Sänna velokuuris putitatakse rattaid
20 august, 2010
Kutsume kõiki huvilisi pühapäeva lõunast rataste imetlemise ja parandamise talgutele.
Kell 12 avab velokuur uksed, et üheskoos vanu kogutud rattaid esmalt üle vaadata ja siis kokku putitada. Kogemused näitavad, et mitu katkist ratast annavad kokku vähemalt ühe heas korras velo. Muidugi võib tulla ka oma rattaga, mis parandamist vajab.
Kell 18 jätkame filmiõhtuga. Velokuur jätab seekord kõrvale transporditeemalised filmid ja keskendub rohkem laiemale keskkonnateadlikkuse tõstmisele. Vaatamisele tulevad toiduga seonduvad filmid ja lühifilmid.
«Killing fields: the battle to feed factory farms» on Friends of the Earth Europe levitatud lühifilm, mis kõneleb hävitavast ahelreaktsioonist, mis seob Euroopa tehaseid Lõuna-Ameerika metsadega ja inimestest, kes sellest ahelast välja murda soovivad.
“World Food” on film toidu tootmise ja tarbimise tasakaalust, või õigemini sellest, kuidas see tasakaalust väljas on.
«Super Size Me» on palju kõmu tekitanud film mehest, kes uurib kiirtoidu mõju tervisele omal nahal. Kolme arsti valvsa pilgu all teeb ta läbi ainult kiirtoidust koosneva 30-päevalise kuuri.
Üritused on tasuta ja kõik on oodatud. Täpsemat infot leiad velokuur.blogspot.com
Üritusi toetab programm Euroopa Noored
Pildigalerii: Uue Ajastu Festival 2010
17 august, 2010
Pilte UAF-ist saab näha siit (Lehari Järgi fotod): {gallery}sigplus/uaf{/gallery}
(Galerii pisipiltidest on nähtavad vaid neli esimest. Kokku on 14 pilti)
Põlvamaa noored said kokku Kanepis
17 august, 2010
Ühisüritus tõi kokku suurema hulga noori maakonna erinevatest nurkadest. Kohal olid kõigi aktiivselt Põlvamaal tegutsevate noortekeskuste esindused: Värska, Veriora, Räpina, Vastse-Kuuste, Ahja, Valgjärve, Kanepi, Põlva linna ja Põlva valla omad.
Avamisele tulid noori tervitama Kanepi vallavanem Aivar Luts, Laheda vallavaenem Sirje Tobreluts, Põlva maavanem Priit Sibul, Riigikogu liige Urmas Klaas, Põlva Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist Talis Tobreluts, Eesti ANK tegevjuht Heli Erik, Mesipuu talu perenaine Maie Krukov ja maakonna noorsootöötajad. Noortele oli see väga oluline tunnustus.
Suvekool oli motivatsiooniüritus ja ühisüritus noortekeskustele, mille raames liideti mitu head eesmärki- omavaheline kokkusaamine, arendavad tegevused nii noortele kui ka noorsootöötajatele. Propageerisime tervislikke eluviise, meeskonnatööd, tugevdasime koostööd noorte, noorsootöötajate ja noortekeskuste vahel, pakkusime meelelahutust turvalises ning noortele sobivas keskkonnas.
Kolme päeva programm oli koostatud selliselt, et osalemis- ja tegutsemisrõõmu jagus kõigile.
Esimene päev algas tervitussõnade, lipuheiskamise ning noorsootöötajate ja külaliste omavahelise mõõduvõtmistega läbi humoorikate tegevuste. Sellele järgnes noorte ning Põlva politseijaoskonna vaheline traditsiooniline põnev jalgpallimäng, kus kohtunikuks oli Margus Nemvalts. Napilt olid ka sel- juba neljandal sõpruskohtumisel- paremad korrakaitsjad.
Kolmel päeval oli võimalus kõigil osaleda aktiivselt erinevates töötubades nagu kunstiaktsioon, trummimäng, vanadest ajalehtedest peakatete valmistamine, kõrvarõngaste meisterdamine, draamastuudio, klaaspurgi kaunistamine salvräti tehnikas, liivatrükk, laastumaal, näohooldus-kosmeetika, seiklusmängu juhendamine ja läbiviimine ning palju muud põnevat.
Noorte seas väga suurt populaarsust ja huvi tekitasid asjalikud õpitoad, mida viisid läbi Põlva politseijaoskonnast Rainer Rahasepp ja Ainar Vätsing ning Kaitseliidu Põlva malevast vanemveebel Kaido Arulepp, veebel Vahur Ojamets ja leitnant Riho Nool.
Suvekoolis toimunud töötubade teemad olid pandud paika lähtudes noorte endi soovidest ja vajadustest, et tegevus oleks noori kaasav ja arendav.
Palju põnevust tekitas seiklusmäng, kus igal võistkonnal tuli läbida 21 rajapunkti. Igas punktis oli üks lahendamist ootav ülesanne- mõnes lihtsam, mõnes veidi aeganõudvam. Mängu teema oli noorsootöö ja eesmärk noortele vajaliku info ning teadmiste edastamine läbi mängulise tegevuse. Mängus tuli kasuks kiirus, osavus, nutikus, leidlikkus, hea meeskondlik klapp ja koostöövõime. Selle suurepärase mängu korraldas ja mängujuhid õpetas välja Marget Rüütli.
Loomulikult ei puudunud ka sportlikud tegevused, kus jätkus võistlusvaimu ja igale osavõtjale magusat nänni.
Antud ühisürituse raames toimus ka Kanepi ANK kui Varaaida teavitustöö, et vahendid oleksid veelgi efektiivsemalt kasutatud. Noortekeskusel on soetatud projekti Varaait kaudu atraktsioonid, djembed, rütmipillid, DJ-ja helitehnika. Seega pakume võimalust kõigile noorsootöö tegijatele tasuta laenutada või kasutada erinevaid vahendeid, et aidata kaasa mitte-äriliste noorteürituste korraldamisele.
Suvekooli lõpetas Talis Tobrelutsu eestvedamisel infotund noorteportaali teemadel ja Põlvamaa noorsootöö hetkeolukorra ja tuleviku kaardistamine.
Palju põnevust tekitas noorsootöötajate seas noorte poolt ettevalmistatud etüüdid teemal «Minu ideaalne noorsootöötaja». Õhtuprogrammides astus lavale Veriora noortebänd, musitseerisid noored Sigrid, Karmo ja Matu, lisaks lauldi karaoket ja loomulikult oli disko. Esitlusele tuli ka kohapeal Indrek Palu eestvedamisel ja juhendamisel Põlvamaa noorte trummarite suurepärane etteaste.
Naiskodukaitse Kanepi jaoskond viis läbi välitoitlustusõppe Tuulike Mölderi juhendamisel, mille tulemusena kõik laagrilised said maitsvalt toitlustatud.
Lõpuks pakiti laager kokku, jagati tublimatele autasusid, tänukirju ning langetati suvekooli lipp.
Need kolm toredat päeva Mesipuu talus tõid igapäeva rutiinist välja nii noored kui ka noorsootöötajaid, et tagasi minnes oleks motivatsiooni ja energiat valdkonnas kaasa löömiseks ning kuhjaga uusi ideid ja koostöömõtteid. Nautisime kõik koos neid päevi ja öid, tundsime rõõmu koosolemisest ja lõõgastusime. Eks see oli tunnustuseks meile kõigile – noortele ja noorsootöötajatele.
Oleme siiralt tänulikud kõigile, kes aitasid suvekooli õnnestumisele kaasa – kõik osalenud noored, noorsootöötajad, Põlva Maavalitsus, Kaitseliidu Põlva malev, Põlva politseijaoskond, Põlva Kutsenõustamiskeskus, Kanepi Vallavalitsus, Mesipuu talu ja kõik maakonna noortekeskused.
Kokkuvõtteks võib öelda, et suvekool on mitte lihtsalt korda läinud, vaid üllatanud meid endidki, kuidas niigi tore sündmus iga korraga veel vahvamaks saab minna. Seekord vedas ka ilmaga ja parima osa moodustas loomulikult seltskond. Noored ja noorsootöötajad on erilised inimesed, kelle jaoks ei ole olemas ühtegi ületamatut olukorda ning kes aitavad ka siis, kui abi tegelikult ei küsitagi.
Järgmisel suvel jälle! Põlvamaa ANKide V suvekool toimub järgmisel suvel kindlasti.
Andre Laine: sõbrunege ja olge aktiivsed!
15 august, 2010
Kes on Põlvamaa noor? Kuidas ta erineb teiste maakondade noortest?
Ma arvan, et päris ühetähenduslikult ei saa öelda, milline on Põlvamaa noor, sest kui ühiskond muutub, muutuvad ka noored. Mina olen oma tööga tihedalt kokku puutunud noortega ja näen erinevaid kujusid. Mõned noored on aktiivsemad, teised jälle passiivsemad. Põlvamaa noored võrreldes teiste maakonna omadega on kindlasti rahulikumad ja tasakaalukamad. Vähem närvilisust ja hüperaktiivsust. Meie noored on südamlikud ja vahvad isiksused, mis paistab tihti välja ka mujal. Mina olen Põlvamaa noorte üle õnnelik ja tänan, et kuulun siia maakonda.
Mis hoiab Sind tegusana Põlvamaal ega kisu kuskile mujale uusi jahimaid avastama?
Põlvamaa on minu jaoks hästi armsaks muutunud. Tahaksin, et kogukonnal läheks hästi. Selleks tuleb pingutada ja asju armastusega teha. Mind hoiab tegusena töö ja mõnusad noored. Uusi jahimaid avastada on alati tore aga veel toredam on tulla tagasi siia omade juurde.
Sa oled 10 aastat tantsuõpetajana karjääri teinud. Sellest neli aastat juhtinud tantsukooli Meie Stuudio. Kuhu edasi?
