun arvama, et tema müüjannast ema, ei paneks tervet oma kuupalka ühe õhtuks kandmisele kuuluva peosärgi ostmisele. Järelikult on paljudel juhtudel tegemist võltsinguga. Minu silmis mage enese ehtimine.
Raha kulutatakse meelsasti
Kui tulla mõne väliskülalisega Eestisse, siis enamik räägivad sellest kui kaunid ja hoolitsetud naised meil siin on ja kui nad siis kuulevad, et see sama CK pesu, mis maksab nt Londonis 10 naela (u 186 krooni – Noorteportaal) maksab siin 800 krooni, siis nad ilmselgelt arvavad, et meie inimesed on kiiksuga. Kuna meie naistele ei kõlba kaks korda sama pluusi või seelikuga väljas käia, siis reaalselt ostetaksegi igal nädalavahetusel vähemalt paari tuhande krooni eest firmariideid.
Mul on hea meel, et masu on meid tabanud, ainult selline asi võib veel päästa seda tarbimisehullust, kui muidu pidi mõni loobuma kalamarja võileivast, et uus saapapaar saada, siis nüüd hakkab isegi leivaraha väheseks jääma. Järjest enam on hakanud tööle inimeste loomingulisus, kombineeritakse erinevaid asju, tehakse riideid ümber, korraldatakse sõpruskonnas riidetäikasid, isegi kaltsukaubitsejate kasumid on märgatavalt suurenenud. Mina pean seda vaid positiivseks nähtuseks, sest kurb on vaadata kuidas juba imikutel on brändid rinnas ja millegi arvelt ju see laste moodsaks kõpitsemine käib, kui just raha puu otsas ei kasva.
Riie ei riku meest
Brändikultusest on meedias rääkinud päris tabavalt Urmas Väljaots, kes Areenis sõna võttis: «Maksiimist «Rõivad teevad mehe», on Eestis tänini tuntum vanasõna «Riie ei riku meest». Masstootmise saabudes sai igaüks endale võimaluse ülikond selga ajada. Inimloomusest tulenevalt on aga eristumisvajadus endiselt säilinud. Nüüd aitavad ülikondadel (ja nende kandjatel) vahet teha nimesildid. Millegipärast peetakse ühel riideesemel olevat tunnust väärtuslikumaks kui teise oma, nimetatakse seda toodet brändiks ja ollakse nõus selle saamiseks tunduvalt rohkem raha ning energiat kulutama. Kui moekus ja luksusbränd omavahel kombineerida, aitab see omanikul end veel paremini tunda ja teistele signaliseerida, kui võimas tegija ta on.»
Fakt on see, et rõivabrändidest räägitakse rohkem, kuna see aitab suuresti kujundada inimese identiteeti. Võib-olla mõne inimese silmis võib tarbija kvalifitseeruda kirikurotiks kui tuleb vastu Säästumarketi kilekotiga ja võib-olla peetakse teda hoopis gurmaaniks, kui käib wc- paberit ostmas Stockmannis. Aga märk püksitaskul või rinnal räägib maitseeelistustest ja rahakoti paksusest palju enam. Eesti tarbija tahab läbi brändide näidata end parema, rikkama ja moeteadlikumana. Kes meist poleks elus kohanud neid toredaid Mercedese või BMW vendasid, kel on istmiku alla pool miljonit maksev sõiduvahend, aga suuremat sorti raskusi tekib kütte ostmise ja kaskomaksetega.
«Mõned spetsialistid soovitavad isegi igal inimesel iseendast bränd kujundada.» Väljaotsa arvamuslugu kandis endast ka eelnevalt tsiteeritud lauset. Kuidas siis võiks see enese brändimine välja näha? Rinnale tätoveeritud nimi ja alati meiega kaasaskäiv soeng või riietumisstiil? Me ei saa tuua brändimist isikutasandile, sest mina usun, et brändi müüb usaldusväärsus, seega ei saa see olla ajas väga palju muutuv.
Shamptu või salongišampoon?
Võime muuta oma soengut, ilma, et meid sellepärast hüljataks, võime muuta stiili, ilma, et kasum sellest väheneks.
Seda, et eestlane on brändiohver tunnetame me tegelikult ju igapäev. Viimane kord juuksuris käies uuris salongi tipptegija, et mis šampooni te kasutate, Shamatut? Ma kohkusin natuke ja ütlesin kokutades: «Seda, mille ma teie soovitusel viimane kord siit salongist ostsin.» «Hmm, mulle tundub, et see kulutab liigselt teie juuksevärvi», lausus juuksur seepeale. Kas tõesti polegi siin kõva reklaami saanud salongišampoon mulle sobilik? Kas mul puudub juuksehoolduse osas bränd, mida ma saaksin usaldada? Ja nii me otsimegi mööda poelette ja salonge oma uut lemmikut, lähtudes ikka reklaamist ja brändi kuulsusest. Sest meie eestlased valiksime iga kell kõrgelt hinnatud toote, mis juuksed pulsti jätab, kui et katsetaksime vanaema kodukootud nõgesešampooni, sest isegi kui see jätab juuksed siidiseks, võib naabri Maie seepeale infarkti saada.