Ikka edasi. Peale 10-ndat aastat tuleb teine kümnend ja ka kolmas. Teen tööd armastusega nii kaua kuni seda mulle antakse. Aga eks elu näitab, mis saab.
Mis on Sinu meelest kõige kihvtim kohalik kultuurisüdmus, kus viimati käisid/osalesid?
Põlvas on kultuuriga nii nagu on. Huvitavaid üritusi on palju ja kõigil saab miskit huvitavat näha või kuulda. Minu priorideediks on tantsuga seotud üritused. Aga väga mõnus on käia vaatamas näiteks Põlva Eksperimentaalteatri loomingut või E STuudio lauljate hurmavaid kontserte.
Kas sa Uue Ajastu Festivalil käisid? Mida sa taolisest sündmusest arvad?
Kahjuks jäi see üritus mul vahele seoses Viimsis XII noorte tantsijate suvelaagritõttu. Aga selliseid üritusi võiks kindlasti rohkem olla. Suur kummardus festivali korraldajatele eeskätt!
Kas pole mitte tunne, et kultuurielu Põlvas ongi pööramas ette uut ajastut?
Kindlasti, sest peale on tulemas hulk aktiivseid noori, kes tahaksid midagi korda saata. Tegelikult see revolutsioon juba vaikselt käib, kuid inimesed hakkavad seda märkama alles mõne aasta pärast. Kultuur on tugev siis, kui suudetakse erinevaid valdkondi (muusika, tants, teater jne) üles töötada.
Mida sulle vabal ajal kõige enam meeldib teha?
Vabal ajal meeldib mulle kõige rohkem sõpradega koos olla. Käia midagi põnevat vaatamas ja loomulikult tantsida. Aga viimasel ajal veedan aega oma pere seltsis.
Milline on sinu lemmikmuusika ja kui tihti sa kuulad muusikat niisama, mõtlemata millised tantsusammud sinna peale sobiksid?
Ma olen seda mõelnud, et milline muusika mulle kõige rohkem meeldib ja ma ei tea vastust. Ma kuulan hästi palju erinevaid stiile. Tantsu tegemiseks sobib kõige enam teatud muusika ja niisama kuulamiseks jälle teistsugune. Otsest lemmikut pole. Niisama muusikat kuulan ma harva, sest olen töönarkomaan ja selleks väga aega pole. Ja kui kuulan, siis paratamatult liiguvad mõtted tantsusammude suunas ringi.
Mida sa soovitaks neile, kes üksi oma pimedas toas istuvad ja ei oska sealt kuidagi välja tulla?
Kõigepealt tuleks mõelda, et miks nad seal istuvad. Elu on selleks liiga lühike. Nautige ja ärge põdege, mida näiteks teised teist arvavad. Tehke seda mis teile meeldib ja küll näete, tulemus on käega katsutav! Sõbrunege ja olege aktiivsed, sest siis pole pimedas toas aega passida.
Pildigalerii: Uue Ajastu Festivali avapäev – näitus ja filmiõhtu
13 august, 2010
Pilte UAF-ist saab näha siit: {gallery}sigplus/naitus{/gallery}
(Galerii pisipiltidest on nähtavad vaid neli esimest. Kokku on 21 pilti)
Põlva Punase Risti noorliikmed suures riigis oskusi näitamas
13 august, 2010
Eesti Punase Risti prioriteetideks on esmaabi õpetamine, töö enimhaavatavatega ning õnnetuseks valmisoleku esmaabirühmad jpm. Noored moodustavad suurema osa Eesti Punase Risti vabatahtlikest ja Punase Risti noored on ka maailma suurim noorsooühendus. Ülemaailmselt tegeleb Punane Rist sõdades konfliktide ja katastroofi ohvrite abistamisega ja kannatuste leevendamisega ja humanismi arendamisega.
Kümne päeva jooksul jõuti ennast harida nii kultuuriliselt kui ka Genfi konventsioonide, esmaabi, turvalisuse, noorte sõltuvuste ning tiimitöö osas. Pärast saabumist Saksamaale viis meid tee edasi Hamburgi Kileli, kus meid võttis vastu Schleswig- Holstein’i Punase Risti president härra Henning Kramer. Neli esimest päeva peatuti Tönning’is , noorte majutuskohas.
Põnev elamus oli kõndida jalgsi mõõna ajal kaheksa kilomeetrit Föhri saarelt kuni Amrumi saareni läbi mere põhja. Tegime läbi kanuumatka, mis ei olnudki nii kerge kui esialgu tunduda võis, sest päris mitu paati läks teekonnal ümber ja paadisolijad said läbimärjaks. Külastasime mitmeid muuseume ja Saksa Punase Risti kohalike seltse ning õhtuti lahutati meelt karaoke ja mängudega.
Järgmisel neljal päeval peatuti St. Peter-Böhl’is, kus ühinesid meiega ka Saksamaa punase risti noored. Toimusid erinevad loengud, töötoad ning ka esmaabialane võistlus, kus sai näha erinevusi erinevate maade esmaabi andmises. Ühel ööl peatuti ka Lübeckis ning külastati Saksamaa ühte suurimat lõbustusparki Hansaparki ning Hamburger Dungeoni, mis on Hamburgis olev õudustemaja.
Põlva tüdrukud jäid reisile rahule ja ootavad, et koostöö kahe riigi vahel jätkuks ka järgmistel aastatel. Kuna üle aasta käiakse mõlemas riigis, ootavad Eesti Punase Risti liikmed Saksa noori tuleval suvel Eestisse.
12. augustil kuulutati välja rahvusvaheline noorte aasta
12 august, 2010
12. august on alates 1999. aastast rahvusvaheline noortepäev, mille raames toimub noortele suunatud üritusi üle kogu maailma.
«Loodan, et alanud noorte aastal märgatakse ja väärtustatakse noorte osaluse tähtsust ka sellistes valdkondades, kus seda seni nähtud ei ole. Soovin väga, et erinevad ühiskonnagrupid, kes seni ei ole näinud kokkupuutepunkti noortega, peaksid peale seda aastat noorte arvamuse ärakuulamist iseenesestmõistetavaks,» nimetab Eesti Noorteühenduste Liidu esimees Ott Heidmets ootusi alanud noorte aastale.
«Kõige rohkem sooviksin aasta möödudes tõdeda, et noored tahavad ja oskavad ühiskonnale olulistel teemadel kaasa rääkida paremini kui kunagi varem,» lisab Heidmets ka ootusi noorte endi suhtes.
ENL korraldab noortepäeva alates 2002. aastast ning soovib päevaga juhtida tähelepanu noorte probleemidele ja suunata ühiskonda noori rohkem väärtustama. 49 noorteorganisatsiooni ühendav katusorganisatsioon soovib noortepäevaga pakkuda nii meelelahutuslikke kui ka tõsisemaid ideid ja tegevusi, et noorte areng ning seeläbi ka ühiskonna jätkusuutlikkus ei pidurduks. Käesoleva noortepäeva põhiidee on pakkuda erinevas vanuses noortele nii sisulisi kui meelelahutuslikke tegevusi, et aidata noortel paremini realiseerida oma unistusi ja leida oma tee.
Noortepäeva kodulehekülg ja programm: www.noortepaev.com
Põlva tähistab sünnipäeva
12 august, 2010
Festivali raames pakutakse väga mitmekesist tasuta kultuuriprogrammi.
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse parklas ja kesklinna pargis esinevad bändid ning siin-seal tänavatel mängivad tänavamuusikud moodustavadki kokku Uue Ajastu Festivali muusikaprogrammi, mis on kõigile tasuta ning vältab põhiosas täna õhtust pühapäeva pärastlõunani. Festivali ajakava on kättesaadav kodulehelt www.uueajastufestival.ee, millest avaldub, et mitmekesine muusikaline valik võimaldab absoluutselt igasuguse muusikaeelistusega inimestel kuulama ja vaatama tulla. Mainimist väärivad Chalice elik Jarek Kasar, Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann, Aapo Ilves, Margus Vaher, Eesti Mandoliinide Orkester, aga on palju teisigi esinejaid.
Põlva sünnipäevast kuuleb terve Eesti
Festivali korraldavad Põlva linn ja MTÜ Munalinn ning suur osa vabatahtlikke, kes oma panusega kõige toimimisse kaasa aitavad. Põlva linna sünnipäeva ametlik osa peetakse reedel. Sõna saab Põlva linnapea Tarmo Tamm, välja antakse Põlva linna aumärk ning auhinnad kaunimatele kodudele. «Meie üheks eesmärgiks on algusest peale olnud reklaamida Põlva linna kui suurepärast festivalipaika ning viia linna sünnipäeva tähistamine väljapoole linna,» rääkis korraldaja Martin Ruus.
«Sünnipäevadele kutsutakse ikka sõpru. Las tulevad siis ka sõbrad Türilt ja Tallinnast, et nautida head muusikat ja pidada sünnipäevapidu,» lisas teine korraldaja Ako Laugamets. Juba traditsiooniks saanud sünnipäevakringli jagamine toimub ka sel korral.
Uue Ajastu Festivali senine üleriigiline meediakajastus on muljetavaldav. Festivalist on kirjutanud Postimees ja Eesti Päevaleht. Lisaks on nii mitmeski üleriigilises raadiojaamas ürituse toimumisest juttu tehtud.
Kujutav kunst, visuaalkunst ja film
Veel eelmisel kümnendil Põlvas tegutsenud kino Võit saab festivali päeviks oma nime tagasi. Kunagise kinomaja seinal näidatakse täna õhtul filmiprogrammi. Äsja Põlva kesklinnas renoveeritud Kesk 7 punase katusega veel tühjana seisev maja muutub UAF-i ajaks ajutiseks kunstigaleriiks, kust on võimalik kohapealt ka kunsti osta. Näha saab Riho Kalli spetsiaalselt festivali jaoks loodud näitust «Armastuse sagedus» ning lisaks Tartu, Põlva ja Tallinna noorkunstnike loomingut.
Galerii pole eelseisva festivali raames ainuke kunstitemaatiline osa. Lisaks kujundavad linna miljööd maastikuarhitektid ning visuaalkunstnikud, kes kuvavad õhtuhämaruse saabudes visuaalkunsti Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse seintele. «Visuaalkunsti kuvamiseks ongi hea võimalikult palju valgust peegeldav pind. Kultuurikeskuse seinad on valged ning sinna tekib kogu pimeda aja nähtavaks jääv visuaalne kuvand kindlasti väga hästi,» leidis Ruus.
Festivali kunstiline pool on veelgi mitmekesisem. Kasutades erinevaid hoonete ja müüride seinapindu, kaunistatakse linna stentslitega. «Stentslid on ajutiselt seinal püsivad spetsiaalse värviga loodud pildid või tekstid,» selgitasid Ako Laugamets ja Lehari Järg.
Mahuka ürituse sisse mahuvad veel moeturg, hommikune südamemeditatsioon ning pühapäeval pärastlõunane luulelava, kus kuuleb Põlvamaa autorite luulet. Festivali eestvedajad paluvad linnakodanikelt festivalipäevil mõistvat suhtumist ning aktiivset kaasosalust. «Kohtumiseni armastuse sagedusel,» kutsuvad korraldajad kõiki osalema.
Priit Sibul: Põlvamaa noored pole hukas, vaid Mesipuu talus
11 august, 2010
Meie noored on juba kolmandat suve Mesipuul (ehk siis Mesipuu talus).
See on väga meeleolukas ja oluline üritus noortele. Kui varasematel aastatel on Suvekool olnud kahe päevane, siis tänavune on kestab kolm päeva. Need on tegemisi ja askeldamisi täis päevad. Kus õpitakse juurde nii uusi teadmisi kui tunda üksteist.
Kõige olulisem ongi see, et erinevatest maakonna nurkadest noored saavad võimaluse kohtuda ning sõbruneda. Just laiem tutvusring ja erinevad inimesed on see, mille üle väikeses kodukohas puudust tuntakse.
Kui aga üritusel tutvused sobitatud ja jutt sobib, siis edasi saab suhelda juba läbi kaasaegsete infotehnoloogia vahendite. Ise pean ma väga oluliseks, et tutvuda oleks võimalik silmast-silma. Arvuti ja muud vahendid peavad jääma siis vaid hädapäraseks vahendiks suhtlemisel.
Üks oluline puudus ongi eneseväljendamisega seonduv. Ja arvutiga suhelda on hoopis midagi muud kui inimesega. Sellel teemal loodan siin lehel juba õige pea pikemalt kirjutada. Hetkel aga loodan ja soovin, et Mesipuul tänavu aasta eriti «kuum» Suvekool oleks ning aktiivset suhtlemist ja sõpruse soetamist kõigile osalejatele.
Meie noortekate juhid on uskumatult tore seltskond. Igaühele on selge, et ennekõike on vaja noori, et noortekas oleks elu. Aga sama palju kui noortest ja nende hulgast sõltub ka juhendajatest. Ainult koos tehakse suuri asju. Ja neid meil tehakse.
Põlvas algas uus ajastu
11 august, 2010
Uue Ajastu Festival 2010: Armastuse sagedus avati neljapäeval kell 18 OÜ Kunstisööst taga oleva Riho Kalli näitusega «Armastuse sagedus» linna endise viinapoe ruumides aadressil Kesk 7.
Samas kohas avati ka teine kunstinäitus, mis on Tallinn-Tartu-Põlva trajektooril toimetavate kunstnike ühisprojekt. Päeva lõpetas mõnus filmiprogramm nõukogude ajal Põlva tõmbenumbriks olnud legendaarse kinohoone Võit seinal. Programmis olid multifilmid: «Klaabu», «Klaabu kosmoses», «Klaabu, Nipi ja Tige Kala», ning mängufilm «Happy Goes Lucky» (Mike Leigh 2008).
Täna õhtul saab Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse parklas nautida kontsertprogrammi, millega ühtlasi tähistatakse Põlva linna sünnipäeva. Õhtuhämaruses kuvatakse kultuurikeskuse seintele visuaalkunsti. Üles astuvad Eesti Mandoliinide Orkester, Indigolapsed, Anne Maasik, Margus Vaher ja Chalice. Kell 21 astub Põlva pargi vabalaval akustilise lühikavaga üles tuntud anarhistist kirjanik ja muusik Roy Strider. Roy on tuntud loomaõiguste ja Tiibeti vabaduse eest võitlejana.
Ka laupäeval pakutakse Põlvas põnevat kultuuriprogrammi: toimuvad kontserdid, näitused, töötoad, moeturg ja muud sündmused. Peaesinejaks on sel päeval ansambel Röövel Ööbik. Kõik festivali raames toimuvad kontserdid ja näitused on tasuta. Pühapäev on pühendatud luulele – Põlva pargi laval astuvad üles Põlvamaa sulesepad.
Festivali korraldajad on positiivselt üllatunud, et inimesed nende ideedega nii hästi kaasa on tulnud. Programm on viimastel päevadel oluliselt täienenud ning üllatusi võib tulla veelgi. Keegi ei tea, mis Põlvas neil päevadel tegelikult toimuma hakkab, aga kõik siiani teada olev on kavas kirjas. Kõik kes tahavad tänavale pilli mängima tulla või muudmoodi osalema on väga oodatud.
Festivali kava ja info leiab veebilehelt http://uueajastufestival.ee
Pilte festivalipaikadest saab näha siit: {gallery}sigplus/uaf_eel{/gallery}
Lisainfo:
Lehari Järg
lehari@uueajastufestival.ee
GSM: 5615 2287
PÕM-i kokkutulekul kamandati malevlasi platele ja nõuti munade ettenäitamist
10 august, 2010
«See küsimus võis tekkida ka neil teemavälistel kodanikel, kes kolmapäeva õhtul siin ja seal pool Saarjärve kallast liikuma või telkima juhtusid. Malevlaste plate peale hõikamine tähendas aga seda, et kõigil kokkutulekul osalenutel tuli info kuulamiseks koguneda järveäärsele vaateplatvormile ja munade ettenäitamine oli tingitud kokkutulekule saabumisel igale malevagrupile antud ülesandest hoida järgmise hommikuni purunematuna toorest muna, mida malevlased pidid iga tegevuse juures endaga kaasas kandma. Muna tuli laagri programmijuhile Andre Lainele ette näidata kohe, kui tal selleks tahtmine tuli,» selgitas toimuvat PÕM-i pealik Veera Kutser.
Kokkutulek järgis ajatuid malevatraditsioone
Avamispäeval austasid malevlasi oma kohalolekuga maavanem Priit Sibul, Kanepi vallavanem Aivar Luts ja Kõlleste vallavanem Andrus Seeme. Tervitused saatsid Vastse-Kuuste vallavanem Lennart Liba ja Värska vallavanem Raul Kudre. Mooste vallavanem Ülo Needo transportis oma valla malevlased isiklikult kohale.
Teise kokkutuleku päeva ennelõunal nägid nii põmlased ning PÕM-i ülem Veera Kutser ning tema entusiastlikud staabiohvitserid välja väsinud kuid õnnelikud. Oli ka põhjust, sest üks malevasuvi oli taas edukalt mööda saamas. Kokkutulek on see koht, kus kõigist maakonna malevatest saab üks ühtne tervik, kes tunnevad rõõmu ühistegevusest ja suhtlemisest.
Hetkel, mil toimetus sündmuskohale jõudis valmistasid malevlased ette kell 11 algavat Põlva linna pärimusaastale pühendatud teemakäsitlust malev ennemuistsel aal. Fantaasialend ületas sõna otseses mõttes aja ja ajastute piirid. Inspiratsiooni oli ammutatud nõukogude korrast, reklaamiklippidest, Eesti kirjandusest ja filmidest. Valmis isegi püramiid vaarao Veerale.
Malevlastel tuli end väljendada maleva lipu, logo, hüüdlause ja laulu kaudu. Kehalised võimed pandi proovile kolmeosalises jantlikus teatevõistluses. Iga tegevust jälgis žürii ning jagas punkte, mille kokkuarvamisel selgus esikolmik. Seekord võttis võidu Vastse-Kuuste rühm ning reporteri kõrv püüdis malevlaste omavahelistest sosinatest kinni, et tulemust peeti õiglaseks. Tegemist on 4-5 aastat üsna ühtses koosseisus püsinud malevaga, kes on varasematelt kokkutulekutelt lahkunud tagasihoidlikemate tulemustega, kuid kelle skoor on siiski kasvanud tõusvas joones. Seega on Vastse-Kuuste malev igati õigustanud oma tunnuslauset «(r)evolutsiooniline eõm». Võit tähendab, et viie päeva pärast tuleb minna maakonna malevate au kaitsma vabariiklikul kokkutulekul. Esikolmikusse jõudsid ka Laheda ja Kanepi II rühm.
2010. aasta kokkutulekut jääb malevlastele meenutama ühispilt, CD fotomaterjaliga ning hiljem ka DVD.
Kuidas elab Eesti Õpilasmalev?
Teist aastat osales PÕM-i kokkutulekut ettevalmistavas meeskonnas ka Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi Noorsootöö Keskuse õpilasmalevate projektijuht Toni Käsper, kelle sõnul läheb Eesti õpilasmalevatel õnneks hästi. «Tänavu osales üle-Eesti malevates 5100 õpilast. Veidi parematel aastatel oli see arv 6000. Põhiline rahastus tuleb omavalitsustelt ja hasartmängumaksu nõukogult. Osa omavalitsusi loobub rahapuudusel malevast, kuid samas on juurde tulnud ka uusi, kes soovivad malevlasi heakorratöödele rakendada. Seega püsib osalejate arv suhteliselt stabiilne. Arusaam maleva olemusest on aga väga erinev. Sisuline tegevus vajab ühtlustamist, sest tegelikult on ju malev midagi enamat kui ainult töötegemine.»