Väga suur hulk eesti inimesi lähtub tarbimisel brändist. Meile ei pruugi tooted sobidagi, olgu siis tegemist disaineri rõiva või hirmkalli kreemipotsikuga. Tule taevas appi – kui palju ma olen näinud, kuidas ümaramad naiskodanikud pitsitavad selga disainerimoebrändi, kole on vaadata, aga märk maksab. Eestlastel on veel palju õppida, eriti tarbimise osas, eriti ületarbimise osas. See kõik on ilmselt Nõukogude Eesti pärand – ahoi, defitsiidiajastu on läbi, enam pole tarvis joosta uue teksapaari järele kaubanduskeskusesse – leia see teksapaa parem riidekapist. Poest saab kaupa ju alati kätte.
UNESCO kuulutab välja multifilmi stsenaariumi konkursi
20 august, 2010
Patrimonito on rahvusvahelise maailmapärandi haridusprogrammi maskott. Tema tegelaskuju kujutab noort kultuuripärandi kaitsjat ja maskoti nimi tähendab hispaania keeles ’väike pärand’. Rohkem infot: http://whc.unesco.org/en/patrimonito
TINGIMUSED:
Osa võtma on oodatud 12-18-aastased noored, kes väljendaksid oma maailmapärandiga seotud ideid. Valida on nelja teema vahel:
1. Maailmapärand ja kogukondade roll (mida saaksid ja võiksid teha maailmapärandi paikades ja selle lähistel elavad inimesed)
2. Maailmapärand ja säästlik turism (vastutustundlik külastamine)
3. Maailmapärand ja säästlik areng (kuidas rahuldada inimeste tänaseid vajadusi nii, et kultuuripärand säiliks ka tulevastele põlvedele)
4. Maailmapärand ja bioloogiline mitmekesisus (maailmapärandi nimekirja kantud looduspärand, mis aitab alles hoida looma- ja liigirikkust)
Multifilmi tegevus peaks olema seotud maailmapärandi nimekirja kantud paigaga, mida lapsed tunnevad. Eesti kontekstis Tallinnaga või Struve meridiaanikaare punktidega (neist kõige suurem ja silmapaistvam on Tartu tähetorn). Maailmapärandi nimekiri: http://whc.unesco.org/en/list
Täpsem info eesti ja inglise keeles:
Kinobussi kodulehelt
inglise keeles: http://whc.unesco.org/en/activities/626
LISAINFO ja KONTAKT: Triin Terasmaa, triin.terasmaa@unesco.ee
Põlva Eksperimentaalteater võtab vastu uusi liikmeid
20 august, 2010
Oodatud on nii näitemänguhuvilised kui ka lavastaja suunal kätt proovida soovijad.
Selleks, et uued ja vanad liikmed kergemini kontakti saavutaksid, toimuvad 30.-31. augustini Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse salongis katsed. Katsed noortele algavad mõlemal päeval kell 12 ja täiskasvanute värbamiseks kell 19.
Registreerumine toimub interneti teel. Selleks tuleb teatri kodulehel täita ankeet, mille saab kätte aadressilt www.eksperimentaalteater.com.
Truppi ootame 7-nda klassi õpilasi kuni päris eakate näitlejateni välja. Viimase osas vanusepiirangut pole. Kel tahtmist ja huvi, tulgu aga kohale.
Katseid pole tarvis karta – nii noored kui täiskasvanud näitlejad pannakse lugema luulet, proosat ning tegema lihtsaid etüüde. Midagi keerulist pole.
Värsked näitlejad alustavad tööd septembris – noored kaks, ning täiskasvanud üks kord nädalas. Aasta jooksul tullakse välja nii mitmegi uue lavastusega, millest üheks suurimaks võib lugeda Meie Stuudio ja Põlva Eksperimentaalteatri ühisprojekti «Minu Põlvamaa».
Lisaks senistele juhendajatele lisanduvad meie ridadesse draamaõpetaja Kati Kirikal ja lavastaja Reeli Kork.
Ootame kõiki katsetele, et teha mõnusas atmosfääris mõnusat omaloomingut.
Pilte Põlva Eksperimentaalteatri möödunud hooaja etendusest «Žgutt» saab näha siit: {gallery}sigplus/eksperim{/gallery}
(Galerii pisipiltidest on nähtavad vaid neli esimest. Kokku on 18 pilti)