PÕM-s osales tänavu 195 õpilast ligi 20 rühmajuhiga. Malevad tegutsesid kaheksas vallas. Osaleda soovijaid oleks rohkemgi, kuid malevasse pääsejate arv sõltub Põlvamaalgi omavalitsejate rahakotist, sest peamiselt annavad malevlastele tööd ja tasu just nemad.
Mida malevlane teeb ja palju teenib?
«Osa malevaid said tööd ka talunike juures maasikaid ja kurke korjates ning kartuleid võttes. Keskmiselt teenib üks malevlane kahe nädalase laagri jooksul 1000 krooni. Malevast osavõtutasu on 100 krooni. Selle eest saab malevlane tööd teha, malevasärgi, 50-kroonise Simpel kõnekaardi, osaleda kokkutulekul ja rühma huvitegevuses. Võin kindlalt öelda, et Põlvamaa malevlaste omaosalus on üks vabariigi väiksemaid. Mujal on see summa 300-500 krooni. Saame hoida omaosaluse madala seetõttu, et me ei maksa rühmajuhtidele ebamõistlikult suurt palka, nii jääb huvitegevuseks rohkem,» märkis Kutser, lisades, et tänavuse kokkutuleku toitlustamise kulud lubas kanda Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill.
Malevlaste töö kvaliteedi üle nurisemist pole kuulnud. Pigem on probleem selles, et maleva ajaks planeeritud tööfront kipub enne maleva lõppu otsa saama, sest lapsed teevad tööd kiiresti. Põhilised tööd malevas on heakorratööd: võsalõikamine, okste kandmine, tänava äärekivide puhastamine, staadionite, valla- ja külakeskuste ning kalmistute korrashoid.
Kõik senised PÕM-i rühmajuhid liigitab Veera Kutser kuldvara hulka, kes on tulnud see on ka jäänud. Vaid üksikud on loobunud, uusi aga lisandub igal aastal. Samuti kinnitas malevaülem, et Põlvamaalt malevaelu enam välja ei sure.
Põlva noored väärtustavad oma päritolu
10 august, 2010
Muidugi ei käi sinna juurde tarsani huilged ning rusikate rinnale tagumine vaid pigem kõrgeenesehinnaguline pilk. Olen seda pilku palju näinud ja tundnud iseennastki seda väljapoole andmas. See on selline muhelev uhkus ja mitte liialdatud kujul. Kui ollakse uhke, siis peab seda tegema millegi t õ t t u. Ja on tore, et on neid, kes leiavad m i d a g i, mille üle uhkust tunda.
Möödunud nädalavahetusel toimus Viljandis suur rockkontsert «Rock Ramp». Viljandi Valuoja Põhikooli tagusel väljakul laius festivali telkla, mille erinevates sopistustes võis näha igasugu karvaseid ja sulelisi – kõik ühe eesmärgiga nautida head muusikat ning suvest viimast võtta… ja mis seal salata – nautida ka head seltskonda. Igal ühel olid selleks omad moodused – oli neid, kes kaanisid end maani täis ning said seejärel üleva kaifi muusikast ning oli neid, kelle jaoks tähtsam oli istuda festivali paigast hoopis eemal, teha vesipiipu ja ajada sõpradega juttu. Ühesõnaga melu oli kõikjal ja kõigis.
Kõige selle sees jäi aga silma see, et kui üks või teine grupeering erines muusikaeelistustelt, riietuselt või tegevuselt, siis Põlva noored andsid kogu telklale selge signaali – «meie oleme Põlvast».
Hämmastav. Selleks polnud vaja silti, et ära märgistada põlvakate asukoht, nad tegid ise end piisavalt kuuldavaks ning see ongi ju ütlemata tore. Mina, kes võtsin festivalist osa sõbrannaga Tartust, jälgisin olukorda eemalt. Tõesti – ühegi teise telkla grupeeringu päritolu ei oleks ma osanud nii selgelt määratleda. Milles see määratlemine siis avaldus?
Avatuses. Meie noored oskavad ükskõik millise seltskonnaga selgesinalise kontakti luua, mis peale teadis festivali lõpuks iga selle asukas, kes on põlvakad.
Rock Rampi tipphetkeks võis lugeda Põlva päritolu peaesineja Winni Puhhi lavaletulekut, milleks noored põlvakad end lava ette varakult valmis seadsid. Lugude vahele kostus ühiseid hüüdeid: «Põlva, Põlva, Põlva!», millele ansambli solist korraldajaonu Indrek Vaheoja ignoreerivalt lavalt vastas: «Mis see Elva siia puutub?».
Minu jaoks oli see üks viimase aja positiivsemaid kogemusi, et on olemas noored, kes teadvustavad oma päritolu ning peavad seda oluliseks. Seal samas on nad aktiivsed valjuhäälselt sellest ka teisi teavitama. Nii viiaksegi ju Põlva väljapoole ning teatakse, et siin elavadki «vot sellised inimesed» ja et siin tehaksegi «just selliseid tegemisi». Milliseid täpsemalt, seda teavad Põlva noored ise.
Rehepapp kutsub eestimaalasi pildistama Eesti maalast
10 august, 2010
Kõik pildid on teretulnud. Ainus tingimus on konkursitööde esitamisel, et need oleksid prinditud paberile A4 suuruses. Tööle tuleb kirjutada nimi ja kontaktandmed (e-post, telefon).
Vanuserühmi on kaks: alla 14-aastased ja üle 14-aastased. Parimate tööde autasustamine toimub Rehepapi päeval 21. augustil. Samas on ka väljapanek laekunud konkursifotodest.
Tööd saata hiljemalt 19. augustiks aadressile: Maie Krukov, Mesipuu talu, Kanepi vald, 63109 Põlvamaa.
Konkursi kuulutust vaata siit: http://www.mesipuu.ee/fotokonkurss.jpg
Lähemalt Rehepapi päevast: http://www.mesipuu.ee/
Reno Laanelind: eestlased VALUUTA-vad südant?
9 august, 2010
Tuleva aasta 1. jaanuarist võetakse euro kasutusele ka Eestis. Nii mõneski tulihingelises eesti patrioodis on tekitanud pahameelt, et armastatud kroon asendatakse uue rahatähega.
Olen ka ise nende inimeste hulgas, kes soovivad, et meie ilus kroon ja riigi sümbol jääksid edasi kestma reaalselt käibel olevana, mitte kollektsionääride albumite vahel. Internetist võib leida mitmeid portaale ja kommuune, kus inimesed veerema hakanud rongi mõttejõuga peatada proovinud on. Tihtipeale jäävad nende vihaste netikommentaatorite teadmised euro-valdkonnas nigelaks ning sellest tulenevalt kipuvad ka nende imetabased arvamuseavaldused jääma pinnapealseteks. Nagu enamik inimesi juba teab ja mõistab on see otsus juba rahva eest tehtud ning muuta oleks seda juba hilja.
On neid, kes näevad ainsa negatiivse muutusena, mis euro kasutuselevõtuga kaasneb, mündimajandust. Minu arvates on tegu täiesti tühise pseudoprobleemiga. Suuremaks mureks on see, et pisike rahvusriik jääb oma ühest tähtsaimast eripärast ilma. Mõistan seda, et euro on majandusele ja riigi positsioonile vajalik, kuid kas selle suunas tehtud pingutuste läbi hukkunud ohvrid ja tekkinud raskused on seda väärt?
Praegu on Eesti nagu pohmellis. Tulevikus aga lubatakse seisundi paranemist. Keegi ei oska öelda, millal see paranemine toimub. Keegi ei oska öelda, millal meil tervis korda saab. 2. mail kirjutas majandusportaalis E24 Tartu Ülikooli välismajanduse professor Janno Reiljan , et euro kasutuselevõtu kriteeriumide täitmise nimel tehtud eelarvekärped on toonud Eestile vähemalt 30-40 000 täiendavat töökohakaotust. Päris karmid väited tema suust (kuid arvestades mehe poliitilist tausta pole see väga imeks pandav).
Eks olegi euro välja mõeldud reaalmajandusliku integratsiooni eesmärgil, et kaotada eri piirkondade vahel olevad erinevused. Soovitakse luua soodsamaid tingimusi majanduselu arengule ja sidemete tekkimisele väljaspool ettevõtte reaalset päritoluriiki. Ent ometigi on riike, kes soovivad olla omaette ning majandada oma enda rahaga.
Rahaliidu liikmeks ei olnud ju enne uute EL-i riikide liitumist 2004 aasta 1. mail ainult Suurbritannia, Rootsi ja Taani. Paljud arvavad, et ka Eesti peaks säilitama oma krooni nagu tegid seda eelnevalt mainitud riigid. Suurbritannia mitteliitumiseks on naelsterlingi pikk ajalugu. Ajalugu, mis küündib VIII sajandisse, kui anglosakside kuningas Offa of Mercia esitles rahvale hõbepenni ning pani sellega aluse Merciani naelale. Eesti 16-aastane okupatsiooni-eelne ning taasiseseisvumise-järgne 18-aastane ajalugu pole võrreldav 12 sajandiga.
Hoolimata oma raha loobumisest saame sellest ka mingil määral kasu. Mõned aastad tagasi oli suur hulk rahvast ka EL-i astumise vastu. Hetkel võib aga väita, et liitumine tõi Eestile väga palju kasu. Loodan, et need ohverdused, mida riik on pidanud tegema, ka vilja kannavad ning usun, et see tugevdab eesti näruses seisus olevat majandust. Loodame, et riigipapade tekitatud 30-40 tuhat töötut hoiavad endil veel niikaua hinge sees kuni «Maagilisest Rahast» saadav kasu paari aasta pärast nende murekoorma minema võlub ning suurt kasu toob.
Põlvamaa noored saavad kokku Kanepi vallas
9 august, 2010
Eesmärgiks propageerida tervislikke eluviise, meeskonnatööd, tugevdada koostööd noorte, noorsootöötajate ja noortekeskuste vahel, pakkuda meelelahutust turvalises ning noortele sobivas keskkonnas.
Osalevad kõik maakonna tegutsevad noortekeskused: Vastse-Kuuste, Räpina, Veriora, Orava, Värska, Ahja, Valgjärve, Kanepi, Põlva linn ja Põlva vald.
Kokku 140 noort ja noorsootöötajat. Projekti aitavad teostada Põlva Maavalitsus, Põlva Politseijaoskond, Kaitseliidu Põlva malev, Põlva Nõustamiskeskus, Kanepi Vallavalitsus, Mesipuu talu ja kõik maakonna noortekeskused.
TV3 otsib uude telesaatesse andekaid inimesi üle Eesti
6 august, 2010
«Eesti talent» ei sea vanusepiiranguid, oodatud on kõik, kes millegi poolest andekad, osaleda võivad nii lauljad, tantsijad, akrobaadid, trikitajad, koomikud kui pillimehed; samuti on oodatud nii sooloetteasted kui grupid.
Talendisaate tegijad sõidavad läbi terve Eestimaa, et kõik varjatud anded üles leida. Saate «Eesti talent» peaauhind on 250 000 krooni ning võitja selgub jõuludeks.
Kui te tunnete või teate enda lähikonnas inimesi, kes võiksid sellest konkurssist osa võtta, siis palun teavitage neid või meid.
Eel-eelvoorud toimuvad:
- 14. augustil Pärnu Kontserdimajas
- 15. augustil Tallinnas, Salme Kultuurikeskuses
- 21. augustil Tartu Vanemuise Kontserdimajas
- 22. augustil Jõhvi Kontserdimajas
Kõikjal algusega kell 9. Kaasa tuleb võtta ID-kaart ning enda etteasteks vajalikud rekvisiidid. Kõigil soovijatel tuleb valida endale sobiv aeg ning sellest teada
anda aadressil tv3@tv3.ee või telefonil 5191 9090. E-maili tuleks lisada ka oma nimi, telefoninumber ning etteaste nimetus.
Oluline on, et Sa oleksid kindlasti vaba ka edasistel võistluspäevadel. Ühel alltoodud salvestuspäeval (kohal peaks olema siin samuti kell 9 ning arvestama peab täispika päevaga): 28. augustil Pärnus, 4.-5. septembril Tallinnas, 11.-12. septembril Tartus, 25. septembril Jõhvis.
Pildigalerii: Põlva miniklubis Aal müristati trumme
6 august, 2010
Aalis sees veel mürtsumist kuulda polnud, küll aga oli kaks trummi set-i seks puhuks üles seatud. Massive Drum Off nime kandev sariüritus alustas juba juulikuus.
Massif Streetjam on ringreis läbi Eestimaa, et tuua inimesteni spontaansusest sündminud muusikat. Tänaval või tualetis, vahet pole. Peaasi, et publik seda ette oodata ei oskaks. Igas sihtkohas pannakse püsti kaks trummi set-i ja DJ pult ning nende instrumentide taha asuvad mitmed erinevad Eesti tuntud trummarid ja DJ-d, et üheskoos maha pidada pidusid, jämme ja workshope kõigile.
Ürituskohtade valik ja nimekiri on mitmekesine ja pikk, kuid ütlemata tore on, et klubi Aal järjekordselt enda ruumidesse oma imetabase auraga on suutnud taolise ürituse tõmmata.
See, et trumm võib olla saatepill, teavad ilmselgelt kõik. Kuid et trummil saaks mängida piisavalt atraktiivset «muusikat», seda kindlasti päris paljud inimesed ei tea. Nii mitmeski kohas on trummimuusika üritusi korraldatud, kuid väga sagedasti trummihelid soolovõtmes inimeste kõrvadeni ei jõua. Seepärast oli väga lahe vaadata, hetkeks isegi hüpnotiseerivalt, kui huvitav on trummimäng puht tehniliselt.
Kõigil, kel ei avanenud võimalus sel korral Massif-ile minna, tehke seda kindlasti tuuri eelseisvates sihtkohtades.
MASSIF STREETTOUR: Massif Drum-Off
Pilte peost saab näha siit: {gallery}sigplus/massif{/gallery}
(Galerii pisipiltidest on nähtavad vaid neli esimest. Kokku on 6 pilti)
Uue ajastu festival kutsub üles «sahtlikirjutajaid»
5 august, 2010
Kui oled seni teadmata põhjustel luulet või laulusõnu avalikkuse eest varjata püüdnud ja need agaralt sahtlisse peitnud, siis nüüd on aeg kõik publiku ette tuua. Armastust luule vastu ei tarvitse nii kiivalt varjata. Parem oleks hoopis võnkuda koos teiste luule armastajatega luule sagedusel.
Luulelava on avatud Uue Ajastu Festivali programmi raames ja saab teoks koostöös Põlva Keskraamatukoguga ning on ühtasi osa käesolevast Lugemisaastast.
Täpsem info www.uueajastufestival.ee
NB! Kes ei julge või ei taha oma luulet esitada, saavad seda publiku hulgast teiste esituses kuulata.
Selleks, et soovist teada anda ning oma luulest mõningaid näiteid edastada, tuleks saata lihtsa sisuga e-mail allolevatele kontaktidele:
Marta Vasarik,
vasarik@gmail.com
Rivo Veski,
rivo.veski@gmail.com
Massif Drum-Off juba täna (eile) õhtul klubis Aal
5 august, 2010
Olend Olevik (Winny Puhh, SysTeam) ja Tõnis Kärson (Kassidele Iirised) ning DJ puldi taga võtab koha sisse Nu-metali päästepaatnik ja vallaliste saarenaiste hirm Hannes Hämäläinen. Asukohaks Põlva miniklubi Aal ja seda kõike tasuta!
MassiF Streetjam on DIY ringreis kolme nädala jooksul läbi Eestimaa, et viia inimesteni spontaansusest sündinud muusika. Tänaval või tualetis, vahet ei ole, peaasi, et nad seda ette oodata ei oska. Püsti pannakse kuni kaks trummisetti ja DJ-pult ning sinna taha astuvad erinevad tuntud ja tundmatud Eesti trummarid/DJ’d, et üheskoos maha pidada pidusid, jämme ja teha workshop’e kõigile huvilistele.
Põlvamaa noored tekitasid Tartu linnas tornaado
5 august, 2010
Sellepärast, et Põlva Linna Puhkpilliorkestrit jätkus kolme päeva jooksul kõikjale. Kahtlemata on festival «Mürtsub pill» kujunenud üheks Eesti suurimaks puhkpilliürituseks ja lööb laineid isegi juba Euroopa mastaabis.
Seega on festival ka Põlva Linna Puhkpilliorkestri aasta tähtsündmuseks, milleks valmistutakse terve hooaja jooksul. Festival pakub esinemisvõimalust rahvahulkade ees, millistest muidu üks väikelinna orkestrant ainult unistada võiks. Motivatsiooni seisukohalt on sellel üritusel osalemine saanud orkestriliikmete seas väga oluliseks.
Sel korral oleks Põlva Linna Puhkpilliorkestri osalemise peaaegu nurjanud üks uskumatuna tunduv juhtum. Nimelt oli kadunud orkestri logoga suur plakat. Uurimisel selgus, et viimati nähti seda möödunud aasta Tallinna laulupeol ja peamise kahtluse alla sattus bussijuht Enn (nimi muutmata). Ennust on saanud meie orkestri suur fänn ja nõnda on arusaadav, et ta püüdis trofeed terve aasta enda läheduses hoida. Peale põhjalikku töötlemist soostus Enn orkestri plakati meile tagastama ja talle on andestatud ning sõprus taastatud.
Kuulajaskonna kasv
Festivali korraldus oli seekord kõrgel tasemel, eriti möödunudaastase ebaõnnestumise taustal, kus festival oli ühendatud Tartu Juubelilaulupeoga. Halb ilm ja laulupeo väga kehv korraldus rikkusid eelmise aasta üritused. Tänavu oli festival ühendatud Tartu Hansapäevade laadaga, mis kasvatas ka kuulajaskonna mitmekordseks.
Põlva Linna Puhkpilliorkester esines eraldi neljal korral – kahel korral festivali pealaval ja kahel korral ülikooli peahoone ees. Eriti menukad olid pealava esinemised, kus orkester esitas veidi nõudlikumat kontsertrepertuaari. Samuti osalesime festivali ühisorkestri kahe loo ettekandmisel, millest üks oli esmaettekanne, «meie enda poisi» Riivo Jõgi loodud «Marss nr.2». Sellest noormehest kuuleme tulevikus kindlasti veel palju seoses nii puhkpillimuusika kui heliloominguga.
Nagu juba eelpool öeldud, jätkus Põlva orkestrante kõikjale. Peale meeletus kuumuses antud kontserte ei pidanud vanemas keskeas orkestrandid paljuks kuulata kolleege ja istuda raekoja platsi suvekohvikutes. Mitmeid nooremas keskeas ja vastseid üliõpilasikka jõudnud põlvakaid võis kohata Emajõe kaldal, arutlemas puhkpillimuusika tuleviku üle. Esimese aasta pisikesed muusikud tormasid mööda kesklinna ringi nagu peata kanad, ahmides endasse festivali algava ööelu esimesi värinaid.
Sünergia esinejate ja publiku vahel
Festivali üheks kulminatsiooniks oli kahtlemata Tõnis Mäe ja ansambel Estraadiraadio esinemine laupäeva õhtul. Vanad head lood uues kuues panid kaasa laulma ja hüppama enamiku raekoja platsil viibinud inimesi. Sellest professionaalsest ja emotsionaalsest esinemisest tekkis tõeline sünergia publiku ja esinejate vahel.
Põlva Linna Puhkpilliorkestri tegemistest veel niipalju, et 19.-25. august viibib orkester kontsertreisil Slovakkias, kus esinetakse Pribylina vabaõhumuuseumis ja tänavakontsertidega. Kontsertreis on omamoodi kokkuvõte orkestri elukäigu ühest tsüklist, kuna mitmed andekad muusikud suunduvad õppima ülikoolidesse ja ühinevad sealsete orkestritega ning Põlvas alustab uus põlvkond noori, kellest loodetavasti saavad sama kohusetundlikud muusikud. Selline uute muusikute pealevool saab toimuda muidugi ainult tänu Põlvas elava raudvara olemasolule, kellele siin ka nimeline tänu – Mati, Ulvi, Volli, Priit, Raivo, Rain.
Orkestrandi elu ei ole meelakkumine – 35-kraadises kuumuses tassida oma pill, noodipult ja noodimapp Reiniku gümnaasiumi juurest Raekoja platsile ei ole kerge, kuid selle kompenseeris kindlasti publiku reageering, mille üks osa on aplaus, ja teine, ehk mängijatele olulisemgi, hiljem lava taga kuuldud asjatundlike muusikainimeste tunnustus, et Põlva Linna Puhkpilliorkester on endiselt heas vormis. See teeb juba südame tõeliselt soojaks.
Meie Stuudio tantsukool kuulutab välja sisseastumiskatsed
1 august, 2010
Registreerimine lõpeb 25. augustil e-posti aadressil meie.stuudio@gmail.com (NB! hiljem juurde ei võeta).
Ootame: 1.-3., 4.-6., 7.-9., 10.-12. klassi õpilasi. Veel ka poiste rühm (alates 9.-12. klassini) ja täiskasvanute rühm (20.-55. eluaastani).
Uue rühmana vanaemad, vanaisad (alates 55. eluaastast).
Täpsem info Meie Stuudio kodulehel.
Kontakt: Andre Laine, treener
Tel 5661 2809
Põlva Eksperimentaalteater otsib näitlejaid ja lavastajaid
31 juuli, 2010
Neli aastat Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses tegutsenud Põlva Eksperimentaalteater on tänaseks osalenud mitmetel festivalidel, kogunud preemiaid ja näitlejaauhindu ning jätkab innukalt esimest juubelihooaega.
Hooaeg 2010/2011 tõotab tulla tihe, sest lisaks kahele juba eksisteerivale trupile (noorte- ja täiskasvanutetrupile) luuakse ka keskastme trupp (7.-9. klassi õpilastele). Näitlejaid juhendavad ja lavastavad Rivo Veski ja Kati Kirikal.
Katsetele registreerimiseks tuleb täita ankeet. Ankeedi saab kätte Põlva Eksperimentaalteatri kodulehelt.
Kohtumiseni katsetel 30.-31. august Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse SALONGIS.
Põlva Talurahvamuuseumis etendus «ela.tule.ole.mine»
28 juuli, 2010
Korraldajad Põlva Eksperimentaalteatrist ja Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi (VKG)näitetrupist olid laagri toimumise plaani haudunud juba pikalt. Et Lõuna-Eesti kooliteatrite tegijad võiksid kohtuda Karilatsis tundus väga loomulik. «Keskkonnateater ilusas looduses,» kirjeldas laagris toimuvat üks korraldajatest Mart Usin. «Noored tunnevad end siin väga hästi ja kindlasti tuleb nende nädalapikkusele looduses veedetud ajale suurepärane kulminatsioon – etendus.»
Valgast, Võrust, Räpinast, Põlvast ja Võnnust laagrisse tulnud paarkümmend noort kinnitavad laagris osalemisega seda, et tegemist ongi Lõuna-Eesti kooliteatriga. Kuuepäevane teatrilaager sisaldab 14 õppetundi, iga päev kolm tundi kolmelt erinevalt juhendajalt. «Juhendajateks on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna näitleja õppesuuna kaks esimese kursuse lõpetanut Hendrik Vissel ja Jaanus Tepomees, Meie Stuudio tantsuõpetaja Andre Laine ning Põlva Keskkooli draamaringi draamaõpetaja Kati Kirikal,» tutvustas Usin noornäitlejate õpetajaid.
Noortel oli võimalik, osaledes kolmes erinevas õpitoas, saada osa tantsu-, hääle- ja impro- ning mängu- ja draamatundidest. «Päevakava oli tihe. Iga päev veetsid noored oma õpetajate valvsa käe all kokku kuus tundi,» rääkis Usin.
Vabaduse tunne
Põlva Talurahvamuuseumi laagripaigana kasutamise kohta ütles üks laagri õpitoa läbiviijatest Andre Laine, et koht on suurepärane. «Siin tekib automaatselt vabaduse tunne. Igal ühel on siin aega looduse hääli kuulata, ruum on avatud ja lai ning annab teatritegemiseks palju võimalusi.»
Muuseumi direktori Reet Roopi sõnul on laager ainult häid emotsioone tekitanud. «Hästi armsad noored inimesed. Hea tunne, et nad nii vabalt muuseumi territooriumil tegutsevad. Terve päeva jooksul toimub alati kuskil midagi. See on ka külastajatele huvitav vaadata, kui noored kuskil miskit jälle korda saadavad. See ilmestab ju kogu keskkonda.»
Vabaduse tunnet tunnevad ka korraldajad Põlva Eksperimentaalteatrist ja VKG näitetrupist. «Muuseum on meile väga suureks toeks olnud. Kogu laagri toimumise jooksul on kiiresti lahendust leida vajavad probleemid operatiivselt likvideeritud,» kiitis Usin.
Lõuna-Eesti kooliteatrite suvelaagri noored said möödunud laagrist suure vaimse pagasi ning jagasid rõõmu, armastust ja kirge ühise huvi – teatri vastu. Lisaks igaõhtustele lõkkeringidele ja improvisatsioonidele oli noortel võimalik lõkkeõhtul ajada juttu kodukoha kirjamehe ja folkmuusiku Aapo Ilvesega.
Pilte laagrist saab näha siit: {gallery}sigplus/leks{/gallery}
(Galerii pisipiltidest on nähtavad vaid neli esimest. Kokku on 23 pilti)
Põlva võngub augustis armastuse lainel
28 juuli, 2010
12. augustil avalöögi saav neli päeva vältav kultuurifestival täidab linnaruumi tänavamuusikute, kunstitöötubade, näituste, häppeningide, välikino, luule, kontsertide ja intiimsemate koosistumiste ning pidudega.
Festivali idee taga on oma kodulinna Põlvasse juurte juurde tee tagasi leidnud ja MTÜ Munalinn moodustanud noormehed – Martin Ruus, Lehari Järg ning Ako Laugamets.Mehed leidsid, et neis kõigis on olemas jõud näha, olla ja anda ning soov maailma paremaks muuta ning ühekoos jõutigi kultuurifestivali mõtteni.
Üritusel on olemas ka oma manifest, milles Uue Ajastu Festival kutsub inimesi üles maailma iseenda kaudu muutma ning Põlvas end kunstist ja muusikast kanda lastes «armastuse sagedusel» mõtisklema. «Loodame et Põlvas toimuv loob meie ümber ja sees rohkem harmooniat ja headust, sest meie heaolu sõltub ju sellest, millise sagedusega lainele oleme end häälestanud. Kõik festivalil osalejad väljendavad armastust omamoodi. Kõik armastuse lainelt tulevad helid, mõtted, sõnad ja teod on head,» seisab ürituse manifestis.
Kontsertptogramm ja näitused on kõikidele tasuta. Külastajaid ning linnarahvas on samuti oodatud oma häid ideid teoks tegema ning end linnaruumis mugavalt tundma. Kontserdile võib tulla oma tooli või piknikutekiga, pargis, tiigi või järve ääres võib välja võtta näiteks lõõtsa ning möödujatele paar lõbusat viisikest pakkuda või miks mitte luulet lugeda.
Eestimaa muusikutest jagavad külastajatele armastust näiteks Margus Vaher, Chalice, Anne Maasik, Indigolapsed, Eesti Mandoliinide Orkester, multitalent Aapo Ilves, Opium Flirt, Röövel Ööbik ning paljud teised. Kokku astub 12-15. augustil lavalaudadel üles 18 bändi ning 14 DJ-d.
Festivali kohta leiab lisainfot veebilehelt www.uueajastufestival.ee
Põlvamaa noormees nakatunud ekstreemspordipisikusse
28 juuli, 2010
«Adrenaliin kees kehas, lasin pidurid lahti, veeresin alla, puudest mööda, järsk vasak kurv, läbi suure muda, kivide vahelt ja siis üle katkise silla ja enda üllatuseks olin täitsa püsti. Siis ei olnud enam aega mõelda, pedaalile valu ja finsisse.» Nii kõneleb Petrik põlevate silmadega möödunud võistlusele tagasi vaadates.
«Ekraanile tekkis aeg – teisel rajal teine koht, mis oli väga rõõmustav,» täiendab
ekstreemsportlane, kes sai üldkokkuvõttes kolmanda koha, jäädes võitjale alla vaid 2,47 sekundiga.
Petrikul on läbitud juba ka teine karikaetapp Leedus, kust tõi meie maakonna hulljulge noorsand samuti kolmanda koha. Petrik Jurs võistleb 4.-5. septembril Kütiorus, kus toimub finaal. Seega kõik Petrikule kaasa elama!
Alljärgnevas usutluses saab Petrik Jursiga lähemalt tuttavaks.
Mitu aastat oled Sa ekstreemspordiga tegelenud?
Tegelenud olen ma kokku enda hinnangul umbes kuus aastat. Pihta hakkas kõik saatest «Filter», kus sai esimest korda näha Eesti triali sõitjaid. Sellest ajast peale on sees pidev janu adrenaliini järele.
Kas lisaks downhillile oled harrastanud ka teisi ekstreemspordi vorme?
Jah, ikka! Enne downhilliga tegelema hakkamist, sõitsin ma veel ratta-trialit. See kujutab endast jalgrattaga obstaaklite ja raskete kohtade ületamist ilma jalga maha panemata. Võib tunduda küll imelik, kui jalgratta hüpatakse koha pealt vähemalt meetri kõrgusele mööda vertikaalset seina. Parim näide, kellest kindlasti paljud kuulnud, on Youtube sensiatsioon Danny Macaskill. Trialiga olin, või õigemini olen ( ratas on seniajani veel olemas), sõitnud kokku 4 aastat. Talviti tegelen lumelaua sõiduga. Igal talvel proovin kasvõi korra Soome «mägedel»
sõitmas käia.
Kuidas leidsid tee downhilli juurde?
Tänu sõpradele. Pisiku sain sisse juba mitme aasta eest, kui ise sai veel trialit sõidetud, siis üks sõpradest tegeles juba downhilliga. Sai ostetud natukene downhilli rattale sarnasem ratas ja sellega vahel sõitmas käidud. Pool aastat peale pisiku leidmist tekkis üldtervise, mitte jalgrattaga seotud trauma, mille tõttu ei saanud ma terve aasta ratta selga istuda. Tõeline põrgu minu jaoks, kes on kui ratta selga sündinud. Peale aastat «puhkust» suutsin taas vaikselt trialit sõitma hakata. Kuid siis tekkis Põlvasse uus ja väga aktiivne downhilli sõitja – Juho Mattus, kes taas minu selle downhilli pisiku välja tõi. Koos sai hakatud käima sõitmas, uusi asju proovimas. Kord Kütiorus sõitmas käies, siis kui minul veel täiesti downhilli-spestiifilist ratast ei olnud, sain proovida Juho ratast, mis on ehitatud täielikult downhilli jaoks. Peale esimest laskumist olin ma täielikult võlutud! Kohe sain aru, et see on minu ala. See kiirus, need hüpped, need kurvid – kõik olid nii meelt mööda ja tõid lausa naeratuse näole. Sellest ajast pealt peale olengi täielikult downhillile pühendunud ja plaanis lõpetada pole veel nii pea.
Mitu luud oled taolise spordiala tõttu murdnud?
Kuna tegemist on ekstreemspordiga, siis sellega kaasnevad ka suuremad riskid. Õnneks midagi väga dramaatilist ei ole juhtunud, kuid aegajalt tuleb miskit ikka ette. Minul kuidagi ei ole vedanud näppudega. Neid olen mõnel korral suutnud katki sõita. Tegelikult hetkelgi kirjutan seda intervjuud kipsis näpuga – õnnetus Leedu võistluselt. Teised luud oma kehas olen suutnud jalgrattaga sõites terveks jätta.
Milline on olnud Sinu kõige traagilisem kukkumine?
Sülitan kolm korda üle oma vasaku õla, et mitte ära sõnuda, aga traagilisest õnnetustest ja suurtest vigastustest olen suutnud ennast eemale hoida. Küll juhtus selle aasta hooaja esimesel võistlusel õnnetus, mis maas lamades pani mõtlema, et «Miks ma ikkagi endaga seda teen?» Lähemalt kirjeldades, siis juhtus nii, et peale kiiret rajalõiku olid kaks hüpet järjest. Kiirus oli suur, tegin väikse valeliigutuse ratta peal ja maandusin liiga tagumise ratta peale, samal ajal lenkstang oli vasakule viltu. Nii kui esiratas maad puudutas, keeras ratas järsku vasakule ja nii mina kui ratas sõitsime suurel kiiruselt vastu puud. Esimesse puusse sõitsin sisse õlaga, mis lennutas mind ratta seljast nagu kaltsunuku ja siis tabasin selg ees teist puud, mis minu hoo täielikult peatas. Maas lamades, hing kinni, õlas valu sees, jõudsin juba mõelda, et nii, nüüd ongi kõik, siia see terve hooaeg läheb. Õlga tekkis jäjest suurem valu, mis koheselt pani mõtlema, et rangluu enam ühes tükis küll ei ole. Sõbrad ja kaassõitjad jooksid kohe ligi ja tegid kõik, et mul võimalikult mugav oleks. Kuid, kui olin seal mõned minutid lamanud, hingmine taastatud, hakkas ka õlast valu kaduma ja suutsin püsti tulla. Mõne aja möödudes ei andnud õlg enam valu väga tunda ja hingasin kergendunult, et luud ja kondid on terved. Sellele suurele õnnele tuleb suur tänu anda kaitsmetele, mida me kanname.
Kihutad suure hooga mäest alla ja võid iga väikseima vea tõttu end tõsiselt vigastada. Kuidas suhtuvad Sinu vanemad antud hobisse?
Vanematega on alguses lood keerulised nagu ikka. Nende visioon oma laste hobidest kujutab kindlasti ette midagi palju turvalisemat nagu näiteks male, kabe või kasvõi «nuputa»-ring. Kuid kui sees on see adrenaliini janu, siis lihtsalt ei suuda tegeleda nendega, mis vanemad sul soovitavad teha. Ka minul oli vanemete veenmisega tükk tegemist, asi on jõudnud isegi nii kaugele, et ema lubas võtta rauasae, ratta pooleks lõigata ja kaugele metsa ära viia. Õnneks suutsin ta siiski ära rääkida, et ta seda ei teeks. Aja möödudes said ka vanemad aru, et ma ei ole inimene kes tegeleks näiteks pallimängudega vms. Nende toetus ja huvi hakkas tõusma ja nüüdseks toetab ema väga suuresti minu vajadust ektreemspordi ja downilli vastu. Eks kindlasti on tal koguaeg väike kartus sees, kui ma võistlema lähen, kuid ta ei takista mind selles osas ja saadab mind teele sõnadega «Õnn kaasa!»
Kirjelda downhilli. Mida see endast kujutab?
Downhill on üks suurepärasemaid näiteid ekstreemspordist enesest. Selles on ilu, valu ja põrumisi. Kunagi ei või ette teada, milline tuleb võistluste tulemuste järjestus ja kindlasti on see võrdväärne vastane igasugustele krossi ja talispordi aladele. Downhill on kui formel 1 jalgrattaga. Mäe tipus, raja alguses, sa ei mõtle millegile muule, vaid kuidas sa suudaksid lüüa kella, millel sekundid ainult halastamatult juurde tiksuvad. Kiireim sõitja rajal võidab – sa teed endast KÕIK, et olla see kiireim sõitja! Kujutage ette koolis joostud sadat meetrit. Sa annad endast kõik sellel sajal meetril sirgel, iga viimase jõuvaru endast ja jooksed selle läbi nii 14 sekundiga. Downhilliga on sama- sa annad endast viimase, kuid distants on palju pikem ja rada pole sugugi sirge…
Lumelauasport on Olümpia kavas. Kas ja millal downhill sinna jõuab?
Hetkel küll ei ole kuulda olnud lootusest, et downhill pääseb olümpiale, kuid ma väga loodan, et see siiski juhtub ja võimalikult kiiresti. Downhill on kui iga võistlusspordiala – sõitjad on täie hinge ja kehaga sportlased.
Tüdruksõber on olemas? Kuidas suhtub tema sellesse, et võid õhtul verise ninaga temaga kohtuma minna?
Hetkel olen vaid mina ja minu ratas… Kuid nagu öeldakse – armid pidavat meest kaunistama, et paari armi pärast ma end tagasi ei hoia. Ning nagu mu ema on mind väiksena lohutanud, siis ma juhindun tänapäevani sellisest naljakast lausest: «Pulmadeks saab terveks!»
Kus saab Põlvamaal downhilli või ekstreemspordiga laiemalt tegeleda?
Meil Põlvamaal on vedanud Eesti mõistes. Me elame Eesti künklikumal küljel ja otsides võib leida mõne väikema künka, kuhu saab raja teha ja ratastega lõbutsema käia. Nii ongi tekkinud siia kaks rada- üks Himmastes, teine Eostes. Kõik oleme ise oma kätega ehitanud. Peas keerlevad isegi magama minnes mõtted, mida saaks juurde ehitada ja mis teeks selle kõik veel huvitavamaks. Isegi niisama väljas käies on alati silmad metsa ja mägede poole, et ehk annab siia taas üks rada ehitada. Kuid muidu ekstreemspordiga laiemalt tegelemiseks Põlvas on võimalusi mitmeid. Meil on järve ääres rula- ja rattapark, linna piiril on Mässeri mägi ning Andre külla on tehtud ka väga korralik lumelaua hüppemägi, kus talviti kuuldavasti Põlva ja Peri noored käivad oskusi lihvimas.
Kui palju maksab Sinu varustus?
Kahjuks on nii, et downhill ei ole kõige odavam spordiala. Minu enda varustuse
kogumaksumuseks võiks lugeda umbes 25 000 krooni. Selle sees on kõik – nii ratas kui ka kaitsevarustus. See ei ole tipp varustus, kuid see ajab asja väga ilusti ära. Ratas on mul ostetud kasutatuna, kuna interneti avarustest võib leida väga heas korras rattaid väga hea hinnaga. Aga kogemus ja tunne, mis sa downhilliga tekib, on seda raha väärt.
Kiiver on alati peas, kui rattaga sõidad?
Kiiver on alati peas, kui rajale suundun. Sugugi ei meeldi vaadata, kui keegi rajal sõidab ilma kiivrita.
Kuidas on lood teiste kaitsmetega?
Samuti on peal alati ka teised kaitsmed – keha kaitse, kaelakaitse, põlve-sääre kaitsmed ja kindad. Kunagi ei tea, mis võib valesti minna ja kaitsmed on selle tagamiseks, et kui juhtubki, siis tuled välja sellest ilma vigastusteta. Kiiver ja kehakaitse on ühed tähtsamad neist. Need on mindki mitmeid kordi aidanud. Kiiver pähe, noored!
Millist muusikat kuulad?
Muusikana meeldib mulle rohkem rock’i laadne, kuid tänapäeval on kõik žanrid tihti kokku segatud, et nii meeldib mulle kõik mis on meele järgi.
Tean, et lumelauaga sõites on mõnus klapid pähe panna ja mäest alla vuhiseda. Nimeta oma playlisti kolm lemmik lugu.
Five Feet Of Snow (miami horror remix) – The dirty secrets
You spin me round – Dope
Utah Saints – Something Good (High Contrast Remix)
Milline on Sinu unistuste sponsor?
Minu unistuste sponsor on kindlasti mõni tehase tiim. Mõte sellest juba, et sul on oma tiim, omad mehaanikud, rattal on alati küljes täielikult töötavad jupid. Saad reisid mööda maailma mägesid, tegeleda sellega, mis sul enim meeldib ja selle eest veel palka saada, ajab lausa kananaha ihule.
Kui kaua mõtled downhilliga veel tegeleda?
Lõppu pole kindlasti veel isegi silmapiiril. Eestis on sõitjad, kes on ligikaudu 40- aastased ja ikka sõidavad – seega võib öelda, et minu sõidupäevad ei saa veel niipea läbi.
Milliseid soovitusi annad noortele, kes soovivad hakata downhilli sõitma?
Proovima hakake tasa ja targu. Tunnetage oma piire, ärge kohe ületage neid. Ärge laske esimesel kukkumisel ennast ära hirmutada- õnnetusi ikka juhtub. Alustamiseks ei pea ratas olema tip-top juppidega ega kallis. Kui ei saa millegiga hakkama, või vaja rohkem infot, võib alati meilt küsida. Me võime aidata kõiges, mis teid huvitab seotud downhilliga. Tulge julgelt ligi ja küsige! Kui oma silmaga kõike seda soovite näha, siis 14-15. august on Võrumaal, Kütiorus Eesti meistrivõistlused, kus võib näha kindlasti kiiret sõitu.
Aga nende vanematele?
Ärge kartke, toetage oma lapsi, sest see on just see, mis nendele meeldib ja see on see, mis nad õnnelikuks teeb.
Miks Sa pärast kukkumist siiski püsti tuled ja ratta selga istud?
Sest sa tead, kui sa ratta selga istud, on kõik sinu argimured peast kadunud. Oled vaid sina, sinu ratas ja mets. Ei ole paremat tunnet, kui peale sõitu, kehas veel adrenaliin keerleb, istud maha, pea on probleemidest puhas ja lähed päevale vastu hoopis õnnelikuma inimesena. Kõik see ajab sind tagasi sadulasse. Valu on möödanik, fiiling on igavene…
Kirjelda ennast inimesena.
Mina inimesena olen täiesti tavaline pikemat kasvu Põlvamaa noormees. Olen
rõõmsameelne, positiivse ellusuhtumisega, naeratus tuleb raskelt näost ära. Pool oma elust olen veetnud ratta seljas. Keskkool on lõpetatud, ülikooli tee on veel pooleli.
Laupäeval etendub «ela.tule.ole.mine»
26 juuli, 2010
Lõuna-Eesti kooliteatrisse on registreerinud tõesti noored vaid Lõuna-Eesti maakondadest.
Noori juhendavad neli noort õpetajat. Iga päev toimuvad kolm teatritundi, milles õpitakse hääletehnikat ja improvisatsiooni, tantsu ning draamat ja mängu. Kuuepäevase laagri jooksul saavad noored osaleda kokku 14-nes tunnis, kohata põnevaid Põlvamaa looduskauneid paiku ning tutvuda toredate kohalike inimestega.
Laupäeval talurahvamuuseumis etenduv noorte ühislavastus on kõigile tasuta vaatamiseks.
Etendus valmib Hando Runneli luule põhjal ning kannab pealkirja «ela.tule.ole.mine»
Lõuna-Eesti kooliteatrite ametlik kodukas http://laager.eksperimentaalteater.com .
Saada meile lõbusaid pilte!
24 juuli, 2010
Iga nädal vahetuv rubriik «Nädala pilt» ootab Põlvamaa noorte aktiivset kaasosalust, et jagada portaali lugejaskonnaga mõnd põnevat seika ükskõik millisest Põlvamaa servast.
Parim nädala pilt saab avaldatud portaali paremas veerus. Parimate piltide vahel loosime septembri algul auhindu!
Oma nädala pilte saab saata toimetusele aadressil sigridsibul@gmail.com .
Põlvamaa noored osalesid noorsoovahetusel Türgis
23 juuli, 2010
Lisaks eestlastele olid kohal veel noored Saksamaalt, Leedust ja muidugi Türgist. Noortevahetus leidis aset linnakeses nimega Sinop, mis asub Istanbulist umbes 720 km kaugusel Musta mere ääres. Reisi alustasime Tartust lennukiga kuni Istanbulini ning sealt 12 tundi bussiga Sinopisse.
Nädala jooksul kogesime palju uut ja huvitavat. Lisaks keskkonnateemalistele töötubadele saime uusi teadmisi islami usu, kohaliku kultuuri ja toidulaua kohta. Olulisel kohal oli ka teiste rahvaste ja nende kommete tundma õppimine: igal õhtul toimus ühe osaleva maa kultuuriõhtu. Eesti õhtul laulsime, rääkisime Eestist üldiselt, näitasime videosid, tantsisime ning viisime läbi meeleoluka show-mängu. Ja külakostiks pakkusime kodust kaasa toodud kama, vorstileibu, Kalevi komme, kalja ja õlut.
Maalilise linnakese mere ääres tegi veelgi omapärasemaks kaks korda nädalas toimuv turg. Sealt võis leida lademetes puuvilju, vürtse, juurvilju, riideid, jalanõusid (Nike=Nixe), kodutarbeid – peaaegu kõike, mida vaja võiks minna. Ning muidugi põhiliseks magnetiks olid värvitud tibupojad. Sai valida sinise, oranži, kollase (ka värvitud), roosa, lilla ja valge vahel. Eestlased jäid siiski naturaalsetele kodukanadele kindlaks.
Nädala jooksul käisime veel mitmel väljasõidul – näiteks paadiga merel, astmik-koske pidi ronimas, talus heina lõikamas, rannas prahti korjamas ning niisama mererannikut avastamas ja ilusamaid paiku külastamas. Õhtud Sinopis olid väga huvitavad: olles väike kuurortlinnake, on suvel selle elanikkond kahekordistunud ning seega olid linnatänavad nii öösel kui päeval paksult rahvast täis ja igav ei hakanud kunagi. Mõnus oli ööpimeduses sadamakail jalutamas käia ning sealt siis pilk tuledesäras linnale visata.
Noorte endi sõnul jäid kõik reisi/noortevahetusega ülimalt rahule, nädalake Sinopis oli justkui nädalake Musta mere-äärses paradiisis. Järgmisel aastal toimub tõenäoliselt jätkuprojekt Leedus.
Põlva linn toetab koolialgust
22 juuli, 2010
Toetust makstakse kuni 19 aastastele õpilastele, kes õpivad üldhariduskooli 1.-12. klassis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses. Toetuse määramisel võetakse aluseks rahvastikuregistri andmed seisuga 1.juuli 2010. Koolialguse toetuse suuruseks lapse kohta on 400 krooni.
Toetuse määramisel on vajalik lapsevanemal pöörduda linnavalitsuse sotsiaalosakonda, kus on olemas registri andmete alusel koostatud õpilaste nimekiri. Vanemal tuleb nimekirjale lisada järgmised täiendused: lapse õppeasutus ja klass ning taotleja andmed. Koolialguse toetuse taotlemiseks saab sotsiaalosakonda pöörduda 1. juulist kuni 30. septembrini 2010.
Noorteportaali ametlik avamine
22 juuli, 2010
Kahe ürituse korraldamise tingis see, et vastloodud noorteportaal on erinevatele huvigruppidele ristteeks, leidsid portaali avamise ees seisvad Põlva Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist Talis Tobreluts ja Põlvamaa ajaleht Koit kultuuri- ja haridustoimetaja Rivo Veski.
Veepäev andis võimaluse noortel võistelda, auhindu võita ja ühtlasi saada teada noorteportaali olemasolust. Täna maavalitsuses toimunud ametlik kohtumine omavalitsus- ja kultuuritöötajatega tekitas aga kohaletulnud külaliste keskel arutelusid ning võimaldas Põlvamaa Noortekogule tehtud ettepanekud edaspidiseks kõrva taha panna.
Põlva Maavanema Priit Sibula sõnutsi on läbi aegade kõneldud sellest, et noored on hukas, kuid tegelikkuses ei ole neil ütlejail aimugi, mis probleemid või võimalused noortel olemas on. «Portaal annab võimaluse saada teada võimalustest, mida pakutakse. Noored teavad paremini, mida neil vaja on. Ja kui on võimalus omavahel suhelda, siis seda parem,» rääkis Sibul.
Veel pidas maavanem oluliseks aspektiks portaali avamise juures selle mõju maakonna noortele tervikuna. «Kui suuremates koolides ja linnades on koos rohkem inimesi, siis liigub info ka inimeste vahel. Just info ja võimaluste teadmatus oli see probleem, mis meid konkurentsivõitluses nõrgemaks tegi,» lisas Sibul.
Põlvamaa Noorteportaalist saab lugeda erinevaid uudiseid, saata ise uudislugusid ja arvamust ning täita oma üritustega maakonna noortekalendrit. Ühtlasi täidab portaal infokandja eesmärki andes ülevaate maakonnas tegutsevatest huviringidest, -koolidest ja haridusasutustest. Lisaks peab noortekogu oluliseks võimalust arendada portaal arvamusplatsiks. Selleks saavad kõik portaali külastajad ka üleval olevaid uudiseid kommenteerida.
